Kobras teeb Sõmerpalus palju kurja. Fotod: Ülle Harju

Kobras on löönud hambad vallamaja lähistel kasvavatesse põlispuudesse. Dendroloog soovitab puid kiiresti päästma hakata, muidu võib kopra pahandus minna vallale maksma tuhandeid eurosid.

„Ilusad puud, üle saja aasta rahulikult siin Võhandu jõe ääres kasvanud, nüüd on siis kopral vaja neid puutuda,” pahandas Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo. Kõige enam on ta mures otse vallamaja kõrval jõepervel kasvava kolmemeetrise ümbermõõduga tamme pärast, mille koor on ümber puu peaaegu ära näritud.

„Kui kobras jõuab puule tiiru peale teha, siis on puuga kõik,” hoiatas dendroloog Urmas Roht. „Kui natuke koort on veel alles, on võimalik puud päästa.”

Koore kaudu liigub sügisel alla puulehtedes moodustunud orgaaniline aine, millest järgmisel kevadel moodustuvad lehed. Kui see aine ei saa liikuda, siis puu enam lehte ei lähe.

Urmas Roht soovitas kopra poolt ärakooritud tüveosa kokku määrida Forkerti määrdega, mida kasutatakse ka õunapuude tohterdamiseks. „Lihtne pasta – pool savi, pool lehmasõnnikut. Toimib hästi!” kiitis ta. „Siis tuleb määritud koht rõivaga kinni mähkida, hinge kinni hoida ja loota, et puu paraneb.”

„Praegu on näritud kuus puud ja kobras võtab kogu aeg juurde,” muretses vallavolikogu esimees Toomas Kaun, kes on ka kohaliku jahiseltsi juht. „Pole teada, kuna need puud maha langevad ja millist kahju tekitavad, kobras on lasknud ju Antsla linnagi pimedaks!”

Näritud jäme paju kasvab jõe ja maantee vahel just selliselt, et kukuks tiheda liiklusega teele, bussipeatuse lähedale.

Esimese ehmatusega tekkis Toomas Kaunal mõte puu kohe maha võtta. Kuid saemees ei või niisama jõekaitsevööndis puud langetada, selleks peab olema raieluba. „Konsulteerisin maanteeameti ja päästeametiga, nemad ütlesid, et tegelevad juba langenud puudega ja see juhtum on kohaliku omavalitsuse asi,” nentis Kaun.

Et paju kasvab masinatele ligipääsmatus kohas, võib ainuüksi selle puu mahavõtmine maksta 300–400 eurot, hindas ohtlike puudega tegeleva OÜ Vikatimees juht Jarek Pabor.

Enne seda peaks asjatundja hindama, kui ohtlik puu praegu üleüldse on.

Seetõttu otsustas vald, et üritab esmalt puid päästa. Vähemalt tamme ümber on plaanis ka 1–1,5 meetri kõrgune traatvõrk tõmmata. Siis ei pääse kobras puule ligi.

Kuna noored puud on praegu mahlased ja kobras sööb 40 taimeliiki, siis võib loota, et tal pole sügiseni isu põlispuude koorimist jätkata.

Kas poleks lihtsam ja odavam koprast lahti saada? „No sa võid kuust 30 päeva teda passida, tema tuleb 31. päeval ja teeb ikka oma töö ära,” nentis Toomas Kaun. „Kobras on tark loom ja jõe ääres pole tal ka kindlat üht kohta, kust ta välja käiks. Suur tee on kah kohe kõrval, vaikne on ehk kella ühe-kahe ajal öösel ja sellisel ajal tahavad jahimehed magada!” Seda öeldes astus vallavolikogu esimees jõepervel sammu ja kukkus kopraauku.

Autor: Ülle Harju
Viimati muudetud: 01/06/2017 07:00:30