Foto: Võru linnavalitsus

Laupäeval, 29. augustil tähistati Võru Kreutzwaldi pargis väärikat tähtpäeva – 100 aasta möödumist lauluisa monumendi avamisest.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausamba avamisele oli kogunenud Kreutzwaldi pärandi hoidjad ja sellest hoolijad. Sündmuse juhatas sisse Võro Instituudi direktor Ivari Padar. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt oli tervitama tulnud taristuminister Kuldar Leis, kes avaldas heameelt, et Eesti kultuurilugu Võrus au sees hoitakse. „Riiki ei ehitata ainult teede, raudteede, sildade või majadega. Riiki ehitatakse peamiselt ikkagi kultuuri, kirjanduse, keele ja lugudega ning kogu mäluga,“ ütles Leis.

1926. aastal valminud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausamba puhul oli toona tegemist esimese Eesti soost inimesele pühendatud mälestussambaga ja esimese eesti kirjanikule pühendatud sambaga. Mõte Lauluisale sammas püstitada ringles rahva seas juba aastast 1891. Selleks korraldati eri aegadel ka korjandusi. Teostuseni jõuti Jakob Tedre ja Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi eestvedamisel. Jakob Tedre järeltulijad Malle Tiisler ja Tarmo Tiisler olid ka ise sel päeval Võrus kohal.

„Sajand on inimese elus väga pikk aeg, kuid ühe rahva loos on see justkui ainult üks peatükk. Selle saja aasta jooksul on muutunud riigikorrad, põlvkonnad ja Võru linn, kuid Kreutzwald on seisnud siin vaikselt ja väärikalt, pilk suunatud meie poole. See mälestussammas ei ole üksnes kivisse ja pronksi jäädvustatud ajalugu. See tuletab meile meelde inimest, kes pühendas oma elu rahvale ja selle teenimisele – arstina inimeste tervist hoides ning kirjanikuna eesti keelt, kultuuri ja eneseteadvust tugevdades. Võru oli Kreutzwaldile kodu ja tööpaik. Siin ravis ta inimesi, kirjutas ja mõtles. Just siin kujunes suur osa sellest pärandist, mille üle tunneme uhkust kogu Eestis. „Kalevipoja” kaudu aitas ta anda meile rahva loo, mis kinnitab usku keelde, kultuuri ja tulevikku,“ sõnas Võru linnapea Urmas Tali lauluisa ausamba 100 üritusel.

Tali ütles, et kui mälestussamba püstitanud inimesed sada aastat tagasi soovisid, et Kreutzwaldi nimi ja looming ei ununeks, siis täna võib öelda, et nende soov on täitunud. „See väärikas juubel on tänuavaldus Kreutzwaldile, kuid ka kõigile neile, kes on tema pärandit hoidnud, tutvustanud,“ lisas ta.

Võru Katariina koguduse õpetaja Rene Alber andis koguduse poolt õnnistuse Fr. R. Kreutzwaldile kui endisele koguduse liikmele ning pidas kõne Kreutzwaldist kui kristlasest. Sõna sai ka Johannes Käisi Seltsi esindaja ja Riigikogu liige Anti Allas. 

Kreutzwaldi ausamba 100. sünnipäeval tegi muusikalisi vahepalu Võru segakoor Tervis Tiit Raua dirigeerimisel. Pärja ausambale asetasid linnapea Urmas Tali ja abilinnapea Kersti Kõosaar.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/09/2026 08:06:01