Veel mõned aastad tagasi kehtis Eesti autoostjate vaikiv tõekspidamine: kui auto on toodud Saksamaalt või mujalt Euroopast, on see nutikam valik kui kohalik sõiduk, sest sama raha eest saaks justkui rohkem. Kas see väide peab ka täna paika, arutlevad automüügi spetsialistid.

„Näeme, et autoturg on hakanud 2025. aasta madalseisust tasapisi välja tulema, kuigi täielikust taastumisest on veel vara rääkida. Kui Läti ja Leedu turud tegid eelmisel aastal korraliku kasvuspurdi, mida kinnitavad ka meie müüginumbrid Baltikumis, siis Eestis tõi uus maksukeskkond kaasa märgatava jahtumise. 2026. aasta esimene kvartal annab siiski põhjust ettevaatlikuks optimismiks – Eesti ostja on uue reaalsusega kohanenud. Otsuseid ei lükata enam määramatult edasi, vaid valikud tehakse kaalutletumalt ja oluliselt põhjalikumalt kui meie naabrite juures. Muutunud keskkond määrab ka tarbijate eelistused sõidukivalikul,“ võttis Mobire kasutatud autode äriliini Morecar juht Joonas Jõgi kokku olukorra kasutatud autode turul.

Elke müügidirektor Henrik Henk tõdes, et kasutatud autode turu trendid käivad Eesti üldise autoturuga sama jalga – kui 2025 aastal Eesti autoturg langes, siis enamvähem samas suurusjärgus langes ka sisse toodud autode osakaal. „Hetkel on Eestis müügis olevatest kasutatud autodest ligi 1/3 Eestist uuena müüdud autod ning ülejäänud 2/3 on need sõidukid, mis on mingil ajahetkel välisriigist imporditud,” ütles Henk.

Autoostjad on teadlikumad
Autoturu üldisest jahtumisest hoolimata ei ole eestlased siiski kasutatud autode ostmisest nii Eestist kui välismaalt loobunud. Pigem on muutunud ostjate käitumine. Kasvanud on ostjate teadlikkus ning professionaalsete teenusepakkujate lisandumine turule on tõstnud üldist usaldusväärsust ka kasutatud autode turul. Automaksu mõju ostja vaates peavad mõlema ettevõtte esindajad seejuures pigem teisejärguliseks, sest registreerimistasu kehtib nii Eesti kui ka välismaalt toodud autodele.

Jõgi tõdes, et kuigi automaks ei avalda mõju sellele, kust auto ostetakse, on see siiski mõjutanud seda, millist autot ostetakse. „Tehingud koonduvad üha enam väiksema CO₂-heitega sõidukitele, samal ajal kui suure kubatuuriga autode turuväärtus on märgatavalt langenud või on nende puhul tehingud sootuks seiskunud. Ka varasemalt hästi liikunud maasturite segmendis on näha kuulutusi, mille müügiaeg ületab juba aasta piiri. Huvitavaks kujuneb aga elektriautode järelturg, kus pakkumine on suurem kui kunagi varem ning tarbijate teadlikkus akude ja sõidukite kvaliteedist on kasvanud ent ostuotsuseid pidurdab riiklike toetuste lõppemine,“ rääkis Jõgi.

Eesti vs välismaa ajalooga autod
Joonas Jõgi sõnul eelistavad paljud ostjad täna just Eesti ajalooga autosid, sest nende tausta on oluliselt lihtsam kontrollida. „Mõni aeg tagasi levis arusaam, et Euroopas headel siledatel teedel sõitnud auto kestab paremini. Tegelikult aga puudub ostjal imporditud auto puhul sageli igasugune kindel info avariide, kahjujuhtumite või isegi tegeliku päritolu kohta,“ selgitas Jõgi.

Eestis kasutuses olnud autode puhul on liikluskahjud, kindlustusjuhtumid ja hooldused enamasti dokumenteeritud ning kergesti kontrollitavad. Lisaks saab transpordiametist kerge vaevaga kätte tehnoülevaatuste ajaloo. „Uuemate autode puhul on see eriti hästi näha – kui auto on hooldatud esinduses, on ka kaskokahjud ja suuremad remondid kirjas. See loob ostjale kindlustunnet ja usaldust,“ lisas Jõgi.

Henki sõnul vaadatakse autot soetades välisturule ka seetõttu, et Eesti turg on nii väike ja valik mudelite osas seetõttu piiratud. „Valik on välisriikide autoturgudel oluliselt suurem. Sealt on võimalik leida sellise konfiguratsiooni ja läbisõiduga auto, mida Eestist turu väiksuse tõttu ei ole. Samuti võivad mõned mudelid ja konfiguratsioonid olla soodsama müügihinnaga. Kuid tuleb meeles pidada, et kui midagi tundub liiga soodne, siis sellel on ka põhjus,“ sõnas ta.

Henk märkis, et viimaste aastate jooksul on kõige rohkem toodud autosid Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. Saksamaa on olnud läbi aegade kõige populaarsem riik sõidukite importimiseks ja sealt tuuakse kõige rohkem just Saksamaa enda marke: BMW, Audi, Volkswagen, Mercedes-Benz. Rootsist tuuakse peamiselt Volvosid.

„Eestisse imporditud auto keskmine vanus on ca kaheksa aastat ja see tähendab, et tegu on juba teise ringi autoga – ehk siis on olnud juba kaks omanikku välisriigis. Reeglina tuuakse parema varustustasemega ja uuena üsna palju raha maksnud sõidukeid, mis on kasutatuna palju rohkematele ostjatele taskukohased,” kirjeldas Henk autosid, mida eestlased välismaalt ostavad.

Mõlemad eksperdid möönavad aga, et hoolimata sellest, kas auto soetatakse Eestist või välismaalt, on oluline kontrollida nii müüja kui sõiduki tausta. Ka autoturul on täna üha rohkem pettureid ning võib juhtuda, et raha kantakse üle ilma autot saamata või saadakse vastu väga halvas seisukorras masin. Eesti autode puhul on taustakontroll mõnevõrra lihtsam, kuid ka välismaalt leiab usaldusväärsete müüjate kaudu põhjaliku taustainfoga sõidukeid.

Mis tegelikult määrab kasutatud auto väärtuse?
Küsimusele, kas esinduses hooldatud auto annab müües rohkem raha, vastab Joonas Jõgi ettevaatlikult. „See annab kindlasti teatud eelise – huvilisi on rohkem ja ostjad julgevad tehinguni minna. Kuid kallimalt ei pruugi auto siiski kaubaks minna. Esinduses hooldamine on kindlasti vajalik garantiiajal ning kuni viieaastase auto puhul on selle puudumine ostjale tõsine ohumärk ja punane lipp,“ osutas Jõgi.

Kasutatud auto hinnale avaldab tugevamat mõju läbisõidu kilometraaž. „Läbisõidu puhul tekivad teatud ümmarguste numbrite järel hinnakuristikud. Kõige märgatavam on see 100 000 km läbisõidu puhul. Samamoodi on märgiline 10 000 km – alla selle sõitnud auto on uus, üle selle ühtäkki kasutatud,” kirjeldas Jõgi.

Kilometraaži järgi auto väärtuse hindamine võib aga tema sõnul olla petlik, sest sageli on sõidukitel tehase poolt ettenähtud hoolduste osas suurimad kulud vahetult pärast 100 000 km läbimist.

„Kui hooldus jääb ostja kanda, siis võib esimesel aastal pärast sõiduki soetamist ees oodata veel märkimisväärne lisakulutus. Seega, et vältida suuri üllatusi, tasub müüjalt uurida vahetult eesootavate hoolduste maksumuse kohta. Miks mitte küsida hooldusraamatu templi asemel näha viimaseid hooldusarveid,” andis Jõgi nõu. Ta andis kavala soovituse: pigem võtta 110 000 läbisõiduga auto, mille saad odavamalt kätte ja millel on need hooldused juba tehtud. Kui plaanid autot müüa, tasub seda teha enne, kui 100 000 km täis saab.

Henrik Henk lisas, et kuigi on olemas lahendusi, mis pakuvad sõiduki ajaloo ja läbisõidu kontrolli teenust, siis ka neil puudub sageli kogu info. Lisaks võivad auto importimisega kaasnevad kulud esmapilgul soodama näiva hinna hoopis kallimaks muuta. Ta toonitas, et kui pärast välismaalt sõiduki ostmist avastatakse varjatud puudused, siis on üsna lootusetu loota välismaal oleva müüja poolsele toele ning ka Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti käed jäävad ilmselt lühikeseks.

„Eelkõige soovitaksin osta auto välisriigist mõne Eesti ettevõtte kaudu, kes teeks taustuuringu ise ära ja võtaks endale ka müüja poolse vastutuse. Omal käel auto toomine on üsna riskantne tegevus. Seoses väga „kuuma turuga“ näiteks Saksamaal, on seal ka väga lihtne sattuda pahatahtlike müüjate ohvriks,” rääkis Henk.

Kokkuvõttes kinnitasid nii Jõgi kui Henk, et kasutatud autot ostes ei ole niivõrd oluline, kas auto on sõitnud Eestis või välismaal – olulisem on, et selle taust oleks läbipaistev. „Päritolu on oluline ainult siis, kui sellega kaasneb selge ja kontrollitav ajalugu. Hea auto ei ole hea sellepärast, kust ta tuleb, vaid sellepärast, mida tema kohta päriselt teada on,“ võttis Jõgi kokku.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/04/2026 08:49:09