Ahja kooli - mis omal ajal oli 12-klassiline - kuueklassiliseks muutmine võib kaasa tuua kooli hääbumise. Foto: LLi arhiiv

Läinud nädalal kogunesid Põlva vallavolikogu liikmed arutama rasket küsimust: kuidas õpilaste vähesuse tõttu valla haridusvõrku koomale tõmmata? Äsja küpseks saanud kava näeb ette kaht varianti, mõlemal puhul aga peaksid kõik koolid minema ühtse juhtimise alla.

Põlva vallavolikogu ette jõudis läinud nädalal eelnõu valla haridusasutuste ümberkorraldamise kohta. „Põlva valla üldhariduskoolides on viie aastaga (2017–2023) õpilaste arv oluliselt vähenenud, 1300-lt 1163-le. 2023/2024. õppeaastal on Põlva valla koolides 1163 õpilast, kellest 816 (70%) õpib Põlva koolis,” selgitatakse eelnõus, millel kulus küpsemiseks tublisti üle aasta. „Muutused haridusvõrgu toimimises peavad viima nii inimressursi kui rahalise ressursi optimaalse kasutamiseni. See tähendab kompetentseid ja motiveeritud õpetajaid, tugispetsialiste, juhte ja teisi töötajaid. Kaasaegses hariduskorralduses peavad olema iga laps ja õpilane ning tema kasvamine ja arenemine kõige tähtsamad ning õpetaja töö väärtustatud.”

Reformitavate koolide hoolekogud ja õpilasesindused on vastavalt seadusele ära kuulatud, toimunud on arutelud ja infokoosolekud. Väga häid variante vallal haridusvõrgu ümberkorraldamiseks ei ole.

Eelnõu näeb ette, et Mooste mõisakool, Vastse-Kuuste kool, Tilsi põhikool ja Friedebert Tuglase nimeline Ahja kool lõpetavad tänavu 1. juulil tegevuse ning ühendatakse Põlva kooliga. Kohapeale jäävad Põlva kooli „tegutsemiskohad”. See ümberkorraldus võimaldab vallal aastas säästa 190 000 eurot ja toob muu hulgas väidetavalt kaasa „efektiivsema administreerimise”.

Teine ümberkorraldus on lahtisem: volikogu liikmetel tuleb otsustada, kas Ahja (54 õppurit) ja Tilsi (75) kool kui väiksemad jätkavad kuueklassilistena või jääb põhikooli vanem osa (7.–9. klass) alles, ent toimima hakkab liitklasside süsteem.

Põhikoolide kolmanda astme ärakaotamist ei näi pooldavat ka vald ise. „Lahendamist vajav ülesanne on õpilaste transpordi korraldamine Ahja piirkonna õpilastele. Käesoleval ajal ei kata Ahja ja Vastse-Kuuste vahelise liikumise vajadust ühistransport ning koolibussi selles piirkonnas ei ole. Põlva vallal tuleb lisanduva kuluna arvestada ühe koolibussi hankimine ning selle edaspidine ülalpidamine,” märgitakse eelnõus.

Koolitranspordi küsimusest olulisem on aga järgnev: „Kuueklassiliste tegutsemiskohtade osas on koolides toimunud infokoosolekutel väljendatud vastuseisu ning avaldatud arvamust, et sellisel juhul leiavad vanemad oma lapsele kooli väljaspool Põlva valda, mitmed pered kaaluksid ka Põlva vallast ära kolimist.”

Ahja ja Tilsi kooli hoolekogude esindajad väljendasid ERRile sama mõtet: näiteks vaataks lapsevanemad Ahja kuueklassilise kooli puhul juba Tartu poole. Ka Põlva vallavolikogu esimees Georg Pelisaar pidas ERRiga suheldes sellist plaani lühinägelikuks.

Läinud nädalal toimus Põlva vallavolikogus haridusreformi eelnõu esimene lugemine ning arutelu. Lõplik otsus võetakse vastu märtsikuisel istungil.

Ühele inimesele viie töö?
Ühtne juhtimine tähendab kõigi eelduste kohaselt seda, et viiel koolil oleks ühine direktor. Mooste mõisakool, Vastse-Kuuste kool, Tilsi põhikool ja Friedebert Tuglase nimeline Ahja kool lõpetavad juulist tegevuse ja liidetakse Põlva kooliga. Põlva kooli direktor on praegu Igmar Matto, Vastse-Kuustes juhib kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Inge Kalle, Tilsis Piret Valdmaa ja Ahjal Pirjo Pall. Mooste mõisakoolis kamandab vägesid naine nagu orkester: direktori kohusetäitja Sandra Kripson on ühtlasi õppealajuhataja kt, inimeseõpetuse õpetaja, kahe klassi klassijuhataja ja sotsiaalpedagoog.

Kuidas hakkab ühendatud juhtimisega kooli juhtimismudel välja nägema: kas Põlva kooli juht saab n-ö neli kooli lisaks või tuleb konkurss ühiskooli direktori kohale?

„Praegu meie teadmine on, et tuleb konkurss,” vastas haridusvaldkonna abivallavanem Koit Nook LõunaLehele.

Kas üks inimene suudab teha tööd, mida seni on teinud viis?

„See ei ole üks-ühene. Ehk sel ühel inimesel on abilisi, aga kokkuvõttes jah,” sõnas Nook.

Eelnõu järgi on kavas nimetada igasse kooli üks juhtivõpetaja, kes peaks olema „koordinaatoriks, eestvõtjaks piirkonna identiteedi säilitamisel, ürituste organiseerimisel, et säiliksid traditsioonilised üritused ja muud tegevused”.

Koolijuht: oleme aastaid edukalt liitklassidega toimetanud
Tuglase-nimelise Ahja kooli direktor Pirjo Pall ütles LõunaLehele, et Ahja piirkonna lasteaia lapsevanemate ja koolilaste vanemate seas tehtud küsitluse tulemus näitab üheselt: eelistatakse üheksaklassiliseks jäämist. See eelistus on püsiv ka liitklasside moodustamise nõude puhul, sest Palli sõnul on Ahja koolis juba aastaid edukalt liitklasside ja liittundidega toimetatud.

Ka kooli õpilasesindus eelistab üheksaklassilise koolina jätkamist, sest Ahjal on koolikeskkond, mida õpilased hindavad, Ahjal on KiVa programm, seal arendatakse ettevõtlikkust, õpilased saavad luua mitmekesiseid sotsiaalseid kontakte mitte ainult eakaaslastega, vaid ka endast vanemate ja nooremate õpilastega ning õpilaste arvates annab see neile elus eelise. Õpilastele meeldivad Ahja kooli õpetajad ja nad soovivad, et ka õpetajatel säiliks töökoht.

„Õpetajad on oma arvamusena öelnud, et üheksaklassilisena jätkamine on kindlasti kooli ja piirkonna püsimise seisukohalt kriitilise tähtsusega, aga oluline on selle juures, et liitklasside moodustamisel arvestatakse õpetajate arvamust. Meie õpetajad tunnevad oma lapsi ja teavad, millised klassid ja millistes ainetes ning kuidas koostööd parimal moel teha saavad,” sõnas Pall.

Koolijuht loetles LõunaLehele kuus argumenti, mis seni üheksaklassilise kooli poolt on kõlanud. Mitu neist puudutas laste vaimset tervist.

„Kooli vahetamine õrnas teismeeas toob kaasa suure tõenäosusega keerulise olukorra nii õpilastele, vastuvõtvale koolile kui lapsevanematele, seda tõestavad ka seni Eestis tehtud teadusuuringud sel teemal,” kirjeldas Pirjo Pall. „7. klassi õpilastel on uude kooli siirdumisel keerulisem uusi sõprussuhteid sõlmida, kohaneda uue koolikultuuriga, kardetakse tõrjumist.”

Oluline on ka logistika: Ahja piirkonna tööränne teeb keerukaks laste viimise Vastse-Kuustesse, pigem minnakse Tartu suunas.

„Kuueklassilise kooli püsima jäämine on kahtluse all, sest vanemate seas läbiviidud küsitluse tulemusel ei pane 90% lapsevanematest oma last kuueklassilisse kooli ning vastajad märkisid, et kui vanem laps peab kooli vahetama, siis viiakse ka noorem laps teise kooli,” selgitas Pall, et sisuliselt lööks selline ümberkorraldus Tuglase koolile hingekella.

Millised on aga Ahja kooli juhi enda mõtted Põlva valla koolivõrgu reformimise teemal?

„Minu isiklik seisukoht koolivõrgu korrastamisest Põlva vallas on olnud algusest peale ühene: vald peab selgelt välja ütlema, mis on tema soov oma koolivõrgu osas, mis on see suurem plaan ja visioon, millist haridust soovib Põlva vald kui koolipidaja oma kodanikele anda,” vastas Pall. „Kas ja milliseid kodanikke soovib vald endale maksutulu looma ehk mis selle reformi juures tõstab õpilaste heaolu?”

„Ja jään kirglikult vastu vaidlema väitele, et väikese õpilaste arvuga koolides ei ole kaasaegne õpikeskkond või seal ei saa arendada koostööd ja sotsiaalsete suhete loomise oskust ning ei saa kujundada iseseisvat õppijat,” lisas ta. „Nende pädevuste kujundamine sõltub organisatsioonikultuurist, juhtimise kvaliteedist ning õpetajate pädevusest ja võimekusest järgida õppekava, siin ei ole laste arv absoluutselt määrav. Mina saan kinnitada, et meie kool täidab õppekava ja kooli visiooni – me kujundame õpihimulisi inimesi!”

Kommenteerib Tilsi põhikooli direktor Piret Valdmaa:
Oleme hoolekoguga praegu tihedas kontaktis ja Tilsi põhikooli hoolekogu on väga tubli ja asjalik. Nad on teinud väga põhjaliku küsitluse vanemate hulgas ja sealt selgub, et pigem eelistatakse liitklasse, aga põhikooli säilimist. Kindlasti oleks kogukonnale suur löök, kui kool muudetakse kuueklassiliseks.

Tilsi põhikooli säilimine on oluline ka selle pärast, et meile tulevad tihti õpilased just kolmandasse kooliastmesse. Seda selle tõttu, et kõikidele õpilastele ei sobi suur kool ning neil on tekkinud juba suur koolitõrge või suured puudujäämised, kas koolis käimisega või õpimotivatsioonis. Meie juures leiavad nad endale sobiliku keskkonna, sest meil on võimalik pakkuda kaasava hariduse põhimõtetel õpet, seda kõige paremas ja positiivsemas võtmes. Otsuste tegemisel on oluline silmas pidada ka seda, et Tilsi põhikooli kõrval asub Tilsi Perekodu ja nendega on meil samuti hea koostöö.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/02/2024 09:08:38