Foto: Vidrik Võsoberg

Põlva vallas asuva Ahja jäätmepunkti väraval oli veel möödunud nädalal info, et jäätmeid võetakse vastu, kui andjal on sõlmitud vallaga ekstra leping. Lisaks võetavat jäätmeid vastu ainult esmaspäeval ja kolmapäeval kell 13–16. Samas kõrval oli teade, et jäätmejaam on avatud iga päev kell 7–22. Esialgu tundub, et siin on vastuolu. Tegelikult on tegu üleminekuga Eestis ainulaadsele automatiseeritud süsteemile, mis seni on kasutusel vaid Kanepi vallas.

Põlva valla haldusteenistuse jäätmespetsialist Ly Kamja selgitas, et praegu toimub Põlva valla jäätmepunktide (Tilsi, Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste) automatiseerimine. Kuid alati on Kamja sõnul võimalik helistada ja üle küsida, sest operaatori telefoninumber on samuti väraval olemas.

Lepingu teinud Põlva valla kodanikud saavad juba praegu Ahja ja Tilsi jäätmepunktidesse sisse kell 7–22. Põlva valla selvejäätmepunktidesse saavad jäätmeid tasuta anda rahvastikuregistrijärgsed Põlva valla elanikud, kes on liitunud korraldatud jäätmeveoga, omavad kehtivat korraldatud jäätmeveo lepingut ning on sõlminud Põlva valla jäätmepunktide lühinumbri kasutamise lepingu.

Jäätmevaldajad, kes ei ole Põlva valla elanikud, aga omavad Põlva valla haldusterritooriumil elukondlikke hooneid (elamud, suvilad) ning on sõlminud vähemalt suveperioodiks korraldatud olmejäätmeveo lepingu, saavad soovi korral taotleda Põlva valla jäätmepunktide kasutamiseks tasulist jäätmepunktide värava avamise lühinumbrit. Selleks tuleb tasuda Põlva vallavalitsuse arvelduskontole jäätmepunktide kasutamise aastatasu summas 50 eurot ja sõlmida tähtajaline lühinumbri kasutamise leping, mis tagab jäätmepunktide kasutamisõiguse järgnevaks 12 kuuks.

Vastuvõetavate jäätmete nimekiri on suurelt värava peal ning lahtiseletatult ohtlike jäätmete maja seinal. Nimekirja leiab ka Põlva valla kodulehelt jäätmemajanduse alt.

Väga tervitatav on jäätmepunktidest endale sobiv ese korduskasutuseks kaasa võtta. Tähtis on aga endast maha jätta korrastatud ümbrus. Ly Kamja: „Küsimuste korral on võimalik vastused saada jäätmepunktide korrast, mis on lahtiseletatult ohtlike jäätmete maja seina peal, ning minult telefoni teel. Püüan olla jäätmepunktide lahtiolekuaegadel telefonitsi kättesaadav. Kui telefonile kohe vastata ei saa, siis helistan alati tagasi.”

Kõigis jäätmepunktides võetakse vastu ainult eelsorteeritud jäätmeid. Mida see tähendab? Näiteks hoidised, mille sisu peab olema juba kodus purgist eemaldatud, et jäätmepunktis purk klaastaarakonteinerisse panna, kuna biojäätmeid seal vastu ei võeta.

Köögijäätmete jaoks on loodetavasti kodus kompostimise võimalus või siis saab koguda need konteinerisse, mis korraldatud jäätmeveo raames minema viiakse. Haljasjäätmed saab samuti kodus kompostida või viia tasuta Põlva linna kalmistu kõrval olevale kompostimisväljakule. Lehtklaasi saab küll kohapeal aknaraamist otse konteinerisse purustada, kuid aknaraamid peab ikkagi koju või Põlva jäätmejaama viima, sest jäätmepunktis neid vastu ei võeta. Plasti küljest on vaja eraldada metall. Kummagi jäätmeliigi jaoks on jäätmepunktis eraldi kogumiskoht.

Kokkuvõtteks kehtib igas jäätmete liigiti kogumise kohas lihtne reegel: esemeid, mille jaoks on kohapeal eraldi konteiner olemas, tuleb ka eraldi koguda.

Liigiti kogumine ei ole mõeldud kodanike kiusamiseks, vaid selleks, et pärastisele sorteerimisele kuluks vähem ressurssi ja saadaks kätte võimalikult puhas materjal, mida ringlusse võtta. Tähtis on osata ka lugeda, mis millisesse mahutisse käib. Tihti on avalikud pakendikonteinerid risustatud muude jäätmetega (olmeprügi, elektroonika, värvid, ehitusmaterjalid jms), mis nullib ära korrektselt sorteerinud inimeste töö.

„Samuti ei tühjendata risustatud konteinerit ära ja meie seisame silmitsi ületäitunud konteineriga. Kuna pakendeid viiakse pressautoga, siis näiteks värvijäätmete olemasolu korral on peale pressimist kogu autos olev materjal värviga koos ning tuleb viia põletusse või halvimal juhul prügilasse. Ohtu kujutab ka elektroonika olemasolu mahutis, mis võib erinevate ainete koosmõjul tekitada keemilisi protsesse ja autos plahvatada,” selgitas Ly Kamja.

Kas peale Põlva ja Kanepi valla on mõni Kagu-Eesti omavalitsus veel selletaolisele automatiseeritud süsteemile üle läinud? Või kavatseb seda teha? Uurisin mõni aeg tagasi Kagu-Eesti omavalitsuste prügimajandust, toona tundus pilt väga kirju ja ebaühtlane.

Ka Kanepi valla jäätmemajanduse automatiseerimist juhtinud Ly Kamja tõdes, et kogu prügimajanduse olukord ongi väga kirju. „Kuid loodetavasti hakkab see vaikselt ühtlustuma. Põlva maakonnas on juba kaks omavalitsust automatiseerimisega hakkama saanud, loodame, et Räpina võtab ka asja millalgi ette. Selle kohta mul info puudub, kas mõni Kagu piirkonna omavalitsus on automatiseerimisele mõelnud. Kanepi vallas käis omavalitsusi kohapeal olukorraga tutvumas küll. Kõlama jäi aga tihti lause, et raha ei ole. Ma arvan, et see on prioriteetide küsimus. Tegelikult on võti ikkagi operaatori leidmises ja pidevas järelevalves. Ainult nii saab selline süsteem toimida.”

Kanepi vallas on selline süsteem juba aastaid toiminud. Kuidas läks sealsete inimeste üleminek uuele süsteemile? Kui kaua võttis aega harjumine?

„Kanepi valla elanikud võtsid jäätmejaamade automatiseerimise vastu väga positiivselt ja harjusid küllaltki ruttu,” ütles Põlva haldusteenistuse jäätmespetsialist. „Alguses oli küll rohkem konteinerite täitmist valede jäätmetega ja ka konteinerite kõrvale panemist. See aga sai lahendatud kiiresti, sest eksinud kodanik pidi tagasi tulema ja oma korralageduse ära koristama. Kui konteineri kõrval olevad jäätmed ei mahtunud konteinerisse, tuli need koju tagasi või mõnda teise jäätmejaama viia. Väikeses kogukonnas liigub selline info väga kiiresti, et see operaator ei teegi nalja, vaid kutsubki tagasi, ning olukord sai lahenduse. Aeg-ajalt juhtub selliseid olukordi praegugi, kuid väga harva ja tavaliselt uute lepingu sõlminud kodanikega.”

Mooste jäätmepunkt avab väravad loodetavasti novembrikuu jooksul. Vastse-Kuuste oma ehk juba sel nädalal.

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 31/10/2024 08:45:44