Foto: erakogu

Võru äärelinnas on hilissügisel korduvalt nähtud uitamas julget metsisekukke, kes jalutab tänaval ega pea paljuks isegi aknalauale ronida. Pole võimatu, et Euroopa kanaliste suurim esindaja pages linna laiendatavalt Nursipalu põmmutusväljakult.

Nursipalu harjutusväljaku laiendamise mõju-uuringute käigus seirati muu hulgas potentsiaalseid metsise mängupaiku. 17 kohast leiti metsise tegevusjälgi kaheksas, varem oli metsise mängupaiku sealkandis teada neli: Juba, Keretü, Vilbu ja Kurenurme. Juba ja Keretü elupaigad on uuringu tegijate teatel 2023. aasta seirest nähtuvalt stabiilselt asustatud.

Kui äsja peeti Võrus kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura aruande ja piirimuudatuste avalikku arutelu, siis pidanuks just metsis olema õhtu peategelasi. Riigi esindaja jõudis põgusalt juttu teha erinevatest keskkonnatöödest, muu hulgas metsise stressiuuringust. „Metsiste stress on tähtis, aga inimestest on suva. Peaasi, et metsistel ei oleks stressi,” kurjustati ettekandjat katkestades rahva seast, saateks naer ja irooniline aplaus.

Nursipalu harjutusväljaku kandist teisel pool Vagula järve (nimetatud Juba külale üsna lähedal) asub Võru linna ääres vaikne Liitva linnaosa. Seal on rohkem kui kuu jooksul nähtud liikumas isast metsist, kes teinekord seisab mõne auto kapotil või jalutab tänaval. Üks Lina tänava pere on olnud tunnistajaks isegi sellele, kuidas metsisekukk istub nende aknalaual, justkui loodaks tihase kombel tükikest pekki.

Kohalike teatel ei ole metsisekukk agressiivne (pulmapidamise aegadel kipuvad nad teinekord küll ka inimesi ründama) ning laseb inimestel enda pildistamiseks täitsa lähedale tulla. Kui aga liiga ligi sattuda, siis ajavat lind end turri.

Millest linnu selline käitumine on tingitud – miks ta niimoodi inimeste lähedusse tuleb? Mida kohalikud sellise naabriga peale peaks hakkama?

„Aeg-ajalt ebatavaliselt käituvad metsised on päris vana asi. Põhiliselt seostatakse seda elupaikade ja -keskkonnamuutustega, kuid eks hormonaalse talitluse häireid võivad tekitada ka teised tegurid, näiteks arvukuse kahanemine,” vastas bioloog Urmas Tartes LõunaLehele. „Olen ise näinud hulle metsiseid nii üsna normaalses seisus loodusmaastikul kui ka asumis.”

„Kuni tegemist pole agressiivselt käituva linnuga, on kõige lihtsam ta rahule jätta ja vaadata, kas asumisse sattumine oli lühiajaline juhus ja ta liigub edasi. Kui metsis aga pikemalt asumisse jääb ja agressiivselt käitub, siis tuleks ta kinni püüda ja viia lähimasse metsise elupaika. Sageli see lõpetab ka ebatavalise käitumise. Siin võib appi paluda kas kohalikke ornitolooge või ka jahimehi, kes oskavad nendega ümber käia,” lisas tunnustatud looduseuurija.

Huvilistel soovitas Tartes tutvuda Eesti Looduse 2006. aasta märtsinumbris ilmunud metsiseteemalise artikliga, mis on kenasti kättesaadav väljaande veebiarhiivist.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/12/2024 09:29:33