Koolikaaslase räige peksmine Valga põhikoolis lõppes sellega, et tütarlast korduvalt jalaga selga löönud noormees võeti kaheks ööpäevaks vahi alla ning nii tema kui ka sama tüdrukut juustest kiskunud tüdruk kõrvaldati kaheks nädalaks koolist. Ebameeldivust lisab niigi jõhkrale juhtumile see, et mitmed õpilased ei läinud ohvrile appi, vaid filmisid juhtumit ja levitasid peksuvideot hiljem ka sotsiaalmeedias.

„Head lapsevanemad, lapsed ja koolipere!” pöördus Kagu veebipolitseinik Janar Koemets läinud nädalal Valga põhikooli rahva poole. „Valga politseiametnikud on saanud mitmeid teateid seoses Valgas filmitud ja veebis levivatest videotest noorte omavahelisest konfliktist. Videos näha olev vägivaldne käitumine ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav! Valga politsei on antud juhtumist teadlik ja alustanud juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust. Noormees, kes videos kannatanu suhtes vägivallatseb, on kuni 48 tunniks kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja temaga viiakse läbi menetlustoiminguid. PPA koostöös prokuratuuriga tegutseb aktiivselt selle nimel, et kõik juhtunuga seotud asjaolud kriminaalmenetluse käigus saaksid välja selgitatud!”

Koemets palus asjaosaliste huvides veebis levivaid videoid enam mitte edasi jagada ning sobimatutest videotest raporteerida. Ühtlasi kutsus ta lapsevanemaid üles tundma huvi, millega nende lapsed nii koolis kui nutiseadmes tegelevad.

2021. aastal aasta kiusuennetaja tiitli pälvinud ning mullu mitmendat korda KiVa kõrgtaseme märgise saanud Valga põhikoolis filmitud videod jõudsid sotsiaalmeedias ka LõunaLeheni. Ühel videol on näha, kuidas poiss lööb tüdrukut jalaga selga, teisel videol hüppab kahe jalaga selga. Ühel videol kisub keegi tüdruk ohvrit juustest. Telefonikaamera tagant küsitakse: „Kõvemini ei saa või?” Selle peale tõmbab tüdruk kaasõpilast juustest nii kõvasti, et too kukub.

Väidetavalt sai juhtunu alguse tüdrukute omavahelisest tülist, juustest sikutaja käib 6., ohver 7. ja õrnema soo esindajat jalgadega tümitanud noormees 8. klassis.

„Vaadates filmitud kaadreid, paistab pigem kriminaalkuritegu,” kommenteeris Koemetsa teadet ärimehest endine poliitik Allain Karuse, kes ise on omal ajal samuti langenud raske vägivalla ohvriks.

„Väga vastik on vaadata, et isegi tütarlapsed tunnevad mõnu teise alandamisest,“ kirjutas Sirli postituse all.

„Laste omavaheline konflikt? Ilus pealkiri … Aastaid on selles koolis probleem vägivallaga. Selliste laste koht pole küll tavaline kool,“ märkis Tamara.

Kiusajad on koolist kaheks nädalaks eemaldatud ja teadaolevalt ka mitmed õpilased, kes ohvrit ei aidanud, vaid peksmist ja ahistamist filmisid. Ohvrile ja tema perele pakutakse tuge.

Seadus võimaldab ka noore vangi saata
„Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Noormees peeti kahtlustatavana kinni, kuulati üle ning vabastati kinnipidamisasutusest pärast kahtlustatavana ülekuulamist. Töötame koos politseiga, et kõik asjaolud välja selgitada, sealhulgas kuulame üle noored, kes juhtunut pealt nägid või selles osalesid. Kriminaalmenetlus on alles algusjärgus ning menetluse asjaosalised on alaealised, mistõttu võib enneaegne info avaldamine takistada tõe väljaselgitamist. Seetõttu ei pea prokuratuur hetkel võimalikuks täiendavat teavet avalikkusega jagada,” sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Valdo Gerassimov.

Kuidas aga võimaldavad tänased seadused üldse alaealist vastutusele võtta?

„Prokuratuuril on noortega tegelemiseks mitmeid meetmeid. Eelkõige on kriminaalmenetluse eesmärk anda seadust rikkunud noorele signaal, et tema tegu ei ole ühiskonnas vastuvõetav ning suunata noor õiguskuulekale teele,” selgitas Gerassimov. „Ent ka noorte puhul ei saa välistada karmimaid karistusi, kui selleks on alus. Näiteks olukorras, kus noor on mitmel korral seadust rikkunud ja talle määratud alternatiivsed meetmed ei ole toonud soovitud eesmärki, võib prokuratuur taotleda ka vahistamist või noore kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Seadus võimaldab prokuratuuril kohtult taotleda ka vanglakaristust.”

Koolikiusaja satub politseisse harva
Teadaolevalt jääb enamik kiusamisjuhtumeid kooliseinte vahele ning politseid üldjuhul ei kaasata. Valga loo tõttu tundis LõunaLeht huvi: kust võiks koolikiusamise puhul minna ühe- või teistsuguse sekkumise piir ehk millal peaks ohver või tema lähedased pöörduma murega kooli juhtkonna, millal aga juba politsei poole?

„Enamik kiusamisjuhtumeid saavad lahendatud koolisiseselt ning politseiga võetakse ühendust tavaliselt juhul, kui omal jõul pole võimalik enam hakkama saada,” selgitas Valga piirkonnapolitseinik Marek Käis. „Paraku on paljud juhtumid seotud erinevate kiusamistega. Kiusamine võib olla erinev, näiteks kellegi asjade ära võtmine, internetis solvamine, kuni väga inetult ütlemisteni. Kahjuks mõnikord võib kiusamine muutuda ka füüsiliseks.”

„Politsei läheneb igale juhtumile eraldi,” sõnas Käis. „Me alustame kõigepealt asjaolude väljaselgitamist ja vestleme osapooltega. Sageli selgub, et kiusamise taga on tähelepanupuudus, puudulik kodune kasvatus või negatiivne eeskuju. Vajadusel peetakse kiusaja kinni, aga seda juhtub pigem harva. See sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning kiusaja varasemast taustast.”

Tavaliselt vestleb politsei kiusamisjuhtumit lahendades kiusajaga ja püüab panna teda mõistma, et tema käitumine on väär. Sama oluline on politseiniku teatel pakkuda abi ja tuge kiusamise all kannatanud noorele. Politsei püüab alati koostöös kooli või lastekaitsega olla noore jaoks olemas ning pakkuda talle sellist abi, mida ta vajab.

Mida on avalikkusel Valga koolivägivalla juhtumist õppida?

„Väga tähtis roll on koolil, kes saab lapsi kiusamisest ja selle kahjulikkusest teavitada ja neid toetada. Näiteks on paljud koolid kutsunud politseid või tuntud inimesi koolikiusamisest rääkima. Lahendamatuid olukordi pole olemas, mistõttu on oluline, et laps ei jääks oma murega üksi ega kardaks probleemidest rääkida,” sõnas piirkonnapolitseinik.

„Kahjuks tuleb selle juhtumi valguses tunnistada, et vägivald pole noorte seas kuhugi kadunud ja peame endiselt ühiskonnana turvalise õpikeskkonna loomisel pingutama. Noorte õiguskuulekale teele suunamine ja hoidmine on kogu ühiskonna vastutus, milles on oma roll nii lapsevanematel, sõpradel, haridusasutusel. õpetajatel ja paljudel teistel, kes noorte igapäevaelu suunavad ja arvamusi kujundavad. See aitaks ennetada vägivalda nii lühemas kui ka pikemas vaates. Ent siiski on kõige olulisem see, et noor ise sooviks jätkata õiguskuulekal teel ja hoiduda edaspidi seadust rikkumast,” ütles prokurör Valdo Gerassimov.

Kui sind või kedagi teist kiusatakse
• räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne)
• teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele
• teavita vägivallajuhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm)
• ära jaga edasi kiusamisest levivaid videoid ja fotosid
• helista lasteabi telefonil 116 111
• teavita politseid 112

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 28/03/2024 09:45:12