Inge Ojala-Pihlaja rõõmustab, et Eesti Päästearmee juubeliaastal on Võru korpuselgi oma maja. Foto: Mari-Anne Leht

Kuigi sõna „päästearmee” võib ehmatada, on tegu siiski hingeabi ja jumalasõna jagava, mitte sõjalise organisatsiooniga. Päästearmeel on Eestis viis korpust, neist üks Võrus. Läinud aasta lõpul sai siinne korpus lõpuks päris oma maja.

Sõnaga „päästearmee” seostab osa meist inimeste rühma, kes on ellu kutsutud lõksu langenuid sealt välja päästma. Sõna teine pool viitab otsesõnu armeele. Päästmine on tõesti Päästearmee tegevuse oluline osa, kuid sõjaväega on siin vaid niipalju pistmist, et organisatsiooni rajaja, inglasest metodist William Booth võttis selle loomisel eeskuju sõjaväest. Ta rajas Salvation Army (eesti k päästearmee) 1878. aastal, pidades selle tegevuse eesmärgiks hädas olevate inimeste hingelist toetamist ja neile jumalasõna jagamist.

Tegevus laienes kiiresti üle ilma ja jõudis 1927. aastal ka Eestisse, kuid 1940. aasta juuli alguses tegevus lõpetati. Päästearmee taasloodi Eestis läinud sajandi viimasel kümnendil.

„Tänavu oktoobris saab viie korpusega Päästearmee Eestis 30-aastaseks. Päästearmeel on korpus veel Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Narvas. Iga korpus tähistab sünnipäeva eri kuul, meie teeme seda maikuus,” rääkis Inge Ojala-Pihlaja, Võru korpuse juht ja pastor. Tal täitub peagi 15. tööaasta Võru korpuses. Võrus on korpus tegutsenud 19 aastat.

Praegu käib korpuses regulaarselt 20 kuni 25 inimest, noorim on 40-, vanim 80-aastane. Rohkem on pensionieas naisi, mehi on vaid viis. Enamik osalejatest elab Võru linnas, üksikud Võru vallas. Maja uksed on veel uutele tulijatele avatud.

„Ülekaalus on üksikud, kes vajavad kohta ja inimesi, kus ja kellega suhelda, ning soovivad jumalasõna kuulata. Päästearmeest saavad inimesed vaimule tuge, sest organisatsioon on rajatud inimeste aitamise eesmärgil. Meie inimestel on samad mured mis paljudel teistelgi Eestis. Arutame rahanappuse, keeruliste suhete ning muude elus ja inimeste vahel tekkivate kitsaskohtade ületamise teid kas koos või nelja silma all,” kõneles korpuse juht, kelle tööst üks osa on neljasilmavestlused soovijatega.

Ojala-Pihlaja rõhutas, et me peaksime ammu möödunud ebameeldivused andestama, sest andestaja süda saab rahu, kuna andeksandmisega vabaneb inimene endas olnud negatiivsusest ja nii on kergem edasi elada. „Suhtumist kellessegi või millessegi saab vaid ise muuta,” sõnas ta ja lisas, et ammused ebameeldivused muserdavad ja tekitavad stressi.

Vahel ütleme või teeme kõik midagi sellist, mis võib teisele tahtmatult haiget teha. Kuidas endas olevast negatiivsusest vabaneda ehk lahti lasta? Ojala-Pihlaja soovitab iga päev endale sisendada, et halvad vahejuhtumid tuleb unustada ning kelleltki kaitset paluda selleks, et negatiivne ei saaks haiget teha.

Neljasilmajutuajamiste kõrval toimub majas pea iga päev midagi kõigile. Teisipäeviti käib koos naisteklubi, kus osaleb ka kolm meest. Samal päeval on piiblitund. Neljapäeviti on supipäev, pühapäeviti jumalateenistus. Kord kuus käivad koos lapsed. Naisteklubi kokkusaamistel arutatakse mõne loetud raamatu üle või kui keegi on saanud teatrietenduselt elamuse, kõneldakse sellest.

„Ühel hiljutisel kokkusaamisel kõnelesime kevadväsimusest. Kalendri tähtpäevi tähistame samuti ühiselt, möödunud vastlapäeval sõime vastlakuklit, jõime teed ja ajasime juttu. Naistepäeva otsustasime tähistada seekord nii, et maja poolt oli tee, kohv ja kook ning iga tulija tõi lauale midagi, mille ta ise kodus valmistas või küpsetas,” kõneles korpuse juht.

Tänavused jõulud olid Võru korpusel oma majas esimesed, Päästearmee juhid Tallinnast toetasid rahaliselt ning tänu sellele sai jõululaud rikkalik.

Sünnipäevi peetakse samuti ühise laua ääres, peale jumalateenistust pühapäeviti. Maja poolt on tee, kohv, kook ja väike kingitus ning sünnipäevalaps toob üllatuseks samuti midagi lauale.

Võru korpus sai lõpuks sobiva maja
Ojala-Pihlaja sõnul sai Võru korpus viimasena Eestis oma maja alles mullu detsembris. Senini kasutasid nad rendipinda, sest vahepeal silmapiiril olnud majadest ei sobinud ükski korpuse vajadustele.

„Meil on nüüd Kreutzwaldi tänaval kaasaegselt remonditud ja just meie vajadustele sobivad ruumid. Suur ruum, kus eelmisel omanikul oli müügisaal, on meil nii jumalateenistusteks kui ka muudeks koosistumisteks, selle vastas on eraldatud olmeruumid ning teine korrus on välja üüritud,” rääkis Ojala-Pihlaja. Ta täpsustas, et selles majas ei pidanud nad sentigi millegi ümbertegemiseks kulutama. Kulude lahtrisse lähevad iga kuu maksed elektri, vee ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest.

Ojala-Pihlaja sõnul sai maja ost teoks tänu headele abilistele, üks neist oli Soome Päästearmee, mille esindajad käisid maja kaks korda vaatamas. Teise osa maksis Inglismaal asuv misjonifond.

Ta märkis, et majanduslik kitsikus on ka Päästearmeed sundinud kulutusi kokku tõmbama. Võru korpuses teeb juht juba mõnda aega kõik vajalikud tööd raamatupidamisest ruumide koristamiseni, sest mõlemad assistendid koondati.

Päästearmeel on korpused üle maailma, kokku 136 riigis, sealhulgas kõigis Põhjala riikides, Leedus ja Lätis, kuid mitte Venemaal. Peakorter, millele alluvad kõik korpused, asub Inglismaal.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 14/03/2025 08:18:20