Ülevaade kinnisvaraturul toimuvast elavnemisest, seda soosivatest teguritest, mõni sõna videovalve kasulikkusest ja sellest, et paljud inimesed tahaksid kinnisvara osta kogu eluks.

Kinnisvaraindeksi oluline muutus – tehinguid on rohkem!
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi indeks tõusis oktoobris 2% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2244 €/m². Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi indeks korrigeeritud andmetel 2203 €/m².

Kui septembris tehti indeksilinnades kokku 1241 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli see arv suisa 1412 ehk 14 protsendi kõrgem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et väga tugev esitus tehti Tallinnas. „834 korteriomanditehingut ühes kuus on parim tulemus peale 2022. aasta augustit, mil turg hakkas vaikselt jahtuma. Suur vahe on veel selles, et toona oli uusarenduste osakaal tehingutes suurem. Seega võime öelda, et tänavu augustis alanud aktiivsuse tõus on kandumas läbi sügise ning annab müüjatele lootust oma vara mõistliku müügiperioodi jooksul realiseerida,“ ütles Sooman.

„Märkimata ei saa jätta, et kõik mis juhtub Tallinnas, juhtub väikese viitega ka mujal, seega tasub kinnisvarasektoris aktiivsetel inimestel pea püsti hoida,“ lisas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2023 on indeks 17 protsenti madalam.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.

Kagu-Eestis on hinnad tublisti langenud
Valga korteriturul on tehinguhind võrreldes hinnatipuga (september 2022) langenud 19 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi võrra. Kuu kalleim tehing oli 49 000 eurot ja korterimüügitehinguid tehti ühe kuuga viimati 21 – mõned rohkem kui eelmisel kuul. Korteri ruutmeetri eest maksti keskmiselt 350 euro ringis.

Võrus olid korterite hinnad laes juulis 2022, sellest ajast alates on tehinguhind 9% langenud. Kalleim korter maksis viimati 96 000 eurot ja ostu-müügitehinguid tehti kuus 23 ehk paar rohkem kui kuu varem. Korteri ruutmeetri hind oli keskmiselt umbes 970 eurot.

Põlvas mõõdetakse kinnisvaraturu aktiivsust mitte kuudes, vaid kvartalites. Hinnatipp oli 2022. aasta esimeses kvartalis ja sellest alates on tehinguhind langenud 35 protsendi võrra. Eelmise kvartaliga võrreldes kukkus hind viimati 18%. Kõige kallim tehing oli viimati 74 000 eurot ja korteri ruutmeetri eest maksti keskmiselt 680 euro kanti.

Kolm põhjust, miks kinnisvarasektor püsima jääb
Pindi Kinnisvara tegevjuht Darja Sudarinen toob hoolimata Eesti raskest majanduslikust olukorrast välja kolm põhjust, mis soosivad kinnisvaraturu elavnemist.

Esimese põhjusena toob Sudarinen välja Euribori languse. „Tipphetkedel oli kuue kuu Euribor 4,1, praeguseks on see langenud 2,8 peale ja langustrend jätkub. See muudab laenumaksed odavamaks, mis on kinnisvaraturu otseseks stimulandiks,“ selgitas Sudarinen.

Teisena märgib ta hinnatõusu pidurdumist. „Riik näeb siiani kurja vaeva, et maksud ja riiklikult reguleeritavate teenuste hinnad ikka edasi tõuseks, aga pikk majanduslangus on oma jälje jätnud ning et kaupmeestel natukenegi käivet oleks, on nad pidanud marginaalides järgi andma ja aset leidnud palgatõus võimaldab inimestel jätkuvalt hakkama saada. Oluline indikatsioon on ka see, et hoolimata rasketest aegadest pole sundmüüke märkimisväärselt lisandunud,“ ütles Sudarinen.

Kolmandaks põhjuseks toob Sudarinen inimpsühholoogia. „Inimese kohanemisvõime on imetabane. Harjutud on sõjaga, uute maksudega, haiguspuhangutega ... Nüüd, peale kaheaastast kinnisvaraturu vindumist ollakse tülpinud ootamast – elada tuleb täna ning kui võimalus uue kodu soetamiseks on olemas, siis maksejõulised inimesed on tegutsema hakanud. Lapsed kasvavad, tekivad uued pered – vajadus elukoha vahetuseks on paljudel olemas ja enam ei soovita seda veel kaugemasse tulevikku edasi lükata,“ lisas Sudarinen.

Videovalve tõstab vara hinda ja suurendab oluliselt turvalisust
Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et videovalve paigaldamine on ilmselt kõige lihtsam ja odavam moodus, kuidas oma kodu ja selle ümbrus turvalisemaks muuta. „Lisaks suurendab videovalve ka objekti müügiväärtust, sest inimesed on turvalisuse eest olnud alati valmis rohkem maksma,“ kinnitas Tõnisson.

„Erinevalt üldlevinud arusaamadest ei ole videovalve ainult kallite eramajade või eksklusiivsete kortermajade mängumaa. Tehnika on muutunud nii odavaks, et isegi suurele kortermajale kõiki nurgataguseid ja loomulikult parklat kattev hea resolutsiooniga videovalve koos salvestusarvutiga maksab tuhandeid, mitte kümneid tuhandeid eurosid. Lisaks pakuvad seda teenust muidugi ka turvafirmad, kes seadmeid välja rendivad,“ sõnas Tõnisson.

„Videovalvel on mitu head kõrvaltoimet. Esiteks kannab see loomulikult funktsiooni, et kui midagi juhtub, siis on võimalik tagantjärgi tuvastada, mis ja kuidas täpselt juhtus ning kes olid osalised, sealhulgas on võimalus kurjategijaid tuvastada. Teiseks ja vahel isegi olulisemaks on heidutus – kui kurjade kavatsustega inimene saab aru, et tegemist on kaasaegse kaamerasüsteemiga, mitte odava imitatsiooniga, siis jätab ta kaamerate vaateväljas teo tegemata. Kolmas efekt on kahe esimese tagajärg – me kõik soovime elada turvalises keskkonnas ja kui pakkumises on kaks identset korterit identsetes majades, ainult et ühel neist on videovalve, siis on kindel, et esimesena läheb kaubaks valvesüsteemidega korter ning tavaliselt makstakse selle eest ka rohkem. Eriti hindavad seda lastega pered ning ka kallite autode omanikud,“ selgitas Tõnisson.

„Kaamerate paigaldamisel tuleb aga ühistutel natuke pabereid määrida ja juriidika endale selgeks teha – mitte kõike ei tohi filmida ja mõistlik oleks ühistusiseselt kirjalikult väga selgelt paika panna, kes ja millistel eesmärkidel salvestustele ligi pääseb, et kõikide elanike põhiõigused kaitstud oleks,“ ütles ta.

„Maja välistrepil embavate noorte jälgimine, lembehetkedest kuvatõmmiste tegemine ja nende sotsiaalmeedias postitamine on arusaadavalt eraisikute õiguste jäme riivamine, mistõttu peavadki mängureeglid väga täpselt paigas ja ka seadustega kooskõlas olema. Kaamerad peavad teenima inimesi siis, kui neid on päriselt vaja, mitte inimesed ei tohi hakata kaameraid kasutama oma veidruste toitmiseks,“ lisas Tõnisson.

Inimesed pelgavad jätkuvalt koduvahetust
YIT Eesti värske uuringu kohaselt loodavad ligi 40% eestimaalastest kinnisvara ostes, et uus elupind jääb neid terveks eluks teenima. Kõigest iga kümnes vastanu pidas mõistlikuks kodu vahetamist vähemalt kord kümne aasta jooksul.

Firma müügiesindaja sõnul peegeldavad need tulemused paljude inimeste seas levinud eksiarvamust, et koduvahetus on midagi väga keerulist.

„Oma kodu ostmine on kahtlemata emotsionaalselt väga suur otsus. Kuid näeme, et inimesed suhtuvad sellesse otsusesse aasta-aastalt järjest pragmaatilisemalt. Kui 2022. aastal leidis iga teine inimene, et kodu tuleks osta kogu eluks, siis täna leiab palju rohkem inimesi, et vajaduste muutudes või pidevalt häirivatest probleemidest vabanemiseks tasub kaaluda senise kodu vahetamist uue vastu,“ sõnas YIT Eesti elamuarenduse müügijuht Eva-Liisa Tamm.

Tema sõnul näitab YIT klientide ostukäitumine, et koduvahetus kerkib päevakorrale väga kindlates eluetappides.

„Nooremas eas on rahalised vahendid sageli piiratumad, mistõttu pole võimalik soetada kohe kõikidele tänastele ja tulevastele vajadustele vastavat kodu. Lasteta noored alustavad üldjuhul oma teekonda kahetoalise korteriga, mille asemele hangitakse pere loomise järel uus avaram elupind. Kuigi pere kasvades jõutakse ühel hetkel neljatoalise või veel suurema kodu ostuni, siis seegi pole paljude koduomanike jaoks viimane investeering – kui võsukesed ühel hetkel pesast välja lendavad, ei ole vanematel enam mõistlik kahekesi nii suurt ja kulukat pinda ülal pidada ning hangitakse jälle väiksem kodu,“ loetleb Eva-Liisa Tamm kõige levinumaid koduostu etappe.

Tamme sõnul hoogustab kodu vahetama ka suurel hulgal uue kinnisvara lisandumine turule, mis on tõstnud inimeste arusaamist kodu kvaliteedistandarditest. See võimalus loob soodsa pinnase elukohavahetuseks ennekõike suuremates linnades, kus arendajad kõige aktiivsemalt uusi kodusid püstitavad. Uuringus osalenud tallinlastest ja harjumaalastest 29-30% arvas, et kodu tuleks osta kogu eluks. Väljaspool Tallinna, Tartut ja Harjumaad väiksemates külades ja alevites leiab tervelt 57% inimestest, et nemad ei mõtle kodu ostes, et kunagi selle maha müüksid.

„Külastades linnainimesena pidevalt sõpru, kelle kodu on täis loomulikku valgust tänu maast laeni akendele, kelle seintel ei ripu koledad radiaatorid ja jalgu soojendab mõnus vesipõrandaküte, kelle avatud planeeringuga köök-elutuba võimaldab ka söögi valmistamise aega koos veeta, kellel on suurtes korterites mitu tualetti, ilusad avarad rõdud ja arvukalt muid mugavusi, mis on enamikes tänastes uusarendustes juba taskukohaseks standardiks kujunenud, siis tekib paratamatult küsimus, miks peaks leppima madalama elukvaliteediga,“ selgitas müügijuht.

Tema sõnul räägivad paljud firma arendustega tutvuvad ostuhuvilised, et neid kannustavad kodu vahetama probleemid, millest nad oma olemasolevas kodus kuidagi vabaks ei saa.

„Küsisime ka oma uuringus osalenud inimestelt, millised muret on kas juba sundinud või sunniksid neid kaaluma tõsiselt koduvahetust. Number üks põhjus, mis inimeste rahulolu oma koduga tõsiselt mõjutab, on kõrged ülalpidamiskulud. Tervelt 42% inimestest ütles, et nad vahetaksid või on vahetanud sellel põhjusel kodu. Ja see on väga mõistlik mõte – uued kodud on ehitatud kvaliteetsemalt ja nende tehnosüsteemid tagavad väga madalad kommunaalkulud. A-energiaklassiga kortermajas on näiteks tänu maaküttele eeldatavad küttekulud tänastest kaugküttehindadest isegi kuni 50% soodsamad,“ selgitas Eva-Liisa Tamm.

Tema sõnul tõstavad vanade majade ülalpidamiskulusid sageli ka remondifond, mida majade pidevaks parandamiseks piisavalt priskena hoida tuleb. Kui aga võetakse käsile terve maja renoveerimine, siis peavad paljud elanikud hakkama mõtlema, kas mitmekordistunud remondifondiga kommunaalid jäävad siiski palju alla võimaliku uue korteri laenumaksetele.

40% uuringus osalenutest ütles, et neid sunniks või on sundinud oma kodunt põgenema halb ehituskvaliteet. Kolmandik vastajatest leidis, et nende jaoks oleks ületamatuks probleemiks ebameeldivad naabrid. Sama suur hulk vastajaid mainis koduvahetust kaaluma paneva murena piirkonda, kus kodu asub.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/11/2024 08:47:54