VASTUKAJA: mis kasu on Lõuna-Eestil oma esindajatest riigikogus?
21. mail LõunaLehes ilmunud artiklis „Lõuna-Eesti tugev esindatus riigikogus on osutunud suureks pettumuseks” andis Kaupo Kutsar sisuliselt hävitava hinnangu riigikogus ja valitsuses praegu toimetavate koalitsioonisaadikute senisele tööle lõunaeestlase vaates. Tuleb tunnistada, et tal on suuresti õigus ja nagu artiklis ka esile toodud, on samale järeldusele jõudnud riigikontroll – eritähelepanu Kagu-Eesti arengule eksisteerib rohkem paberil kui päriselus. Kaupo Kutsar keskendub oma arvamuses koalitsioonisaadikute tegevusele ja ei käsitle riigikogus tegutsevat teist olulist osapoolt – opositsiooni, mille koosseisus on samuti terve rida Lõuna- ja Kagu-Eestist valitud saadikuid. Valgast vaadates võib mõni asi ka pisut teisiti paista kui Võrust, seepärast pakun võrdluseks väikese ülevaate lõunaeestlaste jaoks positiivsetest saavutustest pealinna võimukoridorides, mille taganttõukajaks on olnud Võru linnapea kohalt riigikokku valitud Anti Allas. Muidugi tuleb siinkohal arvestada sellega, et alltoodud saavutustele on kaasa aidanud sotsiaaldemokraatide varasem kaasatus valitsuskoalitsiooni.
Oleme kõik kuulnud nn Robin Hoodi meetmest, mis hakkab tooma Kagu-Eesti omavalitsuste eelarvesse täiendavaid vahendeid vähemalt 3-5 miljonit eurot aastas. Sisuliselt on see omavalitsuste maksutulu arvestuse põhimõtete muutmine meie kui vähemarenenud piirkonna kasuks. See konkreetne meede töötati välja sotsiaaldemokraatide eestvedamisel, kui erakond veel valitsuskoalitsiooni kuulus.
Sotside initsiatiivil kehtestati paremad KredExi/EISi käenduse tingimused maapiirkonna eluasemelaenule. Summa suurenes 80 000-lt 150 000-le. Langetati ka käenduse intressikulu.
Sotsiaaldemokraatide taristuministri Vladimir Sveti ajal anti kõigile maakondadele kindel korterelamute rekonstrueerimise raha. Kui varem toimis taotlemise nn „nobedate näppude voor”, milles meie kandi taotlejad kippusid konkurentidele alla jääma, siis nüüd on igale maakonnale tagatud kindlad summad. Paranesid ka toetuse ja omaosaluse proportsioonid – väikesed, 18 korteriga korterelamud hakkasid saama toetust 60% ning muinsuskaitsealuses piirkonnas asuvad erilise muinsuskaitselise väärtusega kortermajad lausa 70% senise 50% asemel. Vähemalt Võru linnas on nende muudatuste tulemus ka selgelt näha – linnapildis domineerivad rekonstrueerimisel olevad kortermajad. Kahjuks on praegse valitsuse juhtimisel jälle loobutud kõigile maakondadele korterelamute rekonstrueerimistoetuste tagamisest.
Võrumaal asuva Nursipalu harjutusvälja kompensatsiooniks said siinsed omavalitsused kümme miljonit eurot ühekordset toetust, millele lisandub iga-aastane toetus. Selle saavutamise taga on toonase Võru linnapea Anti Allase algatus, mille kaitses koalitsioonikõnelustel ära Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaaldemokraadist regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani ajal saavutati regionaalse tööstuspoliitikas see, et vähemalt 40% ELi ettevõtlusinvesteeringutest läheks nn „kuldsetest ringidest” väljapoole, sh ka Kagu-Eestisse, varem oli see number tunduvalt väiksem.
Tänu Anti Allase ja endise siseministri Lauri Läänemetsa eestvedamisele saab Võru peagi lasketiiru ja vastava treeningkeskuse, mida on siia ammu oodatud. Siinkohal on asjakohane tunnustada ka Kagu-Eestist pärist praegust siseministrit Igor Tarot, kes pärast sotside valitsusest välja viskamist selle projekti elluviimist on jätkanud.
Need kes jälgivad igapäevaselt riigikogus ja selle komisjonides toimuvaid arutelusid, teavad, et näiteks Anti Allas hoiab Kagu-Eesti muresid järjekindlalt laual nii riigikogu suures saalis kui ka maaelukomisjonis ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Hetkel on näiteks pooleli lõunaeesti keeltele, sh võro ja seto keelele tugevama positsiooni andmine riigikogus lugemisel olevas keeleseaduses.
Anti Allas on seisnud ka kiirabiteenuse säilimise eest Lõuna-Eesti haiglas – praegust hanget pikendati kuni 2027. aasta lõpuni. Tänu temale on riigikogu tööga saanud ekskursioonide käigus tutvuda paljud Kagu-Eesti kooliklassid. Need on noored, kelle seast sirguvad õige pea tulevased siitkandi parlamendisaadikud.
Ka kurikuulsa automaksu osas suutis Anti Allas tilgutada meetilga tõrvapotti, kui võitles Valgamaa vanatehnika huviliste ettepanekul välja maksuvabastuse ajutiselt registrist kustutatud autodele.
Tihtipeale juhtub ääremaadelt parlamenti valitud saadikutega see, et kuni järgmiste valimisteni ei ole neid kodukandis enam näha ega kuulda. Vähemalt võrukesed ei saa seda Anti Allase puhul küll öelda – meest on sõna ja teoga näha ja kuulda nii kohalikus volikogus kui ka arvukatel avalikel aruteludel ja üritustel. Niikaua, kui siit valitud parlamendisaadikud teevad tööd sellise põlemisega, on meil kindlasti põhjust valida ja toetada just selliseid kohalikku elu tundvaid ja poliitkoridorides kogenud tegijaid.
Autor: SIXTEN SILD, Võru linnavolikogu liige
Viimati muudetud: 11/06/2026 09:15:52
Tagasi uudiste juurde