Statistiliselt majanduslangus aasta viimases kvartalis jätkus, ulatudes 2,7 protsendini aastases ja 0,7 protsendini kvartaalses võrdluses, kuid mitmetes tegevusalades oli olukord parem kui kolmandas kvartalis. Majanduse maht eurodes mõõdetuna kasvas kogu 2023. aasta jooksul. Tarbijate olukord paranes teisel poolaastal pidurdunud hinnatõusu ja kiire palgakasvu toel.

Neljandas kvartalis vähenes püsivhindades SKP 2,7 protsenti, nagu ka eelmistes kvartalites, ning sesoonselt korrigeeritud majanduse maht jätkas vähenemist. Suurima panuse majanduslangusesse andsid energeetika ja töötlev tööstus. Töötleva tööstuse toodangumaht on alates 2022. aasta juunist olnud aastases võrdluses languses seoses tootmissisendite kättesaadavuse halvenemise ja kiire hinnatõusuga ning praegu eelkõige seoses nõrgenenud välisnõudlusega. Samas suurenes toodangumaht kuises võrdluses 2023. aasta detsembris paljudes töötleva tööstuse harudes. Ka Eesti ekspordi mitmete oluliste sihtriikide majanduste kindlustunde indikaator on viimastel kuudel olnud veidi tugevam.

Majanduse nominaalmaht on jätkanud kasvu ja 2023. aasta neljandas kvartalis oli see 2,9 protsenti suurem kui eelneval aastal. Paljudes tegevusalades oli hinnatõus endiselt kiirem, kui minevikus tavapärane on olnud. Kasumite osakaal majanduses, mis 2021. ja 2022. aastal tõusis kõrgele, on praeguseks langenud tagasi koroonakriisi eelsele tasemele. Samas tegevusalati on 2019. aastaga võrreldes kehvemas seisus näiteks tööstus, ehitus ja veondus, kuid oluliselt paremas seisus finants- ja kinnisvarasektor ning energeetika.

Eratarbimine püsivhindades pöördus aasta lõpus kergele kasvule, kuid suurem osa sellest tuli püsikaupade, peamiselt autode, suurenenud ostuaktiivsusest enne käibemaksumäära tõusu 2024. aasta algusest. Samas näiteks toidu tarbimine jätkas langust, näidates, et säästude kasutamise võimalused langenud ostujõu kompenseerimiseks on ühiskonnas väga ebaühtlaselt jaotunud. Positiivne on, et reaalpalk on hakanud taas kasvama, kuid ostujõu jõudmine kiire hinnatõusu perioodi eelsele tasemele võtab aega.

Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud aastal langusesse, piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes neljandas kvartalis 13,5 protsenti, siis teenuste ekspordi langus jäi ühe protsendi piiresse.

Käesolevat aastat silmas pidades on ettevõtjate ootused euroalal hakanud järk-järgult paranema. Samas on üldine kindlustunne Eestis endiselt madal ja ka töötute arv jätkas aasta alguses tõusu, mistõttu pole lähikuudel põhjust oodata meie majanduse jõulist taastumist.

 

 

Autor: ERKI LÕHMUSTE, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna makromajanduse talituse juhataja
Viimati muudetud: 07/03/2024 09:08:12