Foto: Vidrik Võsoberg

Talviste ehmatavate miinuskraadidega kaasnevad mitmesugused muutused: kütteks läheb rohkem puid ja töölkäijatel on arukas puud õhtuks tuppa varuda, osa kogudusi koguneb teenistusele pastoraati ja hooldekodude elanikud imetlevad talve akendest.

Me ei ole enam miinuskraadidega nagu 25 ja enamgi harjunud ega kipu nende ajal õuegi.

Keskkonnaagentuuri ilmaleheküljel oli Eestimaa mandriosa veel läinud pühapäeva õhtul kollane, mis tähendab esimese taseme hoiatust. Esmaspäeva hommikuks oli kogu Eestimaa kaart roheline, seega temperatuur oli tõusnud ja hoiatus maha võetud.

Hoiatuse päevadel oli leheküljel kirjas, et „ilm võib teatud olukordades ohtlik olla”. Soovitati soojalt riietuda, olla õues lühikest aega ning jälgida ilmaprognoosi.

Külmalainete ajal on kagunurgas enamasti krõbedamad miinused, ka seekord oli Paide-Jõgeva joonest allpool külmem, öösiti 30 miinuskraadi ja mõnel pool pisut enamgi.

Alanud aasta külmima päeva, pühapäeva hommikul kella 9 ajal oli Võrumaal Kirumpää kandis 25 miinuskraadi, millele lisandus ida poolt puhuva tuule külma nii viis-kuus kraadi, keskpäevast õhtuni oli stabiilselt 18 miinuskraadi, siis hakkas langema. Siinkirjutaja pikemalt kui küttepuude järgmiseks päevaks valmis toomiseks pühapäeval õues olla ei tahtnud.

Kuid on neidki, kes naudivad talve ja ka krõbedat külma. Üks neist on Eva Heliste, kes töötab Võru Kesklinna koolis loodusainete õpetajana. Ta elab Voki külas oma majas ja sõidab igal tööpäeval 17 kilomeetrit Võrru tööle.

„Talve peabki nautima, sest siis saab kevadest rohkem rõõmu tunda. Kui väga külm ei ole, käin suusatamas ja vahel ka uisutamas,” ütles ta ja lisas, et suusa- ja uisuvarustus on autos.

Õpetaja toob pühapäeviti majja nädala puud, et tööpäevadel koju jõudes ei pea sellega tegelema, vaid saab kohe hakata ahju kütma. Hommikuti tal kütmiseks aega ei jagu, ta käivitab auto kooli sõiduks juba kell 7.15, sest alati peab jätma varuaega ootamatusteks.

„Õhtul kütan ahju ära ja järgmisel õhtul taas. Kui pliiti kütan, läheb ka leso* soojaks,” sõnas Heliste, kelle sõnul on majas keskmiselt 20 soojakraadi.

Pensionäril on aega puude toomiseks
Pensionipõlve pidav Külli elab Põlvamaal. Tema kodumaja on üle 80 aasta vana ja soojustamata. „Kütan kaks korda päevas, hommikul kütan ligi kolm tundi pliiti, sellega läheb ka leso soojaks ja soojus jõuab tubadesse,” rääkis ta ja lisas, et õhtupoole kütab ahju.

Vana, soojustamata maja põrandad on ikkagi külmavõitu, kuigi korraliku kütmise järel näitab kraadiklaas tubades pea 22 soojakraadi. „Lesost on suur abi. Kui tahan sooja saada, istun lesole, mis juba paaritunnise kütmise järel on väga soe,” sõnas Külli.

Ta märkis, et külmade ilmadega puude kogus aina kahaneb, ja oletas, et paari nädalaga kulub oma ruum puid. Eakas proua toob puud kööki kelguga, sest kuurist tassimine käib üle jõu ning praegune lumi kelgu külge ei kleepu.

Külli muretseb laudas olevate kanade pärast, sest linde on suurevõitu ruumi kohta vähe: „Loodan, et nad ära ei külmu.”

Osa kirikuid on külmal ajal kinni
Meie vanad kirikud on kapitaalsed ja püsinud sajandeid, kuid need, kus kütet sees ei ole, on talvel külmad.

EELK Võru praostkonna praost ja Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets ütles, et Urvaste kirik on jaanuarist ülestõusmispühani külma tõttu suletud ning jumalateenistused toimuvad pastoraadis, sest seal on tänu keskküttele soe.

Jumalateenistusi külma ilma pärast ära ei jäeta, kuigi osalejaid võib vähem olla. Läinud pühapäevase külma tõttu oli Urvaste pastoraadis jumalateenistusel tavalisest vähem, 15 inimest.

„Kirikutesse on kogudustel kütte sissepanemine väga kallis. 14. sajandist pärit Urvaste kirikusse saaks kütte sisse panna, kuid see jääb raha taha,”rääkis kirikuõpetaja.

Salumetsa sõnul elavad need kirikud, kus ei ole kütet, looduse rütmis ja hoonele külm aeg ei mõju. „Kirikute seinad on paksud, Urvaste kiriku seinad on pooleteise kuni kahe meetri paksused ja need hoiavad sooja detsembrini. Kui suvel on kirikutes jahe, siis sügiseti on jälle soojem kui õues just selle tõttu, et seinad talletasid suvise sooja kividesse,” selgitas ta.

Salumets märkis, et praostkonnas on kirikuid, kus on küte sees: „Võru Katariina ja Rõuge Maarja kirikus, Põlva Maarja kirikus on puhurid, teised meie praostkonna kogudused kogunevad külmal ajal jumalateenistusele kas pastoraati või kiriku käärkambrisse.”

Praostkonna praosti sõnul ei jää külmal ajal ka ristimised ja laulatused ära, need toimuvad kas pastoraadis või kodus.

Vanas hooldekodu majas on soe
Kagunurga üks vanematest majadest, kus asub hooldekodu, on Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu. Maja pärineb 1908. aastast ja hoolealused elavad selles 1994. aastast. Hooldekodu tegevjuht Ene Mölder märkis, et kõik toad on soojad, üle 20 kraadi, soovituslik on 19–23 kraadi sooja.

„Alumisel korrusel on soojemad toad ja seal elavad lamajad hoolealused, ülemisel korrusel elavad hoolealused jalutavad majas ringi ning väga külmade ilmade ajal käis õues vaid üks hoolealune, sedagi lühikest aega,” rääkis Mölder. Ta lisas, et hoolealused imetlesid külmal ajal akendest üle jõe asuva pargi härmas puid.

Tegevjuhi sõnul köetakse hooldekodu õhk-vesi-soojuspumbaga, mis tähendab, et vesi käib tubades olevates radiaatorites ringi. „Maja on meil väljast soojustamata, kuid otsaseinad on seestpoolt soojustatud, välisseinte paksus on ligi meeter ja need hoiavad ka külma kinni,” täpsustas ta.

Mölder lisas siiski, et ainus asi, mis neil majas külmal ajal mõnikord streigib, on lift: „See on meil lõunamaa ehk Itaalia päritolu ega talu külma ja on mitu korda õhtul ja ka öösel paariks tunniks seisma jäänud.”

Võrumaa ilmavaatleja
Peedu Palm ütles, et lõpetas kolm aastat tagasi ilma prognoosimise avalikkusele, sest peab seda tänamatuks. „Enne jõule ei julgenud ükski Eestimaa prognoosija öelda, et külm ilm kestab nii pikalt,” lisas ta.

Palm märkis, et kuna Võrus on ilmajaam linnas, siis ei pruugi siinne külmanumber alati tegelikkusele vastata: „Tean, et Piusa ürgoru pool on ilm mõned kraadid külmem olnud kui Võrus.”

Ta märkis, et alates 2000. aastast on talved olnud Virumaal lume- ja külmarohkemad kui kagunurgas, tänavu on vastupidi.

Palm usub vaid sünoptikute poolt töödeldud satelliidiinfot.

Kannatlikkust, sest külmalaine jääb veel meie kohale.

* Teadmiseks noorematele ja meenutuseks vanematele lehelugejatele: leso on Wikipedia sõnastuse kohaselt ahju või pliidi soemüüri küljele ehitatud pikk kividest pink, mis kütmisel läheb soojaks. Lesol võidakse istuda, lamada või näiteks riideid kuivatada. Lesosid on ehitatud eelkõige Kagu- ja Ida-Eesti taluhoonetesse. Võrumaa lesod on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/02/2026 09:40:30