Võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga on Eestis vargusi märgatavalt vähem, aga koroonaajal hakkasid sagenema vargused kaubandusettevõtetest ja need moodustavad pea kaks kolmandikku kõigist varavastastest kuritegudest. Sealjuures paistab, et kauplustes ei käi sugugi vargil vaid elu hammasrataste vahele jäänud kodanikud – pisikurjategijaid leidub ka nii laste kui pensionäride seas.

Telesaade „Pealtnägija” tõdes äsja, et Eesti kauplused ägavad pisivarguste buumis. Poevargused on aastaid kõige levinum kuriteoliik, aga nii juhtumite arv kui ka kahjud aina kasvavad: justiitsministeeriumi statistika järgi oli tõus eelmisel aastal 39 protsenti, kaupmeeste sõnul isegi 100 protsenti ja kahjud ületasid kokku 15 miljonit eurot. Registreeriti 6060 poevargust.

„Täna hommikul olukord Valgas, kus tuleb, varastab ninakarvatrimmeri ja maniküürikomplekti. Kui peale vaadata, täiesti korralik inimene, ei tundu olevat mingisugune alkohoolik ega mitte midagi. Tuleb poodi, lihtsalt võtab, paneb kotti,” tõi telesaatele ühe näite kaupluseketi A1000 sisekontrolli juht Veiko Vares.

Asjatundjate sõnul tõusevad esile teatavad varaste tüübid. Esiteks, elu hammasrataste vahele jäänud või vaimse häirega tegelased. Nemad varastavad alkoholi ning mõnikord asuvad seda kulistama juba otse poes – enne kui see ära võetaks. Teine nuhtlus on ülekäte läinud noortekambad, kes lõhuvad ja varastavad – mõnikord ka naljaviluks näiteks 11 kingalusikat.

Üllatavam probleemgrupp on pensionärkleptomaanid ja pealtnäha viisakad pereinimesed. Paljud kasutavad poevarguseks selvekassasid. Ning nii mõnigi kord varastavad inimesed poest teadmata põhjusel: raha on ja vahele jäädes tunnistatakse, et varastati rumalusest, „lihtsalt”.

Neli varaste tüüpi
Justiitsministeerium teatas äsja, et nende tellitud kauplusevarguste menetluspraktika uuringust selgus: suure osa varastest moodustavad sõltuvusainete tarvitajad, enamasti varem karistatud inimesed.

Varguste, eriti kauplusevarguste arv on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud. 2023. aastal registreeritud vargustest enam kui 60% pandi toime kauplustest. Neist ligi neli viiendikku olid süstemaatilised vargused. Selleks, et kauplusevarguste kasvu põhjustest aru saada, tellis justiitsministeerium Civitta Eesti AS-ilt analüüsi. Selle käigus selgusid varguste keskmised kahjusummad ja nende tegude toimepanijate profiilid.

Justiitsminister Madis Timpsoni kinnitusel arutab ministeerium koos partneritega uuringu käigus pakutud lahendusi. „Selge on see, et lihtsaid karistusõiguslikke lahendusi varguste vähendamiseks ei ole. Et suur osa kauplusevarguste lähtepõhjustest on sotsiaalsed probleemid, on lahenduste leidmisse mõistlik kaasata ka sotsiaalvaldkonna asjatundjad,“ sõnas Madis Timpson.

Praegune statistika ei võimalda välja tuua keskmist poevarguse kahjusummat. Küll aga on teada, et kõikide 2023. aastal registreeritud varguste keskmise kahjusumma mediaan oli 405 eurot, aritmeetiline keskmine aga 1047 eurot. Poevargusi iseloomustavate süstemaatiliste varguste mediaan oli mullu 30 eurot, aritmeetiline keskmine 127 eurot.

Kaupluste, turvaettevõtete, politsei ja prokuratuuri esindajad tõid uuringu käigus tehtud intervjuudes välja neli peamist varaste tüüpi varguste motiivide ja kaasnevate probleemide järgi.

Enda tarbeks varastajad on abivajavad isikud, kes varastavad toimetulekuks. Suur osa neist on ka selvekassade turvalünkade kompijad. Peamiselt varastatakse tavalisi toiduaineid väikeses koguses iseteeninduses mõnda eset skannimata jättes või midagi maksmata kotti pannes. Tihti on need väliselt tavalised inimesed, nende seas on ka vanemaealisi inimesi.

Professionaalsed vargad on süsteemselt varastamisest elatuvad inimesed. Nad tegutsevad tihti mitmekesi ning teevad vargusteks eeltööd. Nad varastavad kiiresti realiseeritavaid ja kalleid esemeid, näiteks alkoholi, kalamarja, elektroonikat ja kosmeetikat nii palju, kui on võimalik lihtsasti ära viia.

Sõltlased ehk narko- või alkoholisõltuvuses inimesed varastavad peamiselt uue doosi saamiseks. Nemadki varastavad kiiresti realiseeritavat kaupa, et saada raha narkootikumide ostmiseks või alkoholi ise tarbimiseks. Sõltlasi kasutatakse tihti ka organiseeritud kuritegevuse käigus, mistõttu võivad teine ja kolmas tüüp ühtida.

Sisevargad on kaupluste töötajad, kes iseseisvalt või koostöös professionaalsete varastega kauplustest varastavad. Enamasti varastavad nad edasimüügiks ning nende vargusi avastatakse jälgimise või inventuuride kaudu tükk aega hiljem.

Kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva tõi välja, et ehkki kauplusevarguste arv on üha suurenenud, pole nende toimepanijate arv märgatavalt suurenenud. „See tähendab, et probleemi on süvendanud peamiselt sama seltskond inimesi, kellega on olnud muresid varemgi,“ tunnistas Surva.

Eesti kaupmeeste liit on ühe võimaliku lahendusena palunud lubada näotuvastustarkvaraga kaamerate kasutamist kauplustes, et sarivargaid tuvastada. Selline ettepanek tõstatab olulisi andmekaitseõiguse küsimusi.

Turvafirma: esikohtadel on alkohol ja elektroonika
Turvafirma G4S teatel toob keeruline majandusolukord paratamatult kaasa kuritegevuse kasvu. Viimastel kuudel oleme üha enam kuulnud, kuidas varastatakse nii kontoritest, kauplustest kui elamutest.

„Kuritegevus on selgelt tõusnud. Kauplustest varastamisest räägitakse väga palju ja ka elamud ja äripinnad on pättide huviorbiidis,” rõhutab G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala.

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater märkis, et varavastased kuritegude ja väärtegude hulk hakkas suurenema 2023. aastal.

Vargused kaubandusettevõtetest, nagu kaubanduskeskused, toidupoed, tanklad jms, hakkasid aga sagenema 2020. aastast ning enamjaolt on varasteks olnud inimesed, kellel on mõni sõltuvus.

PPA 12 viimase aasta varguste statistika näitab, et kõige rohkem oli vargusi 2012. aastal, kuni 2020. aastani varguste arv langes ja siis asus jälle tõusuteele. Üle 60 protsendi vargustest pandi toime kauplustes.

Turvafirma ja politsei teatel ei toimu suur osa vargustest poodides sellepärast, et kaasmaalased näljas oleks. Esikohal on hoopis alkohol. „Teiseks varastatakse elektroonikat, mida professionaalsed vargad tõenäoliselt edasi müüvad. Ja sellele järgnevad toiduained ja muu kaup,” täpsustas Toater.

Noored harrastavad poevargusi senisest enam
Justiitsministeeriumi tellitud ja äsja valminud noorte hälbiva käitumise uuringu tulemustest nähtub, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on 8.‒11. klassi noorte seas õigusrikkumiste toimepanek ja ohvriks langemine üldjoones vähenenud. Murekohaks on aga sagenenud poevargused: võrreldes 2014. aastaga on enam kui poole võrra sagenenud vargused poest või ostukeskusest, mis teeb sellest ka kõige sagedasema õigusrikkumise noorte seas.

Ministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Laidi Surva sõnul panevad noored poevargusi toime erinevatel põhjustel. „Noor võib tunda eakaaslaste survet ja soovi sobituda gruppi ning seetõttu osaleda nendega sarnastes tegevustes, sealhulgas vargustes. Mitmetel juhtudel on paraku ka kodused probleemid ja majanduslik olukord see, mis suurendab noore riskikäitumist,“ sõnas ta.

Kauplusekett: praegune varas ei erine tavakliendist
„Kõige enam varastatakse endiselt kallist alkoholi, kalamarja, šokolaadi, toidulisandeid, kosmeetikatarbeid. Viimasel ajal ka juustu, võid, punast kala. Tööstuskaubast robottolmuimejaid, žiletitooteid. Enamasti ikka need tooted, mida on lihtne edasi müüa. Majanduslangus loob soodsa pinnase järelturule,” kommenteeris LõunaLehele kauplusevargusi Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

Järvela tõdes, et varaste profiil on aastatega muutnud spetsialiseeritumaks. Kümme ja rohkem aastat tagasi varastas varas enamasti enda tarbeks, sealjuures jäi ta ka tavaliselt vahele. Nüüdne varas ei erine aga Selveri esindaja sõnul välimuselt mitte millegagi tavakliendist, ta „töötab” kiirelt, kavalalt, kogub eelnevalt infot. Mitmed grupid töötavad sünkroonis, info vahetus on kiire. Isik, kes kauplustes varastab, ei pruugi olla isiklikult toodete edasimüüja, tegemist on laiema turuga.

„Suuremahulised vargused viiakse läbi mitme isiku poolt: ühed hoiavad saalil silma peal, teised võtavad kauba ja hoopis kolmandad viivad välja, sageli on selleks ajaks ka auto kaupluse sissepääsu ees ootamas. Käib pidev suhtlus telefoni teel. Suuremahulised vargused tehakse enamasti järelturu varustamiseks, kuhu seoses ostujõu langusega on ilmselgelt kliente juurde tulnud,” kirjeldas Järvela.

Vargusi kauplustest on tema sõnul alati olnud, kuid neid on juurde toonud selvekassade lisandumine – seal on ju kogu ostuprotsess, kaasa arvatud ka maksmine jäetud kliendi korraldada. Selveri esindaja sõnul matkitakse sellistes kassades maksmist, tegelikkuses ei maksta üldse või makstakse ainult osaliselt kauba eest. On ka juhtumeid, kus skannitakse ostupulti odav toode, tegelikkuses pannakse ostukorvi palju kallim analoog. Viimasel ajal levib trend, kus noored kaaluvad juurviljaosakonnas ära kartuli ja kaalust saadud kleebise panevad tootele, mida nad kas vanusepiirangu või hinna tõttu tavapärasel moel osta ei saa.

Selveri selveala läbivate varaste arv ei ole kaubandusketi esindaja sõnul kasvanud, kuid varastatud kauba kogus ja maksumus on märgatavalt suurenenud. Seetõttu on ka politseile esitatud avalduste rahaline kogusumma suurenenud. Varguste avastamine on suurenenud tänu videovalve süsteemi täiustamisele, tihendatud seirele ja koostööle turvaettevõttega.

Kauplustes kinnipeetud varga käest saab pood kauba tagasi ja kui see on korduv vargus (mida alati kontrollitakse), siis lisatakse tuvastatud varastatud kaup hagiavaldusele koos vajalike tõestusmaterjalidega.

„Muret teevad rohkem need vargused, mis jäävad meie poolt avastamata,” tõdes Järvela. „Õnneks kehtib varaste puhul vanasõna, et süües kasvab isu, ja nii meelitabki iga õnnestunud vargus nad taas kauplustesse tagasi, tekib enesekindlus ja ka lohakus – nii nad vahele jäävadki.”

Rimi Eesti formaadijuht Jelena Litvinovitš tunnistas samuti, et varguste arvu kasvu on nii eelmisel kui sel aastal märgata olnud.

Kas poevargad tegutsevad rohkem maal või linnas? Kas Kagu-Eesti on teile teadaolevalt võrreldes jõukamate kantidega poevarguste koha pealt probleemsem piirkond?

„Raske on välja tuua mingeid konkreetseid geograafilisi erinevusi, aga eks siin kehti tuntud reegel, et kus on inimeste asustus tihedam, seal juhtub ka rohkem asju,” leidis Rimi esindaja.

Litvinovitš hindas, et mingit kindlat varaste tüpaaži ei ole võimalik esile tõsta, vargusi tuleb ette igas demograafilises grupis. Sama kehtib ka varastatavate toodete kohta. Muret tekitav ongi tema sõnul see, et näppu jäävad asjad ulatuvad kõikidesse tootegruppidesse, kaasa arvatud täiesti iga päev vajalikud tooted, mille vargused enne ehk nii suurt osakaalu ei omanud.

Poevaraste manitsemiseks ja potentsiaalsete poevaraste hoiatamiseks nimetas Rimi esindaja välja kaks asja.

„Enamustes kauplustes on kasutusel tänapäevased turvameetmed ja see, kui keegi saab mingi tootega kauplusest välja hiilitud, ei tähenda veel seda, et seda pole märgatud. On küll ja võite olla kindel, et sellel on tagajärjed, sealhulgas ka võimalik kriminaalne vastutus,” sõnas ta. „Teiseks, toodete kadu on ainult üks pool varguste tekitatavast kahjust. Teine pool, ja märkimisväärselt olulisem, on meie töötajate vaimne ja füüsiline turvatunne. Meie töötajad on kõik läbinud vastavad koolitused, aga hirm selle ees, et tööle tulles sa ei tea, kas ja kui nahaalse juhtumiga sa pead täna kokku puutuma, on kurnav. Töötajate heaolu on meie jaoks prioriteet number üks ja teeme kõik, et tagada neile turvaline töökeskkond, ja võibolla siit olekski üleskutse, et märgake kauplustes oma teenindajaid, nad on seal teie jaoks.”

Maiaste laste vargused teevad muret
Meie toidukaupade jaeketi nõunik Tarmu Kurm tõdes LõunaLehele, et varguste arvu kasv puudutab kõiki jaekaubandusettevõtteid. Poevarguste hulk on piirkonniti erinev.

„Poevargusi tuleb ette igal pool – nii maal kui ka linnas. Ei saa salata, et neis kohtades, kus pood asub koolimaja lähedal, leidub paraku ka laste hulgas näppajaid,” ütles ta selle kohta.

Meie ketile teevadki Kurmi sõnul kõige rohkem muret maiustusi pihta panna püüdvad alaealised pikanäpumehed.

„Tulles tagasi laste juurde, siis paneme kindlasti kõigile südamele, et esmapilgul justkui süütuvõitu pisivargusega kaasneb vahele jäädes palju ebameeldivusi. Loodame, et nii kodudes kui ka koolides pööratakse jutuks olevale probleemile kohast tähelepanu, et noored ei satuks halvale teele,” ütles ta manitsuseks.

Maxima Eesti avalike suhete juht Ingrid Piirsalu kinnitas, et majanduskriisi ajal on poevargusi rohkem.

„Varasematel aastatel nii palju toitu ei varastatud,” nentis Piirsalu. „Nüüd võetakse lihtsat toitu, mida saab kohe tarbida: vorst, piim, sai jne. Muidugi varastatakse palju ka alkoholi. Lapsed ja noored kipuvad magusat ja saiakesi võtma, teinekord ka nalja pärast ning kambas tegutsedes. Vargusi on kõikjal, aga suurlinnades kindlasti rohkem.”

Maxima esindaja sõnul uuendab ettevõte pidevalt turvameetmeid. Tehnoloogia areneb ja kui turule tulevad uued lahendused, siis sobivusel võetakse need kasutusele. Samamoodi aga arenevad tema sõnutsi varaste trikid ja nipid.

Ingrid Piirsalu tuletas nii varastele kui potentsiaalsetele näppajatele meelde, et poodides on pidevalt videovalve, kaamerad asuvad neis kõikjal ja nende abil on võimalik tuvastada väga detailselt nii vargusi kui ka vargaid.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/06/2024 08:33:14