Foto: RKIK

Riigi kaitseinvesteeringute keskus ja kaitsevägi andsid läinud nädalal ülevaate sellest, milline on Balti kaitsevööndi rajamise hetkeseis ja millised on edasised sammud.

Eelmise aasta alguses teatasid Balti riikide kaitseministrid, et Eesti, Läti ja Leedu rajavad vastu Venemaa ja Valgevene piiri kaitsevööndi, mis koosneb mitmesugustest kaitserajatistest ning mille eesmärk on heidutada ja vajadusel kaitsta sõjalise ohu eest alates esimesest meetrist.

Aasta jooksul on riigi kaitseinvesteeringute keskus hankinud selleks tõkestustraate, tuhandeid poolteist tonni kaaluvaid püramiidikujulisi tõkiseid ehk „draakonihambaid” ning kahetonniseid n-ö legoklotse ja teetõkkeid. Erinevalt meie naaberriikidest on need tõkestusvahendid juba Eestisse tarnitud ja maastikule paigaldatud. Millistes kogustes ja kuhu, seda julgeoleku kaalutlustel ei avalikustata.

Kuni 40 kilomeetri kaugusele piirist sisemaale rajatakse lisaks ladustamisaladele muu hulgas 600 betoonpunkrit. Setomaa vallas hakatakse lähitulevikus piiri lähistel tõkestuskraave kaevama. Ka on Kagu-Eestis valitud välja nelja punkri asukoht, tööd peaksid algama sügisel.

Millised punkrid tulevad, see alles selgub. Kaitseväe selgitusel katsetati kolme prototüüpi. Üks kergem ja lihtsamini paigaldatav ei pidanud mürsulaskudele vastu. Valikus on praegu nokitsemist nõudev moodulpunker ja raske monoliitpunker. Tõenäoliselt kuulutatakse varsti välja hange paneelelementidest koosnevate punkrite (teine variant) soetamiseks.

Tugipunktid, tõkestuskraavid ja punkrid rajatakse võimalusel riigimaale, suvel aga alustatakse läbirääkimisi ka eramaaomanikega. Teadaolevalt võib kaitsevööndi rajamine puudutada Eestis umbes 500 maaomanikku.

Balti kaitsevööndi, sealhulgas 600 punkri rajamine läheb arvatavalt maksma 60 miljonit eurot.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 10/04/2025 09:53:05