Setomaa vallavalitsus Värskas.

Kaks äsja (taas) üleriigilist (kuri)kuulsust kogunud Setomaa valla kodanikku on veendunud, et nad seisavad valla läbipaistva juhtimise, korruptsiooni paljastamise ja vallarahva ühise vara heaperemeheliku valitsemise eest. Vallajuhid aga leiavad, et vastalised ajavad massiliselt arupärimisi ja kaebusi esitades pahatahtlikult vallavalitsuse tööd ummikusse ning tegelevad lisaks teadliku laimamisega.

„Kaks meest hoiavad Setomaa valda pinges: sajad päringud, avaldused prokuratuurile ja võlavaidlused,” teatas läinud nädalal telesaade „Kuuuurija”. „Setomaa vallas on juba pikemat aega käinud kummaline närvesööv võitlus. Kaks meest on vallavalitsuse üle ujutanud teabenõuete, päringute ja pöördumistega ning viinud oma kahtlused ka prokuratuuri. Väikese valla ametnike sõnul tähendab see pidevat vastamist, dokumentide otsimist ja märkimisväärset lisatööd,” lisas Katrin Lusti juhitav telemagasin.

„Setomaal on kaks meest suutnud oma lõputute päringutega panna tõelise hoobi pisikese valla tööle,” kõlas saate eelreklaamis. „Teabenõudeid tuleb ikka uhkelt. Esitatud on avaldusi [kuriteoteateid] prokuratuuri ...” sõnas samas Setomaa vallavanem Raul Kudre.

„Tänases saates hakkame rääkima kahest inimesest, kelle tegevus on sisuliselt halvanud kogu Setomaa vallavalitsuse töö,” sõnas saatejuht sissejuhatuses.

„Mehed, kes ise kahtlustavad vallavõimu kuritarvitamist, pole aga ise just mitte kõige puhtama renomeega,” kõlas Lustilt kokkuvõte kahe opositsionääri kohta.

Saates käidigi muu hulgas ettevõtja Margus Timmoga Imre Termoneni värava taga üht omaaegset võlga nõudmas. Termonen ületas omal ajal riigi uudisekünnise, kui tal (või temaga seotud asutustel) läks lörri mitu suurejoonelisena plaanitud meelelahutusüritust ning nii mõnigi kokkulepitud tasu jäi maksmata. Telesaates aga kinnitas ta Timmole ja Lustile, et tema isiklikult Timmole ega tema firmale võlgu pole.

Aleksander Sven Esse võeti ette vallamaja juures pärast volikogu istungit. Temalt uuriti muu hulgas, miks ta nime on muutnud ja kas ta ikka elab Setomaa vallas. Häiritud Esse ütles oma nappides vastustes, et „mis ülekuulamine see on?” ja et elukoht on privaatne asi.

Esse tausta kohta tõi telesaade välja, et 20 aastat tagasi mõisteti ta Ants Mangluse nime all kriminaalkorras süüdi korruptsioonikuriteos: ta võttis looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktorina kümneid tuhandeid altkäemaksu.

Kriitilised kodanikud, vallajuht põrutab vastu
LõunaLeht on korduvalt kajastanud kahe Setomaa (uus)kodaniku aktiivset ja teravat kriitikat vallavõimu suhtes. Neist Aleksander Sven Esse (varem elanud Valgamaal) on Setomaa vallavolikogu liige, juristiharidusega opositsionäär. Imre Termonen (kolinud Setomaale juba hulk aastaid tagasi Lääne-Virumaalt) toetas viimastel kohalike omavalitsuste valimistel valimisliitu Uus Algus (esinumber praegune vallavolinik Arno Vares) ning on aastate jooksul olnud Setomaa pikaajaliste juhtide sõnakaimaid kriitikuid.

Aga ka Setomaa vallajuhid eesotsas vallavanem Kudrega on teatanud, et nemad (enam) kriitiliste rünnakute vastuseks kristlikult teist põske ette ei keera.

„Paraku tuleb taas tõdeda, et tavapärast tööd häirivad arvukad teabenõuded ja selgitustaotlused. Loomulikult vastame kõigile seadusest tulenevatele pöördumistele, kuid nende maht on viimasel ajal märgatavalt kasvanud. See tähendab ametnikele lisakoormust ning keerukamate küsimuste puhul oleme pidanud kaasama ka advokaadibüroo abi, et tagada õiguslikult korrektsed vastused. Õigusabi aga maksab ning need kulud tuleb katta valla eelarvest. Kahjuks jätab suur osa pöördumistest mulje, et nende eesmärk ei ole leida lahendusi või aidata kaasa valla arengule, vaid kulutada ametnike aega ja otsida võimalusi nende töö ründamiseks,” teatas vallavanem Kudre vallalehe juulikuu numbris.

Arupärimine arupärimise otsa
Üks põhilisi „Kuuuurija” saates kõlanud etteheiteid oli see, et „ise mitte just puhta renomeega” mehed väidavad end hoolivat koduvalla heaolust, kuid tegelevad samas vallavalitsuse tööd halvavate massiliste arupärimiste esitamisega. Termoneni hallatavas sotsiaalmeediagrupis esitatakse valla juhtkonna kohta teravaid ja kriitilisi väiteid, ka on mees pöördunud nende kohta kuriteoteadetega politsei poole.

Tõsi on, et näiteks arupärimiste esitamisel ei näi vähemalt Imre Termonen end tagasi hoidvat. LõunaLeht luges kokku, et möödunud suve jooksul ehk 1. juunist 31. augustini registreeriti Setomaa valla dokumendiregistris 15 teabenõuet, neist 14 oli esitanud Termonen. Lisaks esitas ta samal perioodil viis selgitusnõuet. Esse nimi käib läbi mõnest volikogu opositsiooni liikmete esitatud arupärimisest.

Mõnele teabenõudele on vastatud, et päritu kattub suures osas juba varem antud vastustega. Mõnel puhul on teabenõuet pikendatud, sest vallavalitsuse teatel pole võimalik kogu soovitud infot viie päeva jooksul kokku saada.

Ent millised on valla enda ametlikud andmed – kui massiliselt neid päringuid kahelt mehelt siis laekub?

„Faktid on järgmised: Imre Termonenilt on Setomaa vallavalitsus saanud alates tänavu 10. märtsist kokku 44 teabenõuet, selgitusnõuet, järelepärimist. Aleksander Sven Esselt on jaanuaris laekunud kaks teabenõuet ja üks teabenõude täpsustus,” vastas Setomaa vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Arved Breidaks. Umbkaudu on Termonen seega esitanud viimase poole aastaga üle seitsme päringu kuus ehk ligi kaks nädalas.

Kas saate valla poolt kuidagi arvuliselt kommenteerida, kui palju need mehed oma teabenõuete ja avaldustega vallavalitsuse töötajatele lisatööd tekitavad?

„Kui palju on ametnikel kulunud teabenõuete vastamisele aega, ei ole malekella abil kokku arvatud. Peab aga silmas pidama, et kui üldjuhul piirdub üks tavaline teabenõue mõne dokumendi väljastamisega, siis praktikas on esinenud ka selgitustaotlusi, kus vallavalitsuse finantsosakonna kolm töötajat tegelevadki sellega terve päeva. Ja finantsosakond pole siin ainus, kes on vastamisse kaasatud,” selgitas Breidaks.

Esse: see on opositsiooni vaigistamise katse
Aleksander Sven Esse teatas vahetult enne „Kuuuurija” eetrisse minekut, et saatega pannakse toime „opositsiooni vaigistamise katse”. Mõned kuud vallavolikogus opositsiooni liikmena tegutsenud mehe sõnul on volikogus konstruktiivne opositsioon, mis ei olevat aga meeltmööda vallavanem Raul Kudrele, omavalitsusliidu juhile Margus Timmole ega võimul olevale koalitsioonile.

„Opositsioon ei ole vaikiv – ta on häälekalt nõudnud dokumente, teinud oma ettepanekuid, nõudnud koostööd ja opositsiooni seisukohtadega arvestamist,” teatas Esse ja tõi välja enda nägemuse tänu „opositsiooni häälekale tööle” välja tulnud seaduserikkumistest (neist ühest vastaspoole kommentaaridega edaspidi).

Aleksander Sven Esse kinnitusel lubanud koalitsiooni liikmed enne suvepuhkusele minekut hakata edaspidi opositsiooniga paremat koostööd tegema, kuid selle asemel kutsuti hoopiski augustis telesaade teda „vaigistama”.

Esse pahandas, et telesaate juht ründas teda isiklikul tasandil: küsijat huvitas opositsiooni töö ja augusti lõpu vallavolikogu istungi päevakorras olnud karjääri ja eratee kasutuse küsimuse asemel hoopiski tema minevik.

„Minu vana, kustunud ja kantud kriminaalkaristus, minu nimi ja see, miks ma Mikitamäe poes ei käi,” kirjeldas opositsionäär. „Eesmärk oli mind rünnata isiklikel teemadel ja panna mind vaikima. Muidugi oli see minu jaoks ebameeldiv – ette teatamata häiriti mind volikogu tööd tegemast, puudusid igasugused eelnevad kokkulepped intervjuu tegemiseks ning ei esitatud mingeid kirjalikke küsimusi.”

Muu hulgas teatas Esse oma kommentaaris, et kandideeris Setomaa vallavolikokku, lubades läbipaistvamat ja õiglasemat vallavalitsemist – ning seisab jätkuvalt selle eest.

Termonen: loomulikult olen hoidnud vallavalitsust pinges
LõunaLeht uuris, kuidas kommenteerib vallakodanik Imre Termonen saates kõlanud väidet, et ta on üks meestest, kes hoiab valda pinges, on vallavalitsuse üle ujutanud teabenõuete, päringute ja pöördumistega.

„Jah, ma olen loomulikult hoidnud korrumpeerunud Setomaa vallavalitsust pinges, sest vallavanem Raul Kudre ei ole harjunud sellega, et ta peab oma (vallavalitsuse – mis sisuliselt ongi Raul Kudre, sest tema äraolekul ei otsusta vallas üksi ametnik midagi) tegemistest vallarahvale aru andma. Kudrele ei mahu pähe, et keegi julgeb tema tegevuse kohta küsimusi esitada,” esitas Termonen terava vastuväite.

Ta tõi välja mõned konkreetsed näited enda esitatud teabenõuete kohta. „Minu esitatud teabenõuded on alati olnud seotud konkreetse probleemiga, ma EI OLE esitanud ühtegi pahatahtlikku teabenõuet-järelepärimist,” kinnitas Termonen.

Ta väidab nagu Essegi, et telesaate kohalekutsumise eesmärk oli vastaliste vaigistamine. „Vaigistada mind ja samuti opositsioonipoliitikuid, et keegi ei julgeks enam vallavõimult aru pärida,” teatas Termonen.

Väidetava korruptsiooni näide: kuidas vähenes valla osalus OÜ-s?
Kriitik Termonen väitis, et ta on muutunud vallavõimule ohuks oma tegevusega „projektisetude sahkerdamisskeemide avalikustamisel”. Termonen esitas toimetusele põhjaliku skeemi, mis sisaldab tema nägemust osaühingus Aiasaaduste Väärinduskeskus toimunust. Ta raiub kui rauda, et seal toimub „skeemitamine-sahkerdamine ja maksumaksjale koti pähe tõmbamine”. LõunaLeht seda skeemi kui allpool järgnevatele selgitustele vastukäivat siiski ei avalda.

Ka Aleksander Sven Esse on oma kommentaaris toonud välja vallavõimu kriitikute ühe luubialuse: selle, kuidas nad tõid avalikkuse ette „volikogu otsuste puudumise valla osa vähendamisel osaühingus Obinitsa Väärinduskeskus”. Toome selle teema kui kriitikute ühe põhilise luubialuse välja koos asjaosaliste kommentaaridega.

Aprillis ilmus LõunaLehes lugu „Kriitika ja revisjon: kuhu kadus valla suurosalus moodsas väärindusettevõttes?”.

„Mitmed Setomaa valla kriitilise meelega elanikud on tõstatanud küsimuse, miks on alla „tegeliku kasusaaja” künnise vähenenud valla omaosalus ettevõttes Aiasaaduste Väärinduskeskus ja kas vallavanem pole osalust mitte omavoliliselt ja ebaseaduslikult vähendanud. Küsimuse on üles võtnud ka volikogu revisjonikomisjon, ent vallavalitsuse kinnitusel on osalus vähenenud igati legaalsel moel,” kirjutasime sissejuhatuses.

Mullu septembri lõpus tähistati Setomaal Obinitsas olulist sündmust: 3,2 miljonit maksva Lõuna-Eesti Aiasaaduste Väärinduskeskuse ehitus oli jõudnud niikaugele, et hoone karp oli valmis, katus sai peale ja katuselt võeti pidulikult pärg alla.

Väärinduskeskuse asutasid võrdsete osanikena Margus Timmo OÜ Kagureis, Setomaa vallavalitsus ja tulundusühistu Seto Aiad (Margus Reismanni juhtimisel). Mõned kuud enne keskuse plaanitavat valmimist sattus aga tähelepanelike vallakodanike luubi alla tõik, et vald ei ole ettevõttes enam üks „tegelikke kasusaajaid” ehk kolmandiku osaluse omanik. 35% suuruse osaluse oli saanud firmas OÜ Tsura Talu (seotud isik Margus Linnamäe), Seto Aedadel on 29, vallal 20 ja Kagureisil 16 protsenti osalusest (sama osalus kehtib ka praegu ehk septembris 2026 – toim).

Kriitikud eesotsas Termoneni ja Essega väitsid, et vallavanem Kudrel ei olnud mingeid volitusi valla omaosaluse vähendamiseks – seda oleks pidanud otsustama vallavolikogu. Väidetavalt sai vald osaluse vähendamisega üle miljoni euro kahju. Küsimuse võttis üles ka volikogu revisjonikomisjon.

Vallasekretär Martin Sulp ja vallavanem Raul Kudre vastasid revisjonikomisjoni päringule seletuskirjaga, milles muu hulgas öeldi: „Esialgne äriühing moodustati selleks, et olla üldse abikõlblik ELi vahendite taotlemisel PEEK programmist. Lepiti kokku see, et osaühingu moodustavad minimaalse osakapitaliga territooriumi maaomanikud (Setomaa vald, TÜ Seto Aiad ja OÜ Kagureis) ja peale rahastusotsuse saamist ning võimalike investorite kaasamist otsustatakse reaalsed osade suurused. Osaühing moodustati kiirmenetluse korras äriregistris ning seal keskkonnas koostati automaatselt algne põhikiri (lühike versioon). Hiljem on põhikirja muudetud vastavalt volikogu kinnitatud versioonile ning üldkoosoleku otsustele.”

„Valla osalus oli algupäraselt 33,33% ning selle väärtus (rahaline ja mitterahaline sissemakse) oli 9833,34 eurot. Hiljem tegi osaühingu üldkoosolek otsuse uue osa väljastamise kohta ning sellest tulenevalt langes valla osalus 20% peale. Siinkohal peame oluliseks märkida, et kuigi valla osalus langes, siis osaku väärtus tõusis ning on hetkel umbes 30 000 eurot (rahalised sissemaksed, mitterahalised sissemaksed ning ülekurss),” edastas vallavanem komisjonile.

„Vallavara võõrandamise hindamisaktidega seonduvalt on lähtutud äriseadustiku lõikest, milles mitterahalise sissemakse korral hindab sissemakse eseme väärtuse piisavust mitterahalise sissemakse tegemiseks kohustatud osaniku osa nimiväärtusele osaühingu juhatus. Kõik hindamisaktid ning osanike otsused on eelnevalt notariga kooskõlastatud ning otsused leiab äriregistrist,” lisas Kudre.

Kodanik Esse päringule vastas vallasekretär kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele viidates järgmist: „Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Seega puudub volikogul õigus anda vallavanemale õigusi teha osaühingu põhikirjas muudatusi. Volikogu pädevuses on äriühingus osalemise otsustamine.”

Sulp selgitas, et OÜ Aiasaaduste Väärinduskeskus registreerimisel äriregistris koostas register automaatselt põhikirja ega olnud võimalik volikogu kinnitatud põhikirja lisada. Põhikirja muutmise kinnitab osaühingu üldkoosolek. Muus osas teostab seaduse kohaselt osanikuõigusi vallavalitsuse poolt volitatud isik, kes on Setomaa valla puhul vallavanem Raul Kudre.

„Vald osaleb osaühingus vähemusosalusega ning osaühingu üldkoosolek otsustas vähendada osaku suurusi ning väljastada juurde üks osak, mis võõrandati. Kuigi osaku suurus on vähenenud, siis selle väärtus praeguseks hetkeks on oluliselt suurenenud ning oleks vägivaldne ja pahatahtlik tõlgendada, et volitatud isik on teinud kahjulikke otsuseid valla nimel. Kõigi osapoolte vajalikud otsused on kooskõlastatud notariga, mille tulemusena on koostatud notaris ka osaku võõrandamise leping,” kinnitas vallasekretär kodanikule, et kõik on toimunud seaduslikult.

Kokkuvõtlikult vallasekretäri selgitustest: osakute jaotamine ei ole vallavolikogu otsustada, sest volikogu pädevuses on vaid osaluse või osaluse lõpetamise otsustamine äriühingus. Äriühingu osakute suurendamine või vähendamine on äriühingu üldkoosoleku otsus ja vallavolikogu otsust on vaja, kui äriühing kuulub 100% vallale.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 24/09/2026 09:20:47