Tänavu on vähemalt 135 inimeselt telefonivestluse kaudu välja petetud vähemalt 750 000 eurot. Viimasel ajal sagenevad juhtumid, kus kurjategijad lähevad kõnega välja petetud rahale inimeste kodudesse järgi, teatas politsei ja piirivalveamet.

Tänavu aasta alguses on sagenenud juhtumid, kus inimestele väidetakse telefonikõnes, et ohus on nende säästud või lähedased inimesed. Olukorra lahendamiseks palutakse võtta välja sularaha ja viia see pakiautomaati või anda kaasosalisest kulleri kätte. Kõige karmimatel juhtudel on pettuse ohvrid müünud oma kodu ja andnud saadud raha kurjategijatele.

„Sagenenud on teated, mis rõhuvad inimeste hirmule oma lähedaste pärast. Ohvrile räägitakse, et tema lähedane on sattunud õnnetusse ja nüüd tuleb tema ravi eest tasuda. Seejuures tuleb kurjategija kaasosaline ohvri koju sularahale järgi,“ kirjeldas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.

Milenini sõnul on nii helistajad kui ka raha kokku kogujad teistest riikidest. „Oleme mitmeid pettureid Eestis tabanud ja üldjuhul on tegemist välismaa kodanikega. Kuid näiteks sarivarguste puhul näeme kinnipidamise järel kiirelt muutust ka kuritegude arvus, siis kelmuste puhul saadavad organisaatorid kohe uue inimese raha kokku koguma,“ kirjeldas Milenin.

„Teie lähedane sattus avariisse”
Hiljuti sai Tallinna elanik venekeelse kõne, milles öeldi, et tema tütar sattus liiklusõnnetusse ning ravi eest tuleb maksta. Naine andis oma kodus petturile ligi 7500 eurot. Sarnase skeemiga kaotas teinegi naine petturile 4000 eurot.

Ülemöödunud nädalal väideti 90-aastasele naisele, et tütar sattus avariisse ja ravi läheb maksma 70 000 eurot. Naisel ei olnud nii palju raha aga andis ära 5000 eurot. Ka pöördus politsei poole 85-aastane naine, kellele väideti samuti, et tema poeg sattus avariisse. Kurjategija käis naise kodus kaks korda ning sai saagiks 15 000 eurot. Veel peteti samal nädalal 70-aastaselt mehelt samal ettekäändel välja 17 000 eurot.

Samuti on esinenud teateid, kus inimesele väidetakse, et tema lähedase vea tõttu sai keegi teine viga ning selle ravi eest tuleb tasuda. Kui inimene keeldub tasumast, siis ähvardab kõne tegija menetlusega. Sellise skeemiga peteti 68-aastaselt naiselt välja 4750 eurot.

„Kõikide nende juhtumite puhul lasid inimesed võhivõõraid oma kodudesse. See on äärmiselt ohtlik, sest kurjategijad saavad teada teie elukoha ning võivad tulevikus hakata seda infot ära kasutama. Halvimatel juhtudel võivad nad tulla uuesti ja ähvarduste teel välja petta veel raha. Kui saate ärevaks tegeva kõne, siis enne tegutsemist helistage oma lähedasele ja uurige, kas info vastab tõele. Kindlasti ärge jagage võhivõõrastega telefoni teel oma isiklikke andmeid ning arvestage sellega, et kurjategijal võib olla näiteks teie lähedase nimi või muud infot, mis teeb tema jutu veenvaks,“ lisas Milenin.

Pank: petturid nõuavad kiiret reageerimist
Ka Luminori teatel on tõenäosus telefonipetturilt kõne saamiseks praegu suur ning väga sageli kuuleme uudiseid, kus inimene on petturitele oma säästud kaotanud või heal juhul viimasel hetkel kaasinimeste abiga sellest pääsenud.

„Loeme pea iganädalaselt uudiseid, kus sageli just vanemad inimesed on langenud telefonipetturite ohvriks ning viimasel ajal on täheldada kurjategijate aktiivsuse kasvu. Helistajad esitlevad end peamiselt pangatöötajana, politseina või mõne muu tuntud asutuse või ettevõtte esindajana. Vestluse käigus rõhutakse kiiret reageerimist vajavale probleemile, millega tekitatakse inimestes ootamatu hirmutunne. Seejärel pakutakse välja „lahendus“, mille saavutamiseks tuleb ohvril kiiresti reageerida,“ ütles Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik, lisades, et üldjuhul ongi mainitud n-ö lahendus petturi konks, mille otsa inimesi meelitatakse.

Kiige sõnul on telefonipetturite üldlevinud eesmärk ohvri isiklikele andmetele ligipääsemine. Sageli jahitakse just autentimisvahendite PIN-koode või palutakse neid sisestada. „Oluline on meeles pidada, et PIN1 tähendab tuvastamist ja PIN2 on digitaalne allkiri. Kui juba asi jõuab selleni, et küsitakse PIN2 koodi, siis võib kindel olla, et selle jagamine ei möödu tagajärgedeta,“ nentis ta.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul on levinud ka teine viis, kuidas telefonipetturid ohvrilt raha kätte saada püüavad. Sel juhul palutakse ohvril enda seadmesse alla laadida kaugligipääsu tarkvara, mille abil on võimalik luua kaugühendus ohvri seadmega. Seeläbi saab kelm ohvrile telefoni teel suuniseid jagada, ise ta tegevust jälgides või suisa ekraani üle võttes.

Panga esindajateks kehastunud helistajad kasutavad Kiige sõnul sageli aga taktikat, mis justkui vajab kiiret tegutsemist. „Näiteks öeldakse ohvrile, et tema nimele on võetud laen või tema kontolt on raha maha läinud, kuid taolisi näiteid on teisigi,“ selgitas pettuste tõkestamise spetsialist.

„Tasub olla väga ettevaatlik ootamatute kõnede suhtes, mille puhul helistaja nõuab mingisugust tegevust. Iga sellise vestluse alguses peaks olema esimene suunis üle minna eesti keelele. Teiseks on oluline mõelda, kas sulle on varemgi kõnealusest asutusest helistatud ja kiiresti tegutsema survestatud. Näiteks pank ei helista reeglina ise kunagi ootamatult kliendile ja kindlasti ei küsi inimeselt nende PIN-koode,“ lisas Kiik.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 10/06/2024 09:02:01