Foto: Võru linnavalitsus

29. oktoobril toimus Võru Kandles Võru linnavalitsuse eestvedamisel juba kolmandat korda kogukondlik arutelu, kus fookuses oli laste- ja noortesõbralikkus. Tunnustatud teadlased, spetsialistid jagasid oma teadmisi ja kogemusi, mõtestades laste- ja noortesõbralikkust erinevate nurkade alt.

Foorumil võeti fookusesse lastesõbralik kogukonna temaatika, laste vaimne ja füüsiline turvalisus, kuulati sõpruslinnade näiteid ning Võru Gümnaasiumi noorte mõisnike refleksiooni ettekannetele.

Mari-Liis Nummert Tartu Ülikooli eetikakeskusest avas oma inspiratsioonikõnes lastesõbralikkust kahest vaatepunktist: küsides kõigepealt „mis on hea?” ning seejärel vaadeldes ja analüüsides Võru linna lastesõbralikkuse hea tahte lepet ning andes soovitusi, kuidas Võru linn lastesõbralikkuse teel liikuda saaks.

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar küsis oma ettekandes, kuidas lapsesõbralikkust ära tunda. Ta tõi välja heasse lapsepõlve investeerimise tähenduse – lapsesõbralikkus on kasulik kõigile. Kui linna elukvaliteeti parandatakse nii, et see on kasulik kõige noorematele, siis see suurendab kõigi heaolu. Me taastoodame seda keskkonda, milles ise kasvasime. Mida paremas keskkonnas laps kasvab, seda paremat lapsepõlve suudab ta oma lastele luua.

Kadi Kass, kes on kogukonnatöö nooremteadur Tartu Ülikoolis ja Kristi Vals Võru lastefestivali vedajana arutlesid ühises ettekandes kogukonna rolli laste ja noorte kasvamisel. Nad leidsid, et on vaja luua tingimusi, kus laste hääli tõsiselt võetakse. Kõik teavad ütlust „lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla”, kuid tänapäeval võtame liiga vähe vastutust nii enda kui naabrite laste eest. Liiga palju usaldame lapsi spetsialistide kätte ning liiga vähe veedame ise nendega aega. Elame järjest enam linnades, kuid mõtteviis, et vajame teist inimest, on oluline. See tuleb enam esile just kriisiolukorras. Kõike ei saagi kokku leppida ametlikes dokumentides, nii palju sünnib loomulikult kogukondades, suhetes.

Viljandi valla esindajate Evelyn Härma ja Irma Väre ettekanne keskendus noorsootööle ja headele kaasamisnäidetele. Viljandi vald hindab oma tegevust ning peab oluliseks vaadata ka raha ja muude statistiliste näitajate taha. Tuleb märgata abivajavaid noori. Tänane investeering 0,68 eurot noore arengusse tähendab tulevikus kokkuhoidu 1,78 eurot. Olulisim märksõna noortega toimetamisel on paindlikkus.

Võru sõpruslinna Bad Segebergi noortebüroo töötajad ühinesid foorumiga veebis, tutvustades oma noorsootööd ja heaolu tagamist. Erilist rõhku pannakse noorte kaasamisele kohalikku poliitikasse, näiteks üritustel „Pitsa ja poliitika”, kus noored ja poliitikud valmistavad pitsat ning arutavad koos aktuaalseid teemasid. Samuti on Bad Segebergi eripäraks mobiilne noorsootöö, mis toetab noori ka tänavatel ja igapäevastes olukordades.

Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse uurija Krista Kumberg otsis õnnelikku lapsepõlve eesti laste- ja noortekirjandusest. Kumberg tõi näiteks Ilon Wiklandi, kelle edu illustraatorina põhineb õnnelikul lapsepõlvel Haapsalus. Mis teeb lapsed õnnelikuks? Kas see, kui nad saavad, mida tahavad või see, mida vajavad? Vajavad nad aga turvatunnet, kuulumist. Õnnelikke elamusi kirjeldades jõuavad kõik lapsed oma kirjatöödes läbi aastate selle juurde, et tore on siis, kui pere on koos. Elu helgemad hetked on koos perega.

Lapse vaimne turvalisus vanemate lahutuse korral oli teemaks õiguskantsleri büroo laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru ettekandes. Kui pere laguneb ja suhted on sassis, keskenduvad vanemad sageli omavahelistele konfliktidele ja selles olukorras kannatab alati laps. Kõige olulisem on ennetada konflikte või lahendada need rahumeelselt. Pooled peavad saama ära rääkida oma loo ja selle, kuidas nad end selles olukorras tundsid, siis on nad võimelised arutama lahendusi. Suhtlemis- ja konflikti lahendamise oskus on kõige aluseks.

Riigiprokurör Karin Talviste käsitles lähisuhtevägivalda ning lapsi selle keskel. Näidati karmi statistikat ning kurbi ja mõtlemapanevaid näiteid päriselust. Halb lapsevanem võib mõnel juhul olla ka kurjategija. Kui vanem rikub lapse hooldusõiguse ja eestkoste teostamise nõudeid, tuleks sekkuda ja seda ennetada. Märkamine ja teatamine on kõige alus.

Kaire Zopp transpordiametist keskendus turvalise ruumi loomisele ning sellele, kuidas lapsevanem kaasa aidata saaks. Sama turvaliselt, nagu tunneme end kodus, võiksime tunda end ka liikluses. Eesti liikluses on turvalisuse osas arenguruumi ning me võiksime küsida, kas ma ise käitun liikluses vastutustundlikult. Lapsed matkivad meid, täiskasvanuid.

Eva Aizupe, Aluksne laste- ja noortekeskuse juhataja, rääkis Võru sõpruslinna pingutustest laste ja noorte heaks. Aluksne haridusvõrk ja noorsootöö on läbi elanud reforme ja kokkutõmbamist, mis on kaasa toonud muutusi – hoolikalt tuli läbi mõelda laste transport, noorsootöötajad kohanesid tegema mobiilset noorsootööd, viies tegevusi ka maapiirkondadesse, vanematele lastele antakse suurem otsustusõigus tegevuste valikul ning korraldamisel.

Foorumi lõpus jagasid Võru Gümnaasiumi seitse noort oma mõtteid ja tähelepanekuid sisuka päeva kohta. Noored hindavad Võru linna sõbraliku ja rahuliku keskkonnana, kus on teismelistel hea kasvada. Nad kutsusid täiskasvanuid üles kuulama ja väärtustama noorte arvamust, sest lapsed püüavad tihti täiskasvanute tähelepanu võita ja soovivad, et nende mõtted leiaksid praktikas rakendust. „Kui me tuleme oma hullude ideedega, siis aidake meid nende elluviimisel,” tuli noortelt üleskutse. Samuti toodi esile mõte, et julgustamine peaks käima käsikäes toetusega.

Noored rõhutasid üle foorumil kõlanud mõtet, et laste ja vanemate suhtlemine on asendamatu – on oluline, et vanemad leiaksid aega olla koos oma lastega, mitte ei asendaks suhtlust nutiseadmega.

Nõustuti mõttekäiguga, et tihti mõeldakse lapsesõbralikkusest kui millestki materiaalsest. Aga päriselt algab kõik suhtlusest. Kõik inimesed lapse ümber, kogukonnana, saavad mõelda, kuidas jõuda igaüheni.

Foorumi korraldas Võru linnavalitsus. Foorum toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse Tartu Maailmaülikooli projekti raames, mis on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/11/2024 08:11:12