Tööandjad otsivad tikutulega taga erinevaid oskustöölisi, teiste seas kokkasid. Foto: LLi arhiiv

LõunaLehe küsitletud asutuste juhid ja talunikud ütlesid – kes otse, kes vihjamisi –, et heade töötajate leidmine kagunurgas lihtne ei ole. Töötukassa Võru osakonna juhataja sõnul töötute arv maakonnas vastupidiselt prognoositule kasvanud pole. Ka Põlvamaal on see näitaja stabiilne.

Võrumaa Kääpa sotsiaalkeskuse juhataja Siiri Kartsepp otsis viimati hooldustöötajat üle kahe aasta tagasi. „Sellest ajast on meil kõik hooldustöötajad olemas, mõned neist on isegi üle kümne aasta siin töötanud ning enamik on lähiümbrusest,” sõnas ta.

Kartsepp lisas, et aastatega on ka hooldajate palgad tõusnud, mis võib samuti olla nende püsimise üks põhjustest. Nagu paljud tööd, on ka hooldaja töö mitmepalgeline. „Hooldajad peavad osasid hoolealuseid pesema, neil mähkmeid ja asendit vahetama ning neid toitma,” loetles juhataja hooldaja töö raskemaid töölõike, mis osale inimestele erinevatel põhjustel ei sobi.

Hooldajal peab olema füüsilist jõudu, palju inimlikkust, empaatiat ja kannatlikkust. Kartsepa sõnul on hooldajate töö põhjendamatult olnud ühiskonnas alla surutud. „Seda tööd ei ole justkui vääriliseks peetud, ometi teevad nad väga vajalikku ja tänuväärset tööd, et inimesed oma elu lõpupoole tunneksid ennast nii hästi, kui see on võimalik,” rääkis ta.

„Paljud meie hoolealustest ei ole siin masenduses, nad pajatavad mitmesuguseid lugusid oma elust,” tõi Kartsepp välja hooldajate töö ühe positiivse poole.

Põlva valla hooldekodu juhataja Anne Nook sõnas, et hooldekodu on lõpuks kõik hooldajad leidnud, kuigi kõigi leidmine ei olnud lihtne, sest neid lihtsalt napib.

Juhataja sõnul on hooldekodu praegu hooldajatega väga rahul, kuid maja võtab vastu ka neid, kes õpivad hooldajaks, et ka tulevikus oleks sellele tööle vajadusel õppinud inimesi leida. Nook lisas, et praegu töötavad hooldajad hoiavad oma töökohast kinni.

Põllumajanduses pole samuti valikut
Eriti käib see piiri ääres tegutsevate talude kohta. Andri-Peedo kitsetalu asub Venemaa piirist kümmekonna kilomeetri kaugusel Misso kandis. Peremees Kermo Rannamäe ütles, et need, kellel piirkonnas on töö ja nad ei soovi mujale minna, hoiavad töökohast kinni ega vaheta seda. Andri-Peedo talus on kõik vajalikud töötajad olemas.

„Töötuid minu tähelepanekute kohaselt piirkonda juurde tulnud ei ole, kuid tulevikus saab siin töötajate leidmisega keeruline olema, sest noored siia jääda ei soovi, praegugi on minejaid, kuid paraku siia elama tulijaid mitte,” rääkis Rannamäe.

Mõniste koolimaja lähedalt on lõunanaabrite piirini alla kümnekilomeetri, Metsavenna talust vaid paar kilomeetrit Läti piirini, kust Apeni on veel paar kilomeetrit.

„Metsavenna talu farmi ja meiereisse käib Ape kandist tööle neli inimest, kokku on koos minu ja peremees Meelis Mõttusega kümme töötajat,” rääkis talu perenaine Marianne Mõttus ja lisas, et üks töötaja käib neile enam kui 40 kilomeetri kauguselt Võrust. Kõik talus tööl käivad inimesed on tema sõnul väga tublid ja kui nad jätkavad, ei ole pererahval selle koha pealt vaja muretseda.

Kohapealt on keeruline leida tublisid töötajaid, kuna töötud ei ole huvitatud, tõdes Metsavenna talu perenaine. „Ilmselt on toetused teinud oma töö,” lausus ta.

Räpinas freesprussidest aia- ja suvemaju valmistava Astel Groupi müügijuht Ragne Visnapuu tunnistas, et häid töötajaid on kohapealt raske leida, sest tööjõus inimesi Räpinas ja selle ümbruses napib. „Majanduslik surve annab Lõuna-Eestis eriti tunda ja siin on ka konkurents töökohtadele väike, valikut peaaegu ei olegi,” rääkis ta ja lisas, et vajadusel kasutab firma renditööjõudu.

Töötute arv on stabiilne
Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge sõnul on praegu maakonnas töötuid alla 800, mis on viimaste aastate madalaim näitaja ja koguni 400 vähem rahandusministeeriumi prognoositust. Tema sõnul ei ole maakonna ettevõtetes suuremaid koondamisi olnud, kuid teisalt on ka tööpakkumisi vähe, vaid ligi 40.

Ligi 800 töötu seas on nii lihtsamaid töid teinuid kui ka spetsiifiliste oskustega inimesi. „Mööbli- ja metallifirmad otsivad erioskustega spetsialiste, kuid neid pakkumisi ei ole palju. Teisalt, osal spetsialistel tuleb oma oskusi täiendada, et saada hakkama tänapäevaste seadmete ja masinatega töötamisel,” rääkis Kerge. Tema sõnul lisandub aina rohkem ettevõtjaid, kes võimaldavad oma töötajatel minna täienduskoolitustele.

Tänapäeval on ka puhastusteenindajatele ranged nõuded võrreldes nõukogude ajal koristajatele esitatud nõuetega. Puhastusteenindaja peab tundma puhastusvahendeid ja koristatavate ruumide spetsiifikat ning tootmisruumides järgima turvareegleid.

Tuleviku kohta mainis Kerge vaid, et aasta lõpus võib veidi töötuid juurde tulla, kuid õnneks ei lisandu neid palju.

Töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel ütles, et töötute arv maakonnas on stabiilne, kuid avalike tööpakkumiste arv on mullusest väiksem.

„Kõige rohkem on puudu oskustöölisi, nagu hooldajad, õed ja kokad,” lisas puhkusel viibiv Mandel.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/11/2024 18:33:14