KUI MAKSUD MAADLIGI SURUVAD: kust saab kagueestlane süüa?





Käibemaksu tõus kergitas taas toiduainete hinda. Inimesed mõtlevad enne ostmist läbi, mida kindlasti on vaja, ja otsivad odavamaid variante. Toidupangalegi on viimaste nädalatega annetatud vähem. Pidurdamatu hinnatõus sunnib küsima, miks valitsus ei hooli oma inimestest.
Pensionär Silvi Võru vallast ütles, et teda aitab maksutõusude ajal toime tulla see, et on kogu tööelu saanud väikest palka. Väike palk on naist aastakümneid harjutanud väga läbimõeldult ostma toiduaineid. Väikesele palgale järgnes tagasihoidlik pension.
„Ma ei tee ühtegi juhuostu, mõtlen enne poodi minekut alati läbi, mida milleks vaja läheb, ega põlga allahinnatud toiduaineid ning tagavaraks midagi ei osta,” rääkis Silvi. Ta tõi näiteks, et kui ostetud singilõikude pakis on 600 grammi, jaotab ta järgmisteks päevadeks jääva 500 grammi viieks ehk igaks päevaks üks ja paneb need sügavkülmikusse.
Maiustusi ta ei osta ning ära viskab vaid kartuli- ja muud koored.
Aeg-ajalt käib ta mõne toiduaine soodsama ostmise nimel mitu poodi läbi: „Pensionärina on mul aega ning ühest kohast teise minekuga saan igapäevased vajalikud kilomeetrid kõnnitud.”
Ta on kindlalt seda meelt, et toiduainete käibemaksu tuleb alandada. „Viimane käibemaksu tõus teeb eriti raskeks lastega perede ja üksi lapsi kasvatavate vanemate olukorra,” tõdes ta.
Kerge ei ole toime tulla ka väikesepalgalistel, eriti maakohtades, kus ei saa valida taskukohasemate hindadega poodi.
Külli Vardja töötab raamatukoguhoidjana Ahjal, kus on kaks poodi: toidu- ja eraldi lihapood. Ta sõnas, et kui teiste kultuurivaldkondade töötajad on väikese palga suhtes rahulolematust näidanud, siis raamatukogutöötajad istuvad vaikselt pisikese palga peal edasi.
Küsimusele, kuidas ta toime tuleb, vastas naine, et käib nüüd poes paberiga, kus vajalikud toiduained kirjas, ning rohkem midagi ei osta. „Ühe toiduaine pärast poodi enam ei tõtta ja emotsiooniga midagi ei osta,” lisas Vardja.
Kuna töö tõttu tuleb kord nädalas Põlvas käia, saab ta sealseis toidupoodides käia. „Olen märganud, et üks toiduaine on ühes suures poes kallim, teine teises ning võimalusel ikka ostnud sealt, kus kaup on rahakotisõbralikum,” märkis ta.
Aialappi omavad ahjalased on üht-teist mulda pannud ja kel võimalus, läheb metsaande korjama. Ahja kandis on mõned noored pered suveks kanad võtnud.
Vardja lausus, et inimesed teevad toimetulekuks niipalju kui suudavad, kuid toidukaupade käibemaksu alandamine on valitsuse teha.
Kes on siiani abi saanud toidupangast, neil võib abi kokku kuivada, sest ...
Toidupank saab toiduaineid järjest vähem
Võru toidupanga koordinaator Maiu Hartmann sõnas, et neil on koostöö viie Võrumaa poega, kuid iga päev saadakse toiduaineid kolmest. „Toiduainete kogused on märgatavalt vähenenud viimase kahe nädala jooksul ja seda kõigist viiest poest,” edastas ta.
Tuntavalt on vähenenud kõikide toiduartiklite kogused: puu- ja köögiviljad, pagaritooted, piimatooted, valmistoidud. „On päevi, kus mõnda toiduainet üldse ei tule, kuna ostmine on ehk vähenenud ning sellepärast poed ei telli enam suuri koguseid,” oletas ta.
Hetkel on neil jagamiseks piisavalt lihakraami ja maiustusi.
Varem sai toidupank iga nädal Tartu leivatööstusest arvestatava koguse leiba, kuid tootmismahu vähenemise tõttu ei ole sealt leiba juba paar kuud pakutud.
Hartmanni sõnul ei ole veel märgata abivajajate hulga suurt kasvu: „Maksutõusude mõju ei avaldu inimestele kohe, esmalt proovitakse toime tulla olemasolevate ressurssidega. Küll aga võib reaalne vajadus suureneda lähikuudel, kui hinnasurved püsivad ja varud ammenduvad.”
Toiduabi saajaid on nii linnast kui ka valdadest.
Toidupanga tulevikku näeb Hartmann praeguse olukorra jätkudes keerulisena. „Kui annetused vähenevad ja kulud samal ajal suurenevad, muutub abivajajate aitamine aina raskemaks. Kardan, et paljud jäävad tulevikus abita, kui riiklikult või kogukondlikult tuge ei lisandu. Olen helistanud talunikele ja palunud võimalusel toidupanka juurviljade-puuviljadega toetada,” rääkis ta.
Hartmann kutsub ka inimesi võimalusel toetama kuivainetega, mida saab Selveri kogumiskasti panna või toidupanka tuua, helistades enne numbril 5883 7593.
Lihtne ei ole ka talupidajatel ...
... sest hinnatõusudel lõppu ei paista, kuna plaanitavast hinnatõusust teatasid nii Elering kui ka Elektrilevi.
Kõrtsijüri on teraviljakasvatuse talu Antsla vallas. Perenaine Anne Uppin ütles, et hinnatõusud ei tahagi peatuda. „Hiljuti tuli avalikuks, et mitmed riigiasutused on ebaseaduslikult uurinud inimeste pangakontosid. Kuna hinnad pidevalt tõusevad, tekibki tunne, et äkki on riik tulnud mõttele, et inimestel on veel sääste, mida annab maksude tõstmisega ära võtta,” viskas ta õhku oletuse.
Toiduainete käibemaksu tõus on suurem kui kaks protsenti, sest käibemaks lisandus ka elektrile, gaasile, küttele ja teistele teenustele, see kergitas toidu hinda veelgi.
Kõrtsijüri pererahvas lõpetas kartuli-porgandi ja teiste juurviljade kasvatamise kümme aastat tagasi. „Tuleval aastal paneme lapikesele oma tarbeks kartuli ja porgandi-peedi,” sõnas ta. Juba tänavu on varajase kartuli hind Võru turul tema sõnul neli eurot kilo, tulevat ei julge oletadagi.
Ära jätab pererahvas ka väljas söömise, siiani on nad seda teinud paar korda kuus. Kui aga rohkem inimesi on sunnitud väljas söömisest loobuma, toob see kaasa mõne toidukoha sulgemise.
„Teen kodus tavalisi eesti toite, nagu mulgipuder, seapraad, kapsasupp. Magustoiduks olen vahel midagi uudset teinud, nüüd lähen tagasi pannkookide ja mannavahu juurde,” rääkis perenaine.
Pererahvas käib vähemalt kord kuus Valkas toiduaineid ostmas. Viimati käisid nad Valkas läinud nädalal ja märkasid, et linna kahe olulise toidupoe parklas olid pooled autod Eesti numbrimärgiga.
Anne Uppin tunnistas, et kui ta oleks paar aastakümmet noorem ja tallu ei oleks nii palju investeeritud, siis läheks elama riiki, kus valitsejad oma inimestest hoolivad. „Mind kurvastab, et eestlastest valitsejad ei hooli ei oma rahvast ega riigist. Öeldakse, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, kuid kas rahvas on ikka nii rumal, et eelistab mitu aastakümmet järjest ühte erakonda, äkki on selle taga e-valimised,” avaldas ta arvamust.
Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/07/2025 11:18:46