Põlva kohtumaja saal. Foto: LLi arhiiv

Põlvamaa omavalitsuste liidu juht tõstis justiitsministrile ja kohtute haldamise nõukogule saadetud kirjas Põlva kohtumaja sulgemise teemal esile mitmeid riigi suhtumise ja tegutsemise vastuolusid ning leidis, et sellistel puhkudel tunnevad piirkonna inimesed end tühistatuna.

Kohtute haldamise nõukoda otsustas 6. detsembril sulgeda kokkuhoiu mõttes jaanuarist Põlva kohtumaja, otsuse peab veel kinnitama justiitsminister. Samal päeval laekus kohtute haldamise nõukoja esimehele Villu Kõvele ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale kiri Põlvamaa omavalitsuste liidu (POL) juhatuse esimehelt ja Põlva vallavanemalt Martti Rõigaselt. Pöördumine kandis pealkirja „Õigusriigi kohalolu kärpimine on ohuks õigusriigi olemusele”.

„Iga riikliku ametkonna ja eriti õigusriiki esindava organisatsiooni sulgemine maapiirkonnas viib paratamatult olukorrani, kus nende piirkondade inimesed tunnetavad end tühistatuna ja üha vähem osana oma riigist,” alustas Rõigas. „Kohtumaja on koht, kus õigusriik päriselt ja nähtavalt toimetab ning sellel on kohalikul tasandil õigusriigi sümbolväärtus. Seetõttu ei saa kohus olla kuidagi taandatud lihtsalt kinnisvaraobjektiks või üürikuluks.”

POLi juht märkis, et kui maapiirkondade inimeste ühtsustunnet ja solidaarsust oma riigi suhtes pidevalt riiklike institutsioonide lahkumisega vähendada, tuleb tänaste otsuste langetajatel vähemalt nentida, et demokraatlikke väärtusi ja tolerantset ühiskonda hindavate inimeste usaldus riigi suhtes muutub hapraks ning seda on väga keeruline uuesti üles ehitada.

Paraku on tema sõnul üha enam ilmekaid ja halbu näiteid Euroopa Liidu riikide seas, kus maapiirkonnad ja regionaalpoliitika on jäetud pikalt tähelepanuta ja tagaplaanile. Seetõttu on Rõigase teatel tekkinud maapiirkondade elanikel tunne, et neid on unustatud või lihtsalt kõrvale heidetud. Ta rõhutas, et selline pinnas on loonud ideaalsed tingimused ohtliku parempopulismi tõusuks – ja ELi riikides on olnud parempopulismi autoritaarsete ilmingute esimeseks ohvriks sageli just kohtusüsteem.

„Põlvamaa omavalitsuste liitu teeb juba tehtud ja veel ees ootavate kärbete tõttu tõsiselt murelikuks asjaolu, et riigil puudub igasugune terviklik analüüs ja pikaajaline strateegiline vaade, mis käsitleks otsuste regionaalpoliitilisi ning ühiskondlikke mõjusid ja nende võimalikke tagajärgi,” kritiseeris liidu juht. „Kohalikul tasandil me näeme, et see on ühiseks nimetajaks kõigi tänaste kärbete puhul, mis puudutavad riigiasutuste lahkumist maapiirkondadest.”

Rõigase sõnul tekitab nõutust olukord, kus kärpeplaane tehes peab riik võitlust justkui iseendaga. Asutuste lahkumise peamiseks põhjuseks nimetatakse hoonete suuri rendi- ja halduskulusid ning seda riigile kuuluvatel pindadel. Põlvas asuvad kohtumaja ja politsei samas riigile kuuluvas hoones. Kui kohus lõpetab hoones tegevuse, jäävad maja halduskulud riigile ikka alles. Ainus tulemus on POLi juhi sõnul inimeste aja- ja transpordikulu suurenemine. Ta leiab, et riik sisuliselt tõstab suuri rahasummasid ühe ministeeriumi haldusalast teise ning ühel real näidatakse seda kokkuhoiuna. Ka juhtis POLi esimees tähelepanu, et kui riik hoiab Põlva kohtumaja sulgemisega kokku umbes 80 000 eurot, siis samal ajal rekonstrueerib riik 17,5 miljoni euro eest vaid moraalselt vananenud Tartu kohtumaja.

„Lähtuvalt eeltoodust on POL seisukohal, et Põlva kohtumajas peaks õigusemõistmine jätkuma,” võttis Martti Rõigas pöördumise kokku. „Põlva kohtumaja sulgemisega saavutatav halduskulude kokkuhoid on suuresti näiline ning ei kaalu üles õigusriigi sümboli ja riigi kui terviku taandumise negatiivset mõju Põlva maakonna inimestele ja laiemalt ühiskonnale.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 27/12/2024 08:24:55