Eesti emale pühendatud monument Rõuges. Foto: LLi arhiiv

Eesolev pühapäev on emadepäev, mida paljud eelistavad koos emaga omade keskel tähistada. Kuid enne olulist tähtpäeva saavad vanemad laste esinemisi kuulata-vaadata. Töökollektiivides emadepäeva tähistamine au sees ei ole.

Kõik küsitletud peavad ema väga oluliseks, sest kes muu kui ema on teinud haigele kohale pai, lohutanud, kuulanud ja õpetanud palju elamiseks vajalikke oskusi.

„Emadepäeval külastame õe pere ja vennaga ema Mairet. Enne tema juurde minekut käime Võru ja Pindi surnuaias, et esiemade kalmule küünal asetada,” rääkis võrulanna Kätlin. Kuna nende ema eelistab potililli, kingivad lapsed alati vajaliku meene kõrval emale lõikelillede asemel ka sellise. Kätlin peab ema oluliseks kuulajaks, nõuandjaks ja helluse jagajaks.

Samasuguse sisuga sõnad ütles oma ema kohta Sõmerpalu kandis elav Rita Käär, kes on ka ise ema: „Meie emal Reedal ja isal Ilmaril on viis last ja kaheksa lapselast, kes kõik alati emadepäeval ema-isa tallu kogunevad lillede ja koogiga.”

Kingitus ei pruugi iga kord kena paelaga seotud karbis olla, kuid see ei jää olemata. Tänavu üllatasid lapsed vanemaid enne emadepäeva hoopis teatripiletitega.

Rita sõnul meenutatakse peolaua ümber enamasti lapsepõlve koerustükke, lastena mängitud mänge, tolleaegseid mänguasju, aga ka seda, milliste mängude ajal ema neid korrale kutsus.

„Ema on mulle olnud paljude asjade olulisem juhendaja. Tänu temale oskan kõiki maal majapidamises vajalikke töid toitude valmistamisest kinnaste-sokkide ja kanga kudumiseni, samuti erinevaid õmblustöid, ja tunnen potipõllunduse nippe,” rääkis Rita. Ta lisas, et kui midagi uut ette tuleb, on tal alati võimalus lähedal elava ema käest nõu küsida.

Nii Rita kui tema õde ja kolm venda hindavad ema enesevalitsusoskust: „Meie ema jääb rahulikuks ka kõige raskemates olukordades.”

Emadepäeval leiavad laste kõrval kodutee ka eakad emad, kes vanaduspäevi hooldekodus veedavad.

Lapsed esinevad emadele-vanaemadele
EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht Ene Mölder ütles, et hooldekodus emadepäeva ei tähistata, kuigi toidulaud on tavalisest pidulikum.

„Emadepäeval käivad hoolealuste juures lapsed, kes toovad neile lilli, kooki ja puuvilju,” teadis tegevjuht. Ta lisas, et neil on selliseidki hoolealuseid, keda emadepäevaks koju sõidutatakse.

„Meie 36 hoolealust on eakad, kõik üle 80 aasta vanad. Kuna nad on aastakümneid tähistanud naistepäeva ja sellega rohkem harjunud, kingib meie majandustöötaja Peeter igale hooldatavale naisele lilleõie hoopis naistepäeval,” rääkis Mölder.

Kui koguduse pühapäevakooli lapsed saavad, tulevad nad selgi emadepäeval hooldekodusse esinema. Kuid lapsed esinevad ka oma vanematele lasteaias, koolis ja kultuurikeskuses.

Mooste lasteaia direktor Katrin Peil ütles, et lasteaias on täna emadepäeva pidu, kus lapsed laulavad, tantsivad ja võib-olla loevad ka luuletusi ning vanemad tulevad kuulama-vaatama.

„Ema on igale lapsele lähedasem ja vajalikum inimene ning sellepärast pöörame kord aastas emadele lasteaias erilist tähelepanu,” rääkis Peil. Ta lisas, et temale on emadepäev perega koosolemise päev, kuna eakas ema tuuakse hooldekodust selleks päevaks koju.

Mooste kultuurimajas sel päeval üritust ei ole, sest eelmisel nädalavahetusel oli seal maakondlik tantsufestival.

„Lasteaia kõrval toimub emadepäeva kontsert ka meie põhikoolis,” ütles kultuurimaja juhataja Maret Aruoja, kelle sõnul on varasematel emadepäevadel olnud erinevad emadele ja naistele mõeldud näitused sallidest käekottideni.

Vastseliina rahvamaja kultuurikorraldaja Anneli Lõhmus ütles, et eile esinesid Vastseliina gümnaasiumi õpilased, täna esinevad kohaliku lasteaia lapsed emadele-vanaemadele ja teistele huvilistele. Eeloleval pühapäeval on selleski kultuurimajas vaikus.

„Emadepäeva tähistamise osas ei ole veel selgusel, kas minna jutufestivalile Rõugesse või jääda pereringi,” sõnas Lõhmus. Temagi peab emadepäeva rohkem perekeskseks ürituseks.

Asutustes emadepäeva ei tähistata
Üks tundmatuks jääda sooviv asutuse meesjuht sõnas keerutamata, et ei pea kenaks tavaks, et ühed naised saavad roosiõie, teised, kes mingil põhjusel ei ole emad, jäävad lilleta. Sel põhjusel möödub selles ja ilmselt paljudes teisteski kollektiivides emadepäev märkamatult.

Kaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkonna pealik Varbo Maandi märkis, et malevas emadepäevale pühendatud üritust plaanitud ei ole. „Kaitseliitlased õnnitlevad neid liikmeid, kes on emad, vaid kaitseliitlastele nähtavas Facebooki grupis,” sõnas ta.

„Ei pea õigeks kõikide tähtpäevade, ka emadepäeva tähistamist ametiasutustes. Selleks on naistepäev,” jäi Põlva abivallavanem Koit Nook napisõnaliseks.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/05/2024 08:54:48