Hotell Telegraafi Symphony Lounge - ilmselt siin võõrustas Eenmaa oma külalisi.

Ajaleht Postimees kirjutas, et riigikogu liige Ivi Eenmaa võõrustas maksumaksja kulul inimesi, kes teda valimiskampaaniates on aidanud, tema eest töö ära teinud ja valimismaterjale tutvustanud. Üritusele Telegraafi hotellis, kus osales umbes 30 inimest, kulus 4200 eurot rahva raha. Postimees pidas vajalikuks mainida, et tavapäraselt piirneb selliste ürituste eelarve paarisaja euroga. Võrulased mäletavad, et rahva raha kasutamine meeldis Eenmaale juba sellel ajal, kui ta oli veel Võru linnapea.

„Maksumaksja maksis kinni rahvasaadiku 4200-eurose kohtumise valijatega,” pealkirjastas teisipäevane Postimees oma lehe avaloo.

Telegraafi hotellis toimunud ürituse ruumirent oli 2100 eurot, tehnika peale kulus 480 eurot ja kahele kohvipausile veel 1620 eurot.

Loost selgub siiski, et see polnud traditsiooniline kohtumine valijatega, vaid tänuüritus nendele, kes Ivi Eenmaad on aidanud või aitavad parteilisel valimistööl.

„Juba detsembris teadsin, et need inimesed, kes mind tavaliselt on aidanud, minu eest tööd ära teinud ja minu materjali tutvustanud ... Ma ei suuda ise tänaval ise niisuguseid asju teha,” põhjendas Eenmaa väljaandele kutsutute valikut.

Ajal, mil Kagu-Eesti väikeettevõtted ei tohi isegi oma ränga tööga teenitud rahast firma kulul oma töötajatele näiteks kohvi osta või jõululauda välja teha, ilma selle eest riigile röövellikku erisoodustusmaksu maksmata, tundub selline luksuslik pillerkaaritamine rahva raha eest näotu lugu küll.

Nii meenub võrulastele paratamatult aeg, mil suuri kübaraid armastanud Eenmaa oli sajandi esimesel kümnendil Võru linnapea ja pärast valimisvõitu tõstis uus võim ühena esimestest küsimustest linnapea palka üha hooga 46%. Sellise uue palgaga võinuks Eenmaa juba rahul olla, kuna toona Tallinna linnapeaks olnud Jüri Ratase palgale jäi see vaid üsna napilt alla.

Ja kuigi lihtsad võrukesed kujutasid ette, et Tallinna linnapeaga samas suurusjärgus olevast palgast ja riigikogu liikme eripensionist võiks meerile ehk eluks odavas provintsilinnas piisata, osutusid nad lihtsameelseteks ja naiivseteks.

Juba järgmisel volikogu istungil pärast hiiglaslikku palgatõusu oli päevakorda pandud punkt, mis nägi ette linna põhimääruse muutmise ja linnavalitsusele õiguse andmise hakata iseendile lisatasusid maksma. Opositsiooni hääl, et lisatasusid võiks ikka otsustada volikogu, jäi hüüdja hääleks kõrbes.

Nõnda juhtuski nii, et Eesti riigilt toona 12 000-kroonist parlamendi eripensioni saanud Võru linnapea Ivi Eenmaa värskelt tõstetud 27 000-kroonisele palgale lisandus vastavalt linnavõimu ehk iseenda käskkirjale veel 25% lisatasu Nõukogude Liidu pealinnas Moskvas omandatud pedagoogikakandidaadi kraadi ja staaži eest. Uus palganumber – 33 750 krooni – tõstis väikese linna juhi töötasu Õhtulehe andmetel omavalitsustest kolmandale kohale vabariigis pärast 350 000 elanikuga Tallinnat ja 100 000 elanikuga Tartut. Vaid paari kuuga oli Eenmaa endale vaeste võrukate taskust suutnud välja võluda 83-protsendilise palgatõusu. Maagia, mis paraku ei kehtinud näiteks õpetajate või lasteaia kasvatajate palga puhul.

Olgu vahemärkusena võrdluseks öeldud, et praeguse, Ivi Eenmaa häältesaagi korduvalt ületanud populaarse linnapea Anti Allase palk on kõigest pool Tallinna linnapea palgast.

Aga kust siis raha tekkis? Nagu kirjutas toona ajaleht Äripäev, siis tõusis Eenmaa linnapeaks tuleku järgselt kõigest pooleteise aasta jooksul Võru laenukoormus pea neljakordseks – 18,2 miljonilt 69 miljonile.

Ja kui laenukoorem oli selga võetud, siis polnud mingi asi lasta linnapea kabinetti ühe esimese asjana maksumaksja kulul vägev äratõmbesüsteem ehitada. Nagu paljastas TV3 telekanal oma uudisteprogrammis, siis linnapea Eenmaa suitsetas Eesti seadusi rikkudes oma töökabinetis. Suitsuvine äratõmbamiseks rajatud süsteem läks ET Torel pakkumisdokumentide järgi Võru maksumaksjale taas 70 000 krooni maksma.

Kuigi Ivi Eenmaa eitas telekanalile tööruumis suitsetamist, oli TV3 uudise kohaselt ruumis selgelt tunda suitsulõhna ja kaadrisse jäid ka suitsupakk ja tuhatoos. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele oli juba siis kohaliku omavalitsuse ametiruumides suitsetamine täielikult keelatud ja rahatrahviga karistatav.

Linnapea vassimine tuli hiljem kenasti välja, kui LõunaLehele saadeti linnavalitsuse töötajate poolt pilt, kus Eenmaa istub kolleegidega linnapea kabinetis, endal sigaret hambus. Mitteametlikes vestlustes tunnistasid kolleegid oma imestust selle üle, et ta ei loobunud suitsetamisest kabinetis isegi siis, kui oli töine jutuajamine „majavälise” inimese või ka raseda kolleegiga.

Kui enne Eenmaa aega oli tavapärane, et iga linnakodanik võis vabalt astuda linnavalitsusse ja nõnda sattuda isegi linnapea jutule tema kabinetti, siis kas tulenevalt linnapea seadust rikkuvast suitsetamissoovist või millestki muust, aga linnavalitsuse uksed suleti linnakodanikele ja edaspidi oli vaba pääs vaid n-ö infosaali töötaja juurde. Linnavalitsuse uksed avati rahvale uuesti kümmekond aastat hiljem – 2014. aastal, kui linnapeaks oli Anti Allas ja linnavolikogu esimeheks Anneli Ott.

Sellest, kuidas Ivi Eenmaa käis nädal aega võrukate kulul Bulgaarias kuurordis Võrule sõpruslinna otsimas ja seda ei leidnud või sellestki kuidas ca 7 miljoni eest kaeti odavate tänavakividega tükike keskpargist, või sellestki, kuidas tema valimisplakatid linnale kuuluvates bussipaviljonides tasuta rippusid, ei ole enam mõtet pikemalt kirjutada. Vahel tuleb lihtsalt kasuks olemasoleva hindamiseks visata pilk ka olnule. Kunagi ei ole ka liiast koputada nende südametunnistusele, kelle kätte on usaldatud rahva maksudest kogutud ühine raha – seda tuleb kasutada säästlikult, otstarbekalt ja eesmärgipäraselt.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 22/02/2023 08:10:19