Marko Mesi sõnul on karakatid iseloomuga masinad, mis tahavad aeg-ajalt saada putitamist ja silitamist. Foto: Elin-Saskia Silm

Kas teie sõidaksite üheks päevaks tuhandete kilomeetrite kaugusele, et kogeda midagi enneolematut? Pole kindel? Kuid just nii tegid Uus-Meremaalt pärit turistid, kes sõitsid Suurbritanniast lennukiga vaid üheks päevaks Eestisse, et sõita karakatiga Peipsi peal.

Seda lugu meenutades tuleb Varnja vanausuliste külas asuva Mesi Tare kodumaja perenaisele Herling Jürimäele siiamaani naeratus näole. Need turistid olid elus aja maha võtnud ning rändasid mööda Lõuna-Euroopat ringi. Kuid siis tekkis neil soov näha lähedalt jäätunud vett.

Internetist leidsid nad Mesi Tare kontaktid, lendasid Suurbritanniast Tallinna, veetsid päeva karakatiga Peipsi järvel ning lendasid õhtul tagasi. „Nad olid sellest päevast täielikus vaimustuses,” meenutas perenaine seda lugu rääkides.

Neile, kes ei tea: karakatid on spetsiaalselt jääle minekuks ehitatud masinad, mis Mesi Tare peremehe Marko Mesi sõnul ongi Peipsi ääres levinud peaasjalikult Emajõest kuni Kallasteni. „Karakatid on sündinud puhtalt mugavusest, et kalameestel oleks mugav jääle minna. Kalamehed käivad järvel ka mootorrataste ja saanidega, kuid ilmselgelt on karakatiga minek mugavam,” rääkis ta.

Peipsi ääres elab kolm-neli meistrit, kellele toobki leiva lauale peamiselt karakattide valmistamine, ja kuigi meistreid on vähe, pole olemas kahte ühesugust karakatti. Karakatid tehakse tavaliselt UAZi raamile ning masina soovijatel tuleb arvestada 4000–5000 euro suuruse väljaminekuga. „Kuid iga karakatt on peremehe nägu – neid on alates lihtsatest masinatest kuni luksuslikeni välja,“ lisas Marko Mesi.

Kuna karakat on iseloomulik just sellele kandile, siis on ka loomulik, et igal aastal leiab Kallastel aset karakattidele pühendatud festival Kallaste Karakatitsa.

Tänu karakatile ongi talv Marko Mesile üsna töine aeg, kuna ta osutab sellega kalameestele veoteenust: viib nad hommikul järvele ja toob enne pimedat kaldale tagasi. Nõudlus on talvise püügihooaja tipus suur ja pole haruldased hetked, kus elavas järjekorras tuleb ette suisa trügimist.

Safarid karakatiga

Kuna Mesi Tare kodumaja pakub ainukesena piirkonnas karakatisafarit, on huvilised varmad seda ka ära kasutama, ning nagu öeldud, on karakatiga tutvust teinud nii Eesti kui ka Hiina, Uus-Meremaa ja muude riikide turistid.

Kuid karakatisafarid pole ainuke teenus, mida Mesi Tare pakub, õigemini on see vaid üks paljudest. Herling Jürimäe sõnul otsivad inimesed tänapäeval kogu aeg uusi emotsioone, mistõttu tuleb pakkuda neile seda, mida teistel ei ole.

„Meie külalistemaja nimi on Mesi Tare kodumaja. Meie seal ei ela, kuid nimetame seda siiski kodumajaks, kuna pakume külalistele kodust tunnet ja kogemust elada nii, nagu elasid vanausulised siin juba aastasadu rahus ja vaikuses,” rääkis ta.

EHE ökoturismi- ja kvaliteedimärki kandvas Mesi Tares ongi aeg justkui seisma jäänud. Majas pole veevärki, kuid see-eest on kaks puhast ja valget kambrikest, mistõttu võib seal tunda ennast täpselt nagu sadakond aastat tagasi.

Ainuke uuendus on maja nn musta poole peal, kuhu kunagise lauda asemele on rajatud saun ja väike peoruum, ning majutuskohtadeks on kohendatud ka pööningupealne. Kuna kõik me tuleme oma lapsepõlvest, siis on ka Mesi Tare külastajad vaimustunud sellest, et saavad nagu lapsepõlves tassida kaevust vett tuppa ning käia välikempsus.

Lisaks sellele pakuvad hakkajad turismiettevõtjad ujuvsauna teenust, mille külastajad ristisid naljaviluks Mesispaaks ja mis nüüd seda nime kannabki, korraldavad igatalvist Sibulatee Saunafesti ning igakevadist Varnja kalalaata, rendivad paate ja jalgrattaid ning panustavad Peipsi toidu temaatika arendamisse. „Siinkandis turismiettevõtjana tegutsedes tuleb ellujäämiseks pakkuda erinevaid teenuseid,” tõdes Marko Mesi.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

 

Autor: Sander Silm, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/01/2018 09:17:34