Küsitlus

Kas sinu majapidamise küttekolded on sügise tulekuks valmis?

Opositsioon hoiatab valda laenukoormuse tõusu eest

Põlva vaade juulis 2024. Foto: Vidrik Võsoberg

Eelmise nädala LõunaLeht kirjutas, et Põlva vald sai rahasüsti uue haldushoone, turuhoone ja Lina tänava koolimaja ehituseks. Põlva vallavolikogu opositsiooni esindajad on praeguse vallavõimu suhtes kaunis kriitilised ning hoiatavad, et toetustest hoolimata tuleb Põlval suur osa ehitusrahast ise leida või kokku laenata.

„Paraku peab tõesti tõdema, et uue vallamaja ehitust Põlvasse ei väära ilmselt enam miski. Ju annab aeg selgust, kui otstarbekas see maja lõppkokkuvõttes on. Hädavajalik ja möödapääsmatu selle maja ehitamine küll ei ole. Valla töötajate töötingimusi ja vallakodanike juurdepääsu vallaametnike juurde vastuvõtule pääsemiseks on küll vajalik parandada, aga seda oleks saanud teha märksa soodsamalt ja kiiremini,” sõnas Ahti Bleive (Eesti 200). „Hanke tulemusel kujunes vallamaja ehituse hinnaks 3,4 miljonit eurot, millest üle kahe miljoni euro tuleb vallal ehk siis maksumaksjal endal katta. Hea on vähemalt see, et mingi osa siiski ka toetuse abil rahastatakse.”

Mõistlikuks tuleb Bleive sõnul pidada seda, et sama projekti raames luuakse uus valla koduleht. Praegune koduleht on tema sõnul tõsiselt ajale jalgu jäänud ja digiteenused on Põlva vallal suhteliselt olematud.

„Tegelikult pole ju suurt ja uut vallamaja vaja, kui vähemalt kõik valla pakutavad lihtsamad teenused saaks digitaalselt kätte,” hindas ta.

„Olen korduvalt hoiatanud, et maakoolide lõpetamine on pika vinnaga otsus ja hetkeline kokkuhoid viib aastate pärast minema nii raha kui maksumaksjad. Üheks takistuskohaks on pikalt veninud Põlva kooli Lina tänava maja renoveerimine, mis näitab, et prioriteetidega on meil midagi väga valesti,” märkis Indrek Käo (EKRE).

Käo tõi välja, et valla soov raha juurde tekitada ehk müüa valla vara lõppes esimesel katsel läbikukkumisega. Ühtegi pakkumist ei olevat tema sõnul tulnud või siis ei vastanud need, mis tulid, ootustele. See omakorda tähendab Käo hinnangul, et vallale tekib järjest kinnisvara, mis peale kulude midagi ei tooda ja mingi aja pärast saab olema suureks ristiks kaelas.

„Viimasest lehest võis lugeda, et lõpuks on õnn saabunud õuele ja neli miljonit raha on kusagilt projektidesse õnnestunud tuua. Rääkimata jäetakse, et enam kui kaks korda tuleb vallal endal sinna raha juurde laenata, et need projektid ellu viia,” kritiseeris Indrek Käo. „Kõige kummalisem on neist vallamaja saaga. Selle maksumus on viimase kümne aastaga sisuliselt mitmekordistunud, samas on teenused üha enam liikunud e-kanalitesse ja füüsiliselt kohal käimiseks vajavad vallamaja ehk ainult seal töötavad ametnikud.”

Ka Ahti Bleive märkis, et laenukoormus on vallal paratamatult tõusuteel. „Kõigi investeeringute rahastamist planeeritakse teha ca 60% ulatuses laenurahaga. Kokku on eelarves laenu võtmiseks planeeritud kuus miljonit eurot. Samas oli valla lühiajalise maksevõime näitaja 2023. aastal tublisti alla ühe, mis tähendab, et eksisteerib risk jääda jänni lühiajaliste kohustuste täitmisega,” sõnas Bleive.

„Praeguses koalitsioonis on võetud vallamaja ehitamine absoluutseks prioriteediks ja kasvõi ninast veri välja, aga tuleb teha. Samas on valdkondi, kus rahastus võiks olla selgelt suurem,” sõnas ta ja märkis, et näiteks haridusse panustatakse vähe. „On mitmeid haridushooneid, kus remont on hädavajalik. See, et Lina tänava koolimaja lapsed on pidanud väga pikalt asenduspindadel olema, on väga piinlik.”

Indrek Käo tõstis valla 2023. majandusaasta aruandest esile, et esimest korda viimase viie aasta jooksul on tulem jäänud miinusesse ja seda lausa 1,56 miljoni euroga.

„See on number, mis näitab, [kui] palju vald oma raha eest oleks võimeline investeerima või majandamiskulusid suurendama. See omakorda tähendab, et tarvis on juurde võtta jälle laenu, et uhkelt välja kuulutatud vallamaja ehitus ja selle tuules turuhoone rahastatud saaks. Vallakodanikule tähendab see maksutõuse ja fakti, et enamik tuludest läheb valla laenude teenindamiseks järgnevatel aastatel,” hoiatas Käo vallarahvast.

Käo hinnangul võiks enne uute plaanimist alustuseks mõned pooleliolevad investeeringud lõpetada. Eelkõige peab jalgpallientusiastist opositsionäär silmas linnastaadionit, mis 2018. aastal sai uue muru, jooksuraja ja valgustuse, aga kus siiani puuduvad pesemis- ja riietumisvõimalused, rääkimata tribüünidest. Eesti jalgpalliliit on vallale tasuta teinud staadioni renoveerimise projekti ja see on Indrek Käo sõnul vaja nüüd sahtlist välja võtta, et ainsateks tegevusteks staadionil ei jääks muruniitmine ja -kastmine.

Nii Bleive kui Käo nimetasid, et järjekorras ootab lasketiir, mis maailmas toimuvat vaadates on järjest enam tähtsust omandav, kuid on praeguse vallavalitsuse prioriteetide rivis päris lõpus.

Bleive tõi veel ühe kitsaskohana välja, et valla teedele suunatud eelarveraha on 2024. aastal sisuliselt sama, mis 2023. aastal ja väiksem, kui see oli 2022, aastal. „Teede seisukord on vallas, eelkõige ääremaal, kohati väga kehv ja kui eelarve on sama, siis selle eest saab teha tegelikult vähem kui varem,” nentis ta.

Vallas puudub Bleive sõnul sisuliselt süsteemne lähenemine ettevõtluse arendamiseks, toetamiseks ja uute ettevõtete Põlvamaale toomiseks. Töökohtade puudus on tema hinnangul põhiliseks põhjuseks, miks üsna paljud on suurematesse kohtadesse ümber kolinud.

Indrek Käo sõnul on Põlva vallas viimasel aastal ellu viidud hulk investeeringuid, mis vallakodanikule kohe ka silma jäävad. „Esmalt kurikuulus Tark tänav ehk nutitee, mis kord töötab ja siis jälle ei tööta. Nagu vallavanem projekti tutvustamisel on kunagi öelnud, siis tegemist olevat innovatsioonihankega, mis ei olegi suunatud kohalikule elanikule ja eesti keeles tähendab „kulutame raha ära ja siis hakkame vaatama, mis saab”,” kritiseeris volikogu opositsiooni esindaja.

„Järgmine kobarkäkk on kultuurikeskuse katusele rajatav Taevakohvik (tegelikult Taevapark – toim). See on näide, kuidas enne tehakse, hiljem hakatakse mõtlema, et kuis siis nii,” jätkas ta. „Majale tehtud ekspertiisid on üksteisega vastuolus ja tõenäoliselt ongi erinevatel aegadel püstitatud erinevad lähteülesanded. Vahepeal hirmutati volikogu liikmeid lausa sellega, et kohe-kohe kukub tantsusaali lagi sisse, nüüd oodatakse ühe müstilise fermi valmimist, mis püha graalina peaks kõik probleemid lahendama. Kurb on see, et keskuse juhataja Eerika Mark on ära teinud väga võimsa töö ja augustisse kavandatud kultuuriprogramm on ülivinge, paraku rikuvad tehniliste lahenduste leidmisel tehtud vead selle lõpptulemuse.”

Indrek Käo lisas, et kindel otsus võiks tulla ka Ahja mõisamaja kohta, mis on konserveeritud. Samas on ära tehtud suur töö, aga olemasolev olukord ei lase maja ei müüa ega ka kasutusele võtta. Kohtasid, kuhu raha panna, on tema sõnul palju, paraku on valla rahalised võimalused miinimumini kahandatud ja tundub, et järgnevatel aastatel kulub enamik rahast laenuintresside tasumise peale.

Käo möönis samas, et Põlvas on siiski toimunud ka üht-teist positiivset: „Põlva haigla sai valmis EMO renoveerimisprojektiga, mille tulemusena on meil Põlvas kogu Eesti peale kõige kaasaegsemad tingimused, et pakkuda erakorralist meditsiiniteenust ja taastusravi. Uue hingamise on toonud uuenenud juhtkond, kes näeb Põlvas suurt potentsiaali just taastusravi võimaluste arendamisel. Ka kohalikud ettevõtted on muutnud linnapilti elavamaks, aga siin on valla roll tõenäoliselt minimaalne.”

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 11/07/2024 09:58:48

Lisa kommentaar