Aleksei Fjodorov Venemaal ellujäämiskursusel. Foto: kapo aastaraamat

LõunaLeht vahendab värskest kaitsepolitsei aastaraamatust peatükki „Ümberasumine”, kus muuhulgas juttu Eesti kagupiirist vaid umbes poolesaja kilomeetri kaugusel asuvast Pihkva vastuvõtukeskusest. Lisaks meenutab peatükk „Venemaa eriteenistuste tegevus piiril”, et Eesti kodanikul pole mõistlik Venemaale reisida.

2024. aastal oli Venemaa nõrgestatud lõhestuspoliitika üks läbivaid narratiive lääneriikide süüdistamine venekeelsete elanike väidetavas massilises ja süsteemses diskrimineerimises, sealhulgas Vene kodanike põhjendamatud kinnipidamised või julgeolekuohu tõttu elukohariikidest väljasaatmised. Need ei ole Kremli propagandas uued teemapüstitused.

Samalaadseid süüdistusi kasutas Kreml ka varem, et mõjutada Balti riikide sisepoliitikat ja survestada neid rahvusvaheliselt. Sanktsioonid on Venemaa haaret Euroopa liidus piiranud.

Venemaale ümberasumise ametlik programm ei ole lääneriikide elanike seas kuigi populaarseks saanud peamiselt selle bürokraatlike ja ümberasuja soove mittearvestavate tingimuste tõttu.

Viimastel aastatel on selgunud, et Venemaa tegelik võimekus või soov saabujaid riiklike programmide väliselt vastu võtta tekitab probleeme.

2024. aastal andis Putin korralduse töötada välja ettepanekud „alaliselt välismaal elavate kaasmaalaste õiguste tagamise küsimuses“. Mõiste „kaasmaalane“ on Kreml sisustanud territoriaalse (Vene impeerium, Nõukogude Liit) ja vaimse, hingelise (vene keel, kultuur, õigeusk jms) tõlgendusega, mis justkui looks õigusliku aluse sekkuda ja teisi riike sõjaliselt rünnata (nt Ukraina).

Soositakse Venemaale ümberasujaid, kes „ei nõustu asukohariikide rakendatava poliitikaga – destruktiivsed neoliberaalsed ideoloogilised hoiakud, mis on vastuolus Venemaa traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtustega“.

Kohe ilmnes ka Kremli režiimi tavapärane enesepettus. Kremli propaganda käsilased levitasid valeinfot peatselt Balti riikidest väljasaadetavate tuhandete inimeste kohta. Vene regioonidele anti suunised luua tingimused väidetavalt massiliselt läänest põgenevate inimeste vastuvõtmiseks. Lisaks õhutasid meedias pingeid Vene ametnikud, öeldes, et peagi pannakse Eesti–Venemaa piiriületus täielikult kinni (2024. aasta kevadel sulges Soome pärast kuudepikkust sisserändajate voolu mitu piiripunkti. Venemaa kasutas migratsiooni relvana. Soome ametnike sõnul kasutasid Venemaa ametivõimud hübriidset survetaktikat, suunates kolmandate riikide dokumentideta varjupaigataotlejaid Soome piiripunktidesse). Kreml üritas tähelepanu sõjategevuselt kõrvale juhtida uute näiliste probleemide tõstatamise ja nende võimendamisega – eesmärk oli näidata, et Venemaa ja tema kodanikud on põhjendamatult lääneriikide enneolematu rünnaku all.

Suurem piiriäärne vastuvõtukeskus avati näiteks Pihkvas. Selle ülesanne on Venemaale saabujate abistamine ja nende suhtes välisriikides väidetavalt toimepandud inimõiguste rikkumiste fikseerimine. Ühtlasi otsitakse saabujate seast vabatahtlikke rindetsooni saatmiseks.

Ka Venemaa juurdluskomitee teatas, et võtab vastu avaldusi lääneriikidest väljasaadetud isikutelt, et juhtumeid menetleda ja vajadusel tehtud kahju välja nõuda. Samal ajal hakati hirmutama oma riigi kodanikke välisriikidesse reisimise eest, kus nad pidavat suure tõenäosusega sattuma russofoobia ohvriks. Kremli tegevus osutab soovile tekitada Nõukogude Liidu eeskujul suletud piiridega riik, kuhu on võimalik raskustega sisse pääseda, aga kust on peaaegu võimatu välja pääseda.

Venemaal algatati mitu omavahel konkureerivat projekti, mis püüdlevad riigi toetust ja avalikku tähelepanu. Nende põhinarratiiv on pakkuda toetust lääneriikides valitseva russofoobia eest põgenejatele. Samas ei varjata soovi leida ümberasujate seast kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste ja eriteadmistega inimesi Kremli sõjamasina töös hoidmiseks.

Venemaale elama asumise ja vajalike dokumentide kiire menetlemine võib ümberasujale tähendada kohustust osaleda lääneriike halvustavas propagandategevuses. Kremli lõhestus- ja propagandavõrgustiku liikmete puhul tähendab see aga tegevuse jätkamist endise elukohariigi asemel Venemaalt.

16. märtsil, kui toimus Putini tagasivalimine, külastas Ivangorodi valimispunkti Venemaa Föderatsiooni inimõigusvolinik Tatjana Moskalkova. Moskalkova kohtus teiste seas Zoja Paljamari ja Sergei Neprimeroviga. Vabatahtlikena olid Putini valimisvõidu vormistamist korraldamas ka Sergei Tšaulin ja Aleksei Esakov. Kõigi nimetatute Eesti elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning julgeolekuohu tõttu on neile kehtestatud Eestisse sissesõidukeeld.

2024. aastal tunnistati kaitsepolitseiameti ettepanekul kehtetuks Pärnus aktiivselt Venemaa mõjutustegevust ellu viinud Aleksei Fjodorovi elamisluba. Ta jagas sotsiaalmeedias Kremli režiimi toetavaid narratiive, nimetades Kremli suuniste järgi Ukraina-vastast sõda erioperatsiooniks ning üritades veenda oma jälgijaid, et Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise tõttu on Eestis pead tõstmas natsism.

Fjodorov organiseeris Airsofti meeskonda, kes harjutas militaartaktikat. Igal aastal väisas ta Venemaad, et osaleda seal militaarmessidel ja -väljaõppel. Fjodorov ei varjanudki, et Venemaa rünnaku korral asub ta tegutsema agressorriigi huvides.

Kaitsepolitseiameti ettepanekul on politsei- ja piirivalveamet viimasel kolmel aastal julgeolekukaalutlustel tühistanud viieteistkümne inimese elamisloa.

Venemaa eriteenistuste tegevus piiril
Venemaa eriteenistustel jätkus täiemahulise sõja alguses alanud agressiivsem värbamine. FSB-l on tänu viisadele ja piirikontrollile hea ülevaade Venemaad külastavatest isikutest. Piiri ületades võib FSB sideseadmeid läbi vaadata või nende sisu kopeerida.

2023. aastast alates on FSB aeg-ajalt sundinud Venemaale saabujaid täitma paberil lisaankeeti, kus soovitakse täpsemaid side- ja kontaktandmeid. Selle tegevuse tagamõte on vajaduse korral inimese lihtsam jälgimine. Lisaks sunnitakse inimesi kirjalikult teada andma ja allkirjaga kinnitama, kas neil on tuttavaid (Eesti) teenistustes, millised on inimese seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina kohta ning kas tuntakse kedagi, kes on Ukraina poolel seotud otsese sõjategevusega. Paljud Venemaad külastavad isikud surutakse ankeediga „kahvlisse“ – nii ausalt vastates kui ka teabe varjamisega vahele jäädes satub inimene FSB surve alla ja tal tuleb enda ja oma lähedaste kohta infot jagada.

Eesti riik ei soovita Venemaale reisida, sest agressorriigis ohtu sattunud kodanikule on keeruline abi osutada.

 

Autor: KAITSEPOLITSEIAMET
Viimati muudetud: 28/04/2025 08:09:15