Foto: Paul Poderat

Kagu-Eesti kolmes maakonnas tunnustati äsja tublisid tegijaid eeskätt kultuuri ja spordi vallas. Väärika oma maakonna aasta kultuuripärli tiitli pälvisid Võrumaal Erja Arop, Põlvamaal Peeter Änilane ja Valgamaal Jan Oscar Veidenberg.

Võrumaa
Võru maakonna kultuuri-, raamatukogu- ja muuseumitöötajate, käsitöömeistrite ning kultuurikollektiivide juhendajate tänuõhtu toimus Rõuge rahvamajas. Kokku jagati 35 kultuurivaldkonna preemiat.

Kultuuripärli tiitli pälvis rikkaliku panuse eest Võrumaa rahvamuusika vallas pühendunud muusikaõpetaja, dirigent ja rahvamuusik, aktiivne Võrumaa kultuurielu korraldaja ja edendaja Erja Arop.

„Ma olen seda tuhat korda öelnud, et kui ma ratastooli jään, siis ma hakkan kirjutama raamatuid,“ ütles Erja Arop kultuuripärli tiitlit vastu võttes. „Neid raamatuid saab kolm tükki olema: üks on „Mina ja kool”, teine on „Mina ja muusika” ja kolmas on „Mina ja pidu”. Armsad, mu kallid, kes te siin ümber olete, ma olen tõesti sõnatu. Ma ei oska kohe mitte midagi öelda. Seda, et ma siin seisan, see ei oleks mulle tõesti pähegi tulnud. Aga olge teie ka kõik hoitud, kaitstud ja mingu teil kõigil hästi, et raamat aastast 2025 oleks suur, paks ja täis kõike kõige paremat ja kõiki häid tegusid. Ma olen pisarateni liigutatud, aitäh!”

Maakonna kultuuritöötajaid tervitas ja tänas Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, kes märkis oma kõnes, et möödunud kultuuririkkuse aasta oli Võru maakonnas kultuuriliselt tõeliselt rikas. „Selle taga on meie tublide kultuuri eestvedajate suur pingutus, kes korraldavad üritusi, toimetavad meie kultuuriasutustes, raamatukogudes, galeriides, muuseumites, instituutides, juhendavad erinevaid kultuurikolletiive, osalevad nende kollektiivide töös,” ütles ta.

Oma kõnes viitas Toots eelmise aasta lõpus avaldatud eesti elanike kultuurielus osalemise tulemustele. „Kultuuris osalemise määr Võru maakonnas on tõusnud pea 20 protsenti võrreldes eelmise uuringuga. Selle tõusu taga on meie kultuurikorraldajate suur töö,” sõnas ta.

Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp andis lisaks kultuuripärli tiitlile välja ka hulga muid tunnustusi. Võrumaa aastapreemia pälvisid Kerttu Mölder (Võru folkloorifestivalile uue hingamise andja), Jan Rahman (võru keele ja kultuuri kandja ja edasiandja) ning Helen Alumäe (Setomaa kultuuripärandi tutvustaja). Tunnustuspreemia saajad on Ermo Talvik, Kaari Kattai, Kadri Lepasson, Agu Trolla, Toomas Pindis, Silvi Jansons, Sandra Luks ja leelokoor Verska Naase’.

Elutöötoetuse saajad on Anni Lahe (Meremäe raamatukogu hea hoidja läbi aastakümnete), Merike Kender (Varstu raamatukogu hea hoidja läbi aastakümnete) ja Tiiu Kunst (Setomaa muuseumide raudvara ning seto kultuuri uurija ja hoidja).

Juba detsembri lõpus jagati kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi spordivaldkonna preemiaid. Võru maakonna elutööpreemia 2024 sai Raivo Jeenas – 50 töötiheda ja tulemusliku aasta eest Võrumaa tütarlaste ja naiste võrkpalli edendamisel. Aasta parima naisportlase tiitli sai Regina Ermits, parimaks meessportlaseks nimetati Rene Zahkna ja parimaks võistkonnaks Barrus Võru VK meeskond. Spordivalla tunnustuspreemia pälvisid Margus Koor ja Anita Laanejõe.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirjad pälvisid Maarja Saarine (kirega tehtud töö eest Võru maakonna kultuurielu rikastamisel ja Võrumaa memme-taadi peo „Oh aegu ammuseid!” suurepärase korraldamise ja läbiviimise eest), Maire Udras (suure südamega tehtud töö ja suurejoonelise pärimusõhtu „Paganlik PärimusÖÖ“ ellu viimise eest) ning Merike Tigas (suure südamega tehtud töö ja suurejoonelise laulupeo „Uma Pido“ ellu viimise eest).

Rahvakultuurikeskus tunnustas tubli tegija tiitliga järgmisi asutusi ja inimesi: Antsla kultuurikeskus, MTÜ Plaani Kotus, Võru gümnaasium, Vana Võromaa Käsitüü, Võrumaa arenduskeskus, Võru linnavalitsus, Anneli Lõhmus, Sirje Kuuseorg, Birgit Pettai ja Kristi Vals.

Võru instituudilt pälvisid tubli töö eest tänukirja Merike Tigas, Helen Plado, Jana Huul, Janek Hämelane, Liispet Jalandi, Marika Sepp ja Ingmar Orav.

Põlvamaa
Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp tunnustas kultuuri- ja spordivaldkonna tegijaid Põlva kultuurikeskuses. Välja anti kuus preemiat neljas kategoorias: Aasta Tegu 2024, Aasta Tegija 2024, Elutööpreemia ja Kultuuripärl 2024.

Aasta teoks valiti XXIV Vabariiklik õpetajate rahvatantsufestival „Targastõ tandsma“: festival mis sisaldas endas meeleolukat vastuvõttu, lavaproove, töötubasid, kus räägiti rahvatantsija tantsuvigastuste vältimisest, Weizenbergi tänavatuuri/osalusetendust, kus tutvuti Kanepi rikkaliku ja kireva kultuurilugu, võimalust kududa festivalivaipa. Päev võeti kokku kontserdiga kus esines ligi 300 tantsijat üle Eesti ja festivalipäevale pani punkti peoõhtu koos Nedsaja Küla Bändiga.

Aasta teoks spordis valiti Põlva Wakepark – ujuv seikluspark oma oskuste lihvimiseks, uue spordialaga tutvumiseks, hea koht erineval tasemel võistlus- ja kultuurisündmuste korraldamiseks. Sellesuvise tegevusega on Põlva Wakepark tunnustajate teatel muutunud Lõuna-Eestis suvitajate seas populaarseks sihtkohaks. Põlva Wakepark on hea koht erineval tasemel võistlus- kui kultuurisündmuste korraldamiseks. Käesoleval aastal toimusid järvel Eesti meistrivõistlused veelauas.

Aasta Tegija 2024 kultuuris preemia pälvis Küllike Joosing – VI Uma Pido nõudlik, kuid positiivne peadirigent. Spordivallas valiti aasta tegijaks Tanel Kapp – entusiastliku ja aktiivse jahilaskespordi tutvustamise, propageerimise ja edendamise eest Põlvamaal.

Põlvamaa elutööpreemia pälvis sedakorda Ingrid Muuga – aastakümnete pikkuse inspireeriva ja pühendunud spordielu veduritöö eest.

Põlvamaa Kultuuripärl 2024 on Peeter Änilane – Põlvamaa muusikalise ja kultuurilise maastiku pühendunud kujundaja.

„Muusikaõpetaja, kitarrivirtuoos ja kohaliku kultuurielu särav tegija. Oktoobris oma viiekümnendat sünnipäeva tähistanud Peeter on olnud Põlvamaa kultuuriloo lahutamatuks osaks ning tema töö ja pühendumus on mõjutanud mitut muusikapõlvkonda,” märgiti tema tunnustuseks.

Änilane juhendab 1998. aastast Põlva linna puhkpilliorkestrit, tema osalusel ja juhtimisel on välja kujunenu puhkpilliorkester Karmid Torud, lisaks on ta tegev ka Põlvamaa Puhkpillimuusika Seltsis, mis ühendab Põlva maakonnas tegutsevaid puhkpillimängijaid ja edendab puhkpillimängu harrastust noorte hulgas. Lisaks on Peeter Änilane olnud tähtis tegija ka rokibändis Valem Vale.

Valgamaa
9. jaanuaril jagasid Valga kultuurikeskuses maakondlikku tunnustust ja tänu Valgamaa spordiliit, Valgamaa arenguagentuur, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja noorsootöökeskus Tankla.

Valgamaa spordiliidu parima sportlase tunnustuse pälvisid noorte erinevate vanusegruppide kategooriates Karl-Andres Pahva, Armand Hansson, Sten-Erik Iir, Romet Kivi, Sander Pritsik, Keidy Pindma, Kris-Riin Veri, Kristella Tiri, Bianka Uhtjärv ja Carmen Rääk. Parima naissportlase tiitli sai Janika Lõiv ja parimaks meessportlaseks valiti Tanel Visnap. Parimaks võistkonnaks nimetati Otepää SK suusaorienteerumise meeskond (Chris Marcus Krahv, Sander Pritsik).

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla valis aasta nooreks Laura Lõovälja. Parimaks noorsootöötajaks nimetati Eneli Tamm, aasta noortesõbraks Sander Ööbik ja aasta noorte omaalgatuseks Liis Põdra ja Laura Kasesalu sukeldumisõpe.

Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp andis spordivaldkonna aastapreemiad Bianka Uhtjärvele ja Peeter Tõldsepale, kultuurivaldkonna aastapreemiate saajad on Vello Jaska ja Valdeko Kalamees. Tiitli „Lootustandev noor” sai Valga arhitektuuriresidentuur ehk VARES koosseisus Margus Tammik, Mari Möldre, Merilin Kaup ja Ulla Alla.

Valgamaa elutööpreemia pälvis spordi- ja kultuuritegelane Arvo Saal. Aasta kultuuripärli tiitel anti Jan Oscar Veidenbergile, kes rajas Taagepera lossi juurde muinasjutupargi ja talvevõlumaa.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/01/2025 08:48:04