Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi moodustasid varavastased kuriteod 2024. aastal kõikidest kuritegudest üle poole. Eelmisel aastal petsid kelmid välja teadaolevalt ligi 42 miljonit eurot.

Levinuimad varavastased kuriteod olid eelmisel aastal vargused (10 049 juhtumit), millele järgnesid kelmused (2203 juhtumit) ning arvutikelmused (1456 juhtumit).

Enamik vargustest pandi toime kauplustest, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt. Varastati peamiselt alkoholi, toiduaineid, elektroonikatooteid ja sularaha. Varguseid 10 000 elaniku kohta oli kõige enam Tartumaal (118).

Nagu mujal maailmas, nii pannakse ka Eestis üha rohkem toime arvutikelmuseid, mida on aasta-aastalt aina enam. 2024. aastal registreeriti niisuguseid kuritegusid kokku 3659, mida on ligi 14% rohkem kui aasta varem.

Ministeeriumi arendus- ja kriminaalstatistika talituse andmeanalüütiku Ingrid Saarepuu sõnul on endiselt levinud petukõnede, -sõnumite ja -linkide kelmused. „Kadunud ei ole ka tavapärased kelmused, kus ohvrid tasusid toodete või teenuste eest, mida nad päriselt kunagi kätte ei saanud. Väga levinud on jätkuvalt ka pettused ostu-müügikeskkondades, suurem osa neist leiab aset Facebook Marketplace’is,” sõnas Saarepuu.

Eelmisel aastal oli levinuim petukõne skeem selline, kus ohvrile väideti, et tema pereliige või muu lähituttav on põhjustanud liiklusõnnetuse. Selleks, et vältida haiglaarveid, kahjunõudeid, kriminaalmenetlust või muud pahandust, paluti saata sularaha kelmidele kas pakiautomaadi kaudu või anda see otse kulleri kätte, kes sellele koduukse taha järele ilmus.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul tuleb sellised kõned kohe lõpetada. ,,Kui te ei tihka kõne lõpetada, sest teie lähedase hääl tundub ehtne, siis küsige kontrollküsimus, millele oskab vastata ainult teie lähedane. Või leppige lähedastega kokku mingi parool, et saaksite kindlaks teha, et tegemist on päriselt teie lähedasega. Kõige kindlam on siiski kõne lõpetada ja eriti hea oleks veel ka politseid teavitada,” sõnas Pakosta.

Teadaolevalt tekitati kelmustega eraisikutele kahju kokku pea 16 miljonit eurot ning juriidilistele isikutele ligikaudu 25 miljonit eurot. Petukõnedega tekitati kahju teadaolevalt kuue miljoni euro ulatuses, nn tavakelmuste kogukahju oli teadaolevalt üle nelja miljoni euro. Petlike investeerimisvõimalustega peteti inimestelt välja samuti üle nelja miljoni euro. Ostu-müügikeskkondades toime pandud pettustega tekitati kahju ligikaudu 950 000 euro ulatuses. Virtuaalvääringutega tekitatud suurim kahju oli üle 430 000 euro.

„Kelmide jõud kahjuks ei rauge ning ühe petuskeemi avaldamisel kerkib kohe mitu uut või taaskasutatakse mõnd vana. Tuleb meeles pidada, et kelmid tegutsevad eelkõige rahvusvaheliselt, mis tähendab, et paari väiksema kelmi avastamisel ei ole laiemat mõju – tegemist on suure võrgustikuga, mille päris juhtide tabamiseks tuleb teha koostööd rahvusvaheliselt nii politsei, pankade, telekomide kui teistega,” ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.

„Parim viis kelmustega võitlemiseks on inimeste teadlikkus: milliseid skeeme levib, kuidas kelmid toimetavad, keda teavitada võimalikust pettusest ning kuhu pöörduda, kui kahtlustad, et oled langenud kelmuse ohvriks. Peame olema ka ise äärmiselt ettevaatlikud, miks ja kuhu enda andmeid lisame või kus avaldame,” lisas Haugas.

Eestlasi varitses mullu veebis neli korda rohkem ohte kui veel vaid aasta eest

Möödunud aastal varitses eestlaseid internetis rekordiline hulk küberohte ning sügisestel rekordkuudel kasvas ohtude hulk võrreldes eelneva aasta tippajaga ligi viiekordseks, samuti püstitati rekord aasta jooksul tuvastatud ohtude koguarvus, selgub Elisa avaldatud Netivalvuri teenuse statistikast. Kõige sagedamini kummitasid kasutajaid mullu erinevad võltslehed ja teised petuskeemid.

Nagu mujal maailmas, nii pannakse ka Eestis üha rohkem toime arvutikelmuseid, mida on aasta-aastalt aina enam. 2024. aasta vältel pidi era- ja ärikasutajate internetikasutust turvav Netivalvuri teenus ühe kasutaja kohta kuu jooksul reageerima keskmiselt 150 erinevale juhtumile, samas kui rekordkuul ületas keskmine ühe kasutaja kohta tuvastatud intsidentide hulk 314 piiri. Võrreldes eelneva aastaga kasvas ka aasta jooksul tuvastatud ohtude koguhulk üle nelja korra, liginedes 37 miljonile.

„Digimaailmas tõstavad iga päev pead uued ohud ja tänaseks on muutunud sisuliselt võimatuks, et inimene suudab neid kõiki meeles pidada ja alaliselt valvel olla. Petukõned ja -sõnumid, libalehed, krüptopettused ja petlikud loosimängud on vaid küberkuritegevuse pealmine nähtav kiht – reaalsuses on erinevaid riske rohkem kui keegi kokku jõuaks lugeda,” ütles Elisa infoturbejuht Mai Kraft. „Seetõttu on selge, et järjest ohtlikumaks muutuvas digimaailmas on vaja endale appi leida digitaalsed lahendused, mis riske maandada aitaks.”

Aasta jooksul tuvastatud ohtude seas on nii üldtuntud petuskeemid – näiteks liba-postiasutuste poolt saadetud petusõnumid, õngitsuskõned ja lihtlabased meilipettused – kui ka mitmed keerukamad skeemid, millest paljud hõlmasid kõigile tuttavaid rahvusvahelisi brände ja nende kodulehti matkivaid libalehti.

Näiteks puutusid paljud kasutajad möödunud aastal kokku Telegrami matkiva libalehega, mis reklaamis võimalust vestelda erinevate inimestega. Selleks, et suhtlema hakata, pidid ohvrid jagama oma kontaktandmeid ja isiklikku infot, mida kasutati hiljem ära identiteedivarguste, pettuste ja spämm-rünnakute tarbeks.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/03/2025 08:48:25