Kokkuvõte politseisündmustest Kagu-Eesti kolmes maakonnas läinud aastal ja siinse politseijuhi kommentaar, millest nähtub, et olukord liikluses nihkub paremuse poole, kelmid tegutsevad usinalt ning korrakaitsjatel tuleb ikka ja jälle kantseldada purjuspäi lolliks läinud inimesi. Liikluses hukkus üks inimene, tapmisi oli regiooni peale kaks.

Võrumaa
Võrumaal oli möödunud aastal 3092 väljakutset ehk 8 kutset ööpäevas. Võrreldes 2024. aastaga oli väljakutsete arv samas suurusjärgus. Küll aga kasvas aastases võrdluses Bravo ehk tõsisemate väljakutsete (Charlie – kõrgendatud oht, nt inimelu ohus, politsei sekkub silmapilk; Alfa – politsei sekkumine vajalik, aga olukord parandamatu; Bravo – oluline või kõrgendatud oht, politsei reageerib esimesel võimalusel – toim) arv 23%. Peamised väljakutsed olid seotud joobes inimestega (531) ja lähisuhtevägivalla juhtumitega (230). Registreeriti 164 kehalise väärkohtlemise juhtumit.

Võrumaal registreeriti 51 kelmuskuritegu ja inimesed kaotasid kelmidele 114 406 eurot. Vargusi registreeriti 2025. aastal 144, mis on 29% rohkem kui 2024. aastal.

Liikluses hukkus Võrumaal eelmisel aastal üks inimene ja viga sai 51 inimest. Aasta varem ei hukkunud liikluses ühtegi inimest, aga viga sai 69. Registreeriti 2770 liiklusrikkumist, mida oli 19% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem rikkumisi puudutas kiiruse ületamist ning neid oli 549 ehk samas suurusjärgus kui aasta varem. Turvavarustuse mittekasutamist fikseeriti mullu 239 korral – 79% rohkem kui 2024. aastal. Joobes juhte tabati 215 – 11 võrra vähem kui aastal 2024. Juhtimisõiguseta juhte tabati 2025. aastal 84, mis on samas suurusjärgus aasta varasemaga.

Valgamaa
Valgamaal oli politseil möödunud aastal 2861 väljakutset ehk 8 kutset ööpäevas. 2024. aastal oli väljakutseid 9% vähem. Peamised väljakutsed olid seotud joobes inimestega (480), lähisuhtevägivalla juhtumitega (326) ja kakluste, peksmistega (191). Registreeriti 240 kehalise väärkohtlemise juhtumit. Mullu pandi toime kaks tapmist, 2024. aastal oli neid kolm.

Valgamaal registreeriti 66 kelmuskuritegu ja inimesed kaotasid kelmidele 109 813 eurot. Vargusi registreeriti 2025. aastal 188 ehk 5% vähem kui 2024. aastal.

Liikluses ei hukkunud mullu ühtegi inimest ja 25 sai vigastada. Aasta varem hukkus kolm inimest ja 29 sai vigastada. Registreeriti 1937 liiklusrikkumist, seda oli 12% vähem kui aasta varem. Kõige rohkem rikkumisi puudutas kiiruse ületamist ning neid oli 905 – 14% vähem kui aasta varem. Joobes juhte tabati 165, mis on samas suurusjärgus 2024. aastaga. Turvavarustuse mittekasutamist fikseeriti mullu 124 korral ehk 12% vähem kui 2024. aastal. Juhtimisõiguseta juhte tabati 2025. aastal 89, seega 12 võrra enam kui aasta varem.

Põlvamaa
Põlvamaal oli möödunud aastal 2057 väljakutset ehk 6 kutset ööpäevas. Võrreldes 2024. aastaga oli mullu väljakutseid 7% rohkem. Bravo väljakutsete arv kasvas aastaga 19% ehk 151 võrra. Peamised väljakutsed olid seotud joobes inimestega (366), joobes juhtidega (204) ja lähisuhtevägivalla juhtumitega (226). Registreeriti 113 kehalist väärkohtlemise juhtumit.

Põlvamaal registreeriti 33 kelmuskuritegu ja inimesed kaotasid kelmidele 17 019 eurot. Vargusi registreeriti 2025. aastal 94 ehk 27% rohkem kui 2024. aastal.

Liikluses ei hukkunud mullu ühtegi inimest, aga viga sai 33 inimest. Aasta varem ei hukkunud samuti kedagi ja viga sai 34 inimest. Registreeriti 1811 liiklusrikkumist, seega 4% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem rikkumisi puudutas kiiruse ületamist ning neid oli 1102 ehk 15% rohkem kui aasta varem. Joobes juhte tabati 128, seega 37 vähem kui aastal 2024. Turvavarustuse mittekasutamist fikseeriti mullu 62 korral, seda oli 15% vähem kui 2024. aastal. Juhtimisõiguseta juhte tabati 2025. aastal 44 ehk samas suurusjärgus aasta varasemaga.

Kommenteerib Kagu jaoskonna juht Tamar Tamm:
Eelmisel aastal reageeris Kagu jaoskond enam kui 8000 väljakutsele ehk ööpäevas keskmiselt 22 kutsele. Ühine nimetaja, mis nii Võru-, Valga- kui Põlvamaal politseile enim väljakutseid tõi, oli alkohol ja selle kuritarvitamine. Rohke alkoholi tarvitamine muudab inimeste käitumist ning nii tekivad avaliku korra rikkumised ja vägivaldsed konfliktid, mille lahendamiseks peab politsei sekkuma. Väga suure osa avaliku korra rikkumistest, peretülidest ja kehalistest väärkohtlemistest moodustavad olukorrad, kus üks või mitu asjaosalist on alkoholijoobes. Kahjuks tuleb tõdeda, et kui alkoholi kuritarvitamine ei vähene, siis tuleb ka tulevikus politseil peamiselt reageerida just joobes inimestega seotud juhtumitele.

Kõige suuremat kahju tegid Kagu-Eesti inimestele eelmisel aastal kelmid, kelle kuritegude tulemusel jäid kolme maakonna inimesed ilma 241 238 eurost. See on väga suur raha, mille taga on paljude inimeste aastatega kogutud säästud ja igapäeva eluks vajalikud summad. Kelmid on kavalad ning otsivad pidevalt uusi viise, kuidas inimestelt raha välja petta. Seetõttu on väga oluline, et mitte keegi ei avaks kahtlaseid linke ega sisestaks enda PIN-koode. Samuti ei tohi kunagi anda võõrastele inimestele oma paroole ja peab konkreetselt keelduma suunistest, kui keegi palub saata raha või pangakaardi koos paroolidega kolmandatele inimestele. Kui inimene on juba pettuse ohvriks langenud, siis tuleb reageerida kiiresti. Võtta ühendust pangaga ja teavitada juhtumist politseid. Hea õnne korral võib sel juhul raha kelmide käest veel päästa.

2024. aasta oli kogu Eesti vaates liikluses väga negatiivsete tulemustega. Meil oli viimaste aastate võrdluses kõige rohkem hukkunuid ja vigastatuid. Seetõttu panime üle Eesti rohkem rõhku liiklusjärelevalvele ja tegevustele, mille kaudu keskendusime osal juhtudel karistamise asemel ennetuslikule sekkumisele, nagu näiteks rahunemispeatus, vestlused liiklusrikkujatega ja ettevõtjatega. Liikluses hukkunute ja vigastuste poolest oli 2025. aasta Kagu jaoskonna vaates viimase kolme aasta võrdluses edasiminek paremuse poole. Kui eelmistel aastatel oli mitu hukkunut, siis mullu suri liiklusõnnetuses üks inimene ja ka vigastada saanud inimese arv vähenes. Liiklusrikkumisi fikseeriti eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga rohkem nii Võru- kui Põlvamaal, aga vähem Valgamaal. Kõige rohkem patustati liikluses kiiruse ületamisega, millele järgnesid joobes juhtimine, turvavarustuse mittekasutamine ja juhtimisõiguseta juhtimine.

Praegu saab öelda, et kõigis kolmes Kagu-Eesti maakonnas ja üleüldiselt kogu Eestis on turvaline elada. Kuigi politsei saab iga päev väljakutseid ja lahendab erinevaid juhtumeid, siis see puudutab vaid väikest osa elanikkonnast. Enamik inimesi veedab oma igapäevaelu nii, et pole vaja politsei abi ega sekkumist.

Mida rohkem me märkame enda ümber abi vajavaid inimesi ja sekkume, seda ohutum ja meeldivam on meie kõigi elukeskkond. Juhul kui keegi tunneb end ühel või teisel põhjusel ebaturvaliselt, siis palun andke sellest kohe politseile teada hädaabinumbril 112. Kui olukord ei nõua kiiret politsei sekkumist (kellegi elu ja tervis või vara ei ole ohus), on siiski alati mõistlik enda turvatunnet riivavatest kohtadest ja olukordadest anda teada oma piirkonnapolitseinikule. Teavitamine on oluline, sest sel juhul saame sekkuda ja leida olukorrale lahenduse.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/02/2026 09:48:14