Volikogu mõistis enda liikmest vilepuhuja sotsiaalmeedias avaldatu eest avalikult hukka
18 Võru vallavolikogu liiget 21st otsustas liituda avaldusega, milles leiti, et volikogu liige Tiiu Ritari on korduvalt käitunud sotsiaalmeedias ebaväärikalt ning „rikkunud süstemaatiliselt häid tavasid ja esinduskultuuri”. Ritari ise – kes on korduvalt avalikustanud enda või teiste nägemuste põhjal vallas toimunut, sealhulgas Vastseliina koolivägivalla juhtumi algse kirjelduse – leiab, et tegu on rünnakuga sõnavabaduse vastu, ning kinnitab, et on alati valmis avaldama ka vastaspoole asjakohaseid kommentaare ja vigu parandama.
Võru vallavolikogu läinudnädalase istungi viimane punkt vormus järgmisel päeval avalikuks teadaandeks „Võru vallavolikogu avaldus vallakodanikele ja avalikkusele seoses Võru vallavolikogu liikme Tiiu Ritari korduva ebaväärika käitumisega sotsiaalmeedias”.
Avalduses on alustuseks öeldud: vallavolikogu peab oluliseks, et avalik arutelu kohaliku omavalitsuse tegevuse üle oleks faktipõhine, lugupidav ning toetaks kogukonna usaldust demokraatlike otsustusprotsesside vastu. Kuna volikogu liikme avalikud sõnavõtud võivad mõjutada vallakodanike arusaamu kohaliku omavalitsuse tööst ja otsustest, peab volikogu vajalikuks esitada järgneva avalduse ja selgitada oma seisukohta.
„Võru vallavolikogu pöördub Võru valla elanike ja avalikkuse poole seoses vallavolikogu liikme Tiiu Ritari jätkuva ning süstemaatilise heade tavade ja esinduskultuuri rikkumisega,” teatati järgnevalt. „Vallavolikogu liige on kohaliku kogukonna esindaja, kelle iga avalik sõnavõtt peab tuginema tõele, austusele ja vastutustundele. Volikogu liikme staatus ei ole isikliku laimukampaania platvorm, vaid kohustus teenida oma kodukanti väärikalt.”
„Võru vallavolikogu mõistab avalikult ja resoluutselt hukka Tiiu Ritari sotsiaalmeediapostitused, mis sageli sisaldavad teadlikke valeväiteid, moonutatud infot ning põhjendamatuid rünnakuid valla juhtimise, ametnike ja kaaskodanike vastu. Selline tegevus eksitab vallakodanikke, tekitab kogukonnas asjatut lõhestumist ning kahjustab tõsiselt Võru vallavolikogu kui institutsiooni mainet ja usaldusväärsust,” avaldati kaasvoliniku suhtes hukkamõistu.
Vallavolikogu esimees on teate andmetel korduvalt ja ametlikult volikogu istungite käigus pöördunud Tiiu Ritari poole nõudmisega avaldatud valed ümber lükata, sisulised vead sotsiaalmeedias kõrvaldada ning eksitatud asjaosaliste ees vabandada.
„Kahjuks on volikogu liige neid ettepanekuid täielikult eiranud, jätkates lugupidamatut käitumist ja kogukonna teadlikku desinformeerimist,” märgiti avalduses. „Võru vallavolikogu kinnitab, et distantseerub täielikult Tiiu Ritari levitatavatest valeväidetest. Meie eesmärk on avatud, faktipõhine ja konstruktiivne juhtimine. Me ei aktsepteeri laimu ega manipuleerimist avaliku arvamusega.”
Vallavolikogu teatas, et kutsub Tiiu Ritarit üles lõpetama kohe valeväidete levitamine sotsiaalmeedias, võtma oma tegude eest viimaks moraalne vastutus ning esitama ametlik avalik vabandus kõigi eksitatud vallakodanike ees. Avalduse allkirjastas 18 Võru vallavolikogu liiget, kokku on neid 21. Koos Ritariga kuulub volikogu opositsiooni neli EKRE nimekirjas valitut, mis tähendab, et vähemalt üks neist pidi liituma Ritari-vastase avaldusega.
Ritari: minu ümberkasvatamine ei õnnestu
Tiiu Ritari ise on enda hukkamõistmise teemalise avalduse mitmes sotsiaalmeedia postituses jutuks võtnud, seda nii enne kui pärast noomimisavalduse avalikustamist.
Ennetavalt teatas vallavolinik, et tema käitumise arutamine on „abitu katse keerata ajalooratas vaikiva ajastu radadele”. Ritari sõnul seisneb talle ette heidetud ebaväärikus selles, et ta on kirjutanud Võru vallavolikogu ja vallavalitsuse tegemistest ja inimeste muredest. Vallale aga ei meeldivat, et ta kirjutab, kuna need kirjatükid ei toeta valla üldist narratiivi.
„Kas te kujutate ette, et riigikogu päevakorras on avaldus Monika Helme sotsiaalmeediapostituste hukkamõistmiseks? Või Anastassia Kovalenko-Kõlvarti postituste hukkamõistmiseks? Et hääletatakse riigikogu maine kahjustamise pärast ja keelatakse edasine postitamine? Kas see oleks mõeldav? Õnneks mitte,” märkis Ritari.
Ta nimetas oma häbimärgistamist abituks katseks luua avalikustamise eest karistamise meeleolu, et inimesed kardaksid.
„Sellise hirmuõhkkonna loomisega rikutakse Eesti põhiseadust, hirmuõhkkond kuulub totalitaarsesse ühiskonda,” leidis ajakirjanikuna töötanud Ritari. „Küll on hea, et meil kehtib põhiseadus, mis ütleb, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, et igaüks võib vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Et meil on sõnavabadus. Eesti iseseisvuse kaitsmine on ka see, et me säilitame oma mõtte- ja sõnavabaduse ka surve all. Mina säilitan sõnavabaduse.”
Ritari tõi välja, et valimiste järel toimunud 11st volikogu istungist kuuel on nurisetud tema sotsiaalmeediapostituste üle. Ta pole nendega nõustunud. Enda sõnul on ta öelnud vastuseks valeväidete esitamise etteheitele, et esitatagu omapoolne kommentaar ja see saab postituse juures avaldatud.
„Teadmiseks – Tiiu ümberkasvatamine ei õnnestu,” ütles ta selle kommentaari lõpetuseks ning lisas kuvatõmmised tema sõnul „seltsimeheliku kohtu väljasõiduistungi hukkamõistvast avaldusest”.
Enne volikogu istungit avaldas Ritari ka ametliku seisukoha, mille oli palunud lisada volikogu avalduse juurde. Selleski kirjutas ta muu hulgas põhiseaduses sätestatud mõtte- ja sõnavabadusest. Veel leidis ta, et volikogu ülesanne ei ole tegeleda volikoguliikmete mõttemaailma ja nende väärtushinnangute kujundamise ning volikoguliikmete ümberkasvatamisega.
„Olen olnud koostöövalmis ja pakkunud, et kui keegi leiab minu FB-postitustest midagi ebaõiget, saadaks ta omapoolse või vallapoolse asjakohase kommentaari. Olen olnud nõus need asjakohased kommentaarid avaldama. Mulle on esitatud ainult üks vallapoolne korrektne kommentaar, mille ka lisasin,” kommenteeris ta. „Kõigil volikoguliikmetel on võimalus pöörduda eraisikuna minu poole ja selgitada oma seisukohti. Samas on mul õigus jääda eriarvamusele ja mul puudub kohustus neid arvamusi oma FB-ajajoonel kajastada.”
Ritari märkis, et kui ta on tõesti kellegi head nime või au riivanud ja teotanud, siis on igaühel õigus pöörduda tema poole ja nõuda oma nime all selle ümberlükkamist. Samuti on igal inimesel õigus pöörduda oma hea nime, au ja väärikuse kaitseks kohtusse.
Kui vastav punkt volikogu istungil käsile võeti, teatas Ritari, et see on sõnavabaduse rikkumine, ning lahkus saalist.
Jaanuarinurinast suure septembrinurinani
Enda kaitseks ja õigustamiseks avaldas Tiiu Ritari hiljem veel põhjaliku postituse, milles kirjeldas oma postitusi ja volikogu esimehe Georg Ruuda esitatud pöördumisi nende peale. Neid oli mitmeid, alustades „Jaanuarinurinatest” ning lõpetades „Suure septembrinurinani”.
Ritari tõi välja, et muu seas sai ta noomida, kui kirjutas volikogu jõulupeost, mida peetud mustade laudlinadega laudade taga ja kus valitsenud „põrgulikult sünge õhkkond”. See postitus jätnud Ruuda arvates volikogust halva mulje. Pahandada sai Ritari näiteks ka siis, kui võrdles koalitsiooni maffiaga – seda põhjusel, et talle ei avaldatud koalitsiooni koostöölepingut.
Mitmeid kriitilisi noote ongi talle toonud tema sõnavalik. Muu hulgas kasutanud ta väljendeid „Vastseliina gäng” ja „tagumikud urvi”. Teemaks oli valla heakskiit Venemaa kodaniku Sergei Ugeri veekaevandusele Väimelas. Pahane vallavolinik teatas kommentaarina, et tegu on eelmise vallavalitsuse koosseisu otsusega ning ükski kolmest nimetatud „gängi” inimesest ei olnud veekaevanduse heakskiitmisega kuidagi seotud.
„Suur septembrinurin” puudutas Vastseliina koolivägivallajuhtumit, mille esimene avalikustaja Tiiu Ritari oli. Kriitika sisuks oli Ritari avaldatud väide, et 14. mail peksid kooli juures seitse ohvriga sama vana ja vanemat poissi jalgade ja kaigastega läbi oma kaasõpilase. Uurijad tuvastasid, et peksjaid oli kolm.
„Te esitate faktidena asju, mida te nüüd eitate. Valeväidete eest peaksite saama teie karistada,” öeldi Ritarile volikogus.
„Mina ei ole eitanud ühtegi sõna oma postitusest. See on kannatanud poisi ema edastatud algne info. Ema rääkis samasugust juttu ka meediaväljaannetele,” ütles Ritari vastuväiteks. „Mina ei ole uurija. Mina vahendasin kannatanu ja tema ema sõnu.“
„Volikogu ei ole kohtuvõimu ega järelevalveorgan, mis saaks liikmele õiguslikke sanktsioone või vaikimiskohustust määrata. Kas volikogu pädevuses on dikteerida rahvaesindaja sõna tema sotsiaalmeediakontol? Ei ole. Häda mõistuse pärast, 18 Võru vallavolikogu liiget, kes te tõttasite varmalt Tiiu sotsiaalmeediapostitusi hukka mõistma. Ja aitäh teile, kaks volikoguliiget, kes te selle mänguga kaasa ei läinud,” võttis häbimärgistatu teema kokku.
***
Kes on Tiiu Ritari?
„Ajakirjanik, Nursipalu võitluse üks eestvedajaid, Võrumaa ja kohaliku elu kaitsja. Tegutsen ühishuvides ja jagan infot avalikult, kogukonnaga,” on ta enda kohta öelnud valimistel kandideerides.
Ajakirjanik Ritari lugusid on aastakümnete jooksul ilmunud erinevates väljaannetes, sealhulgas ka LõunaLehes. Näiteks juba 21 aastat tagasi ilmus lehes tema lugu „Ristipuud ohverdati euronormide nimel”. Sageli mitmesuguseid konflikte (nt Väimela suurkanala plaanid) kajastanud ajakirjanik on vahepeal kirjutanud ka pehmematel teemadel, näiteks märtsis 2020 ilmus LõunaLehes tema lugu „Kuidas sel kevadel mitte haigeks jääda?”.
Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/10/2026 09:34:02
Tagasi uudiste juurde