Keskkonnaagentuuri tagasivaate kohaselt oli aasta esimene kuu pikaajalisest keskmisest jahedam, aga ka kuivem ja päikeselisem.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), mis on viimase 25 aasta üks külmemaid, jäädes alla vaid 2010. aastale, kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi).

Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.

Külmad ilmad on veekogud jääga kaanetanud, vaid kiirevoolulistes kohtades on vaba vett näha ning vesipappe ja jäälinde askeldamas. Põltsamaal ja Kuningakülas põhjustas jääummistus üleujutuse. Kuningakülas hakkas Narva jõe veetase tõusma juba 30. detsembri õhtupoolikust ning kerkis 11. jaanuariks ligi kolm meetrit. Loode-Eestis on aga mere veetase viimase 16 aasta madalaim.

Alates 5. jaanuarist registreeriti Peipsil täielik ühtlane jääkate. Jää tekkeprotsessi iseloomult oli viimane sarnane talv aastal 2015/2016 – terve detsembri oli Peipsi peaaegu täiesti jäävaba, kiire jääkatte teke toimus aastavahetusel. Jää paksuse arvestuses jaanuaris aga leiame viimase sarnase talve 1972/1973 aastast – jaanuari viimase kümne päevaga kasvas jää umbes 15 cm, 15-lt kuni 30 sentimeetrini.

Sademeid oli jaanuaris napilt, vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Eesti keskmisena sadas 15 mm (norm 49 mm). Tänavune jaanuar on ligi 100-aastases andmereas kuivuselt viiendal kohal. Kõige enam sadas Paldiskis, Kihnus ja Kundas, kus sadas ligikaudu kolmveerand normist. Kõige kuivem oli Jõhvis, Jõgeval ja Narvas, kus sadas alla 20% normist.

Lumikate oli kõige paksem kuu esimesel poolel, kui Tallinnas mõõdeti lume paksuseks 37 cm, Toomal 35 ja Kagu-Eestis Tuulemäel 33 cm. Maa on valge olnud kogu kuu ja üle Eesti, välja arvatud Ruhnus, kus oli kolm päeva ilma lumeta. Lumeteki all on aga maapind sula. Toomal mõõdeti kuu viimasel päeval lume all maapinna temperatuuriks -0,1 kraadi, 5 cm sügavusel +0,3 kraadi, 10 cm peal +0,6 kraadi ja 20 cm sügavusel +1,1 kraadi.

Päikest paistis jaanuaris pikaajalisest keskmisest kolmandiku võrra enam, eriti päikeselised olid kuu viimased päevad, kui mitmel pool jagus päikest lausa seitsmeks tunniks päevas. Eesti keskmisena paistis päikest 44 tundi (norm 33 tundi). Päikese rohkuselt on tänavune jaanuari alates 1961. aastast 10. kohal.

„Looduses kohati kõige enam rasvatihaseid, hallvareseid ning metskitsi. Ka rebaseid on saabunud jooksuaja tõttu tavapärasest rohkem näha,” lisas ilmaülevaatele keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.

Keskkonnaagentuuri sünoptiku Kairo Kiitsaku sõnul on polaarpööris nõrgenemas ja mudelprognoosid näitavad eeloleva nädala jooksul selle pooldumist.

„Meie jaoks tähendab nõrgenev polaarpööris talviste ilmaolude jätkumist veebruari lõpuni ja tõenäoliselt ka märtsi esimeses pooles veel,” tõdes Kiitsak.

Keskkonnaagentuuri varasem kuuprognoos on märkinud, et veebruarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist madalam (norm -5,3...-1,4°C). Sademeid on kuu esimesel poolel normist vähem, teisel poolel normi piires (norm 29-49 mm).

Kuu esimesel poolel valitseb talviselt külm kõrgrõhkkonna ilm. Sademeid on vähe ja vaid ajuti madalrõhkkondade lähenedes sajab siin-seal veidi lund. Öised miinimumid langevad ikka -20 kraadi, päevased maksimumid tõusevad -10 kraadi ümbrusesse.

Kuu teises pooles saavad enam sõnaõigust madalrõhualad. Sageli sajab lund, ajuti tuiskab. Päevased õhutemperatuuri maksimumid tõusevad -3...-10°C juurde, öösel on külma 9-15, mõnel ööl kohti 20 kraadi ringis.

Norralaste yr.no portaal näitab järgmiseks nädalaks Võrule kõige vähem üht ja kõige rohkem 11 külmakraadi. Vabariigi aastapäeva nädalal võiks Võrus õhutemperatuur jääda viie külma- ning ühe soojakraadi vahele.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/02/2026 08:41:27