Peatatud hundijahi valguses on nii jahimehed kui lambakasvatajad pahased suurkiskjate kaitsele pühendunud ühingu peale. Näiteks tuntud Võrumaa lambakasvataja on mõne aastaga kaotanud huntidele sadakond villakandjat.

Novembri esimesel päeval algas hundijaht, mis sai kesta mõned päevad ja andis jahimeestele võimaluse võtta ühe võsavillemi elu. 5. novembril aga peatas Tallinna halduskohus MTÜ Suurkiskjad taotluse alusel jahi 4. detsembrini – esmase õiguskaitse korras. MTÜ leiab, et Eesti huntide täpne arv on teadmata ja neid küttides on ohus liigi püsima jäämine. Keskkonnaamet leiab, et huntide käsi käib väga hästi ja neid tuleb küttida kahjude piiramiseks. Amet lubas kriimsilmade jahi peatamise vaidlustada.

„Sai siis ka lambad ära lauta aetud ... no need, mis hundist järele jäid,” teatas Võrumaa põllumees, lambakasvataja Ivar Rosenberg 7. novembril ehk läinud neljapäeval. „Tegelikult päris masendav, kuidas aastatepikkune aretustöö lihtsalt ära rapitakse. Hetkel isegi ei tea, kas need lambad üldse kevadel karjamaale tagasi saavad. Või saavad üheotsapileti keskkonnakaitsjatest karreenautlejate taldrikule.”

„Aitäh, et hoolite, Eesti Suurkiskjate MTÜ (Eleri Lopp), ning annate tööd juristidele ja kohtutele,” jätkas ta irooniliselt. „Kui minu tuba on soe, siis teised metsast puid raiuda ei tohi; kui kõht on täis, siis põllumees on kurjategija, kes saastab loodust. Jätkuvalt imestan, kui paljud inimesed on õppinud elama õhust ja armastusest (sest nad on ju kõige vastu). Ma ka ükskord proovisin elada õhust ja armastusest ... teise päeva lõunaks tahtsin ikka süüa ka. Paljud normaalsed inimesed tahavad ... ja mina tahan seda toitu neile kasvatada... kuid on inimesi, kes ei taha, et seda tehakse.”

Rosenberg teatas, et vaatamata hundijahi kohtus vaidlustamisele soovib ta siiski jahimeestele kindlat kätt ja täpset silma ning on valmis ise tulema appi lastud huntidele hauda kaevama. Veel tõdes mees, et optimistina ei postita ta sotsiaalmeediasse murtud lammaste pilte, kuid tunneb järjest enam, et peaks seda tegema.

Ivar Rosenberg peab läinud suvest kaht karjavalvekoera, kuid selle kiuste on soed suutnud kahe hooajaga tema talus murda maha sada lammast. Kari kahanes 350 villakandjalt 250 peale. Rosenberg ütles ERRile, et kui teraviljakasvatust kõrval poleks, siis võiks lambapidamise pankrotiga ära lõpetada.

Sääsk seljatas elevandi
Jahimehed on lambakasvatajatega ühel meelel. 5. novembril tõdes Läänemaa jahindusklubi, et sel päeval „seljatas sääsk jälle elevandi”. Kaheeurose netovaraga MTÜ Eesti Suurkiskjad pani seisma hundijahi, teisel pool on karjakasvatajad 1411 murtud lambaga ja riik on pidanud viimastel aastatel korvama ulukikahjusid enam kui 800 000 euroga aastas.

„Huvitav, kaua see trall kestab?” küsis ühendus. „Jahimeestel on muidugi elu lihtsam, saab pühenduda pereelule ja ei pea nii palju metsas trampima, aga karjakasvatajad on ilmselgelt pinges. Paar aastat võiks muidugi hunti üldse mitte küttida, vaataks, mis juhtub ... võiks ka rohkem, aga ei usu, et vastu peame. KAURi (keskkonnaagentuur – toim) andmetel on juurdekasv ca 40% aastas.”

Jahimeeste ühendus avaldas arvamust, et asi oleks vaja lõplikult selgeks vaielda ja kirjutada teadlaste abiga seadusesse, mis on kiskjate optimaalsed arvud Eestis.

„Sest nagu hagejast MTÜ esindaja on öelnud ajakirjanduses, ei kohusta praegune riiklik, kokku lepitud ja kehtiv kiskjate ohjamiskava neid millekski. Ei huvita. Ja nii kordub aastast aastasse sama kohtujant. Peame üheselt kokku leppima, kas meile on tähtsad inimesed, soodustame maaelu ja loomapidamist või vastupidi panustame suurkiskjate kasvatusse, teeme Eestist katsepolügooni ja „rikka riigina” maksame sellest tuleneva kinni,” kirjutas Läänemaa jahindusklubi.

Neli aastat vaidlusi
MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp on teise poole pahameelele reageerinud põhjalike veebipostitustega, kus selgitatakse MTÜ seisukohti. Üle nelja aasta tagasi esitas ühendus kaebuse keskkonnaameti hundi küttimist puudutava käskkirja asjus. Vaidlus käib ja on jõudnud Euroopa kohtusse. MTÜ pole vahepeal pidanud vajalikuks samasuguseid kaebusi uuesti esitada, tänavu aga tegi seda.

„Keskkonnaamet annab samadel põhjendustel huntide küttimiseks lubasid iga-aastaselt, sama nagu ka karudega. Nüüd antud kaebus tehtigi selle eesmärgiga, et tõestada, et keskkonnaameti praktika pole muutunud nelja aasta jooksul. Nelja aasta jooksul ei ole parandatud kiskjatega seotud seiret, pole tehtud teaduslikke uuringuid, pole järgitud seadusi,” teatas Lopp.

Oma seletustes rõhutas ta, et loodusdirektiivi ja Berni konventsiooni kohaselt on kiskjad Eestis kaitse all ja kõik küttimisega seotud otsused peavad teenima looduskaitselisi eesmärke. Ehk: kui lubatakse küttida, siis tulenevalt looduskaitses ühest põhilisest filosoofiast ehk ettevaatusprintsiibist, peab olema täielikult kindel, et see ei mõjuta liiki halvasti.

Lopi sõnul pole selles kohta praegu kindlaid teaduslikke andmeid, pigem vastupidi – hundi seisundit Eestis on nimetatud ebasoodsaks.

MTÜ esindaja hinnangul ei tegeleta sisuliselt ennetusmeetmetega, mis huntide suuremat arvukust võiks vabalt kompenseerida. Muu hulgas soovitab ta Eesti Jahimeeste Seltsil hakata korraldama kariloomapidajatele kiskjate kahjustuste vältimise teemalisi koolitusi.

„Soovitan ka kariloomapidajatel survestada keskkonnaametit, et nad ei laseks küttida nii palju sõralisi, kes on hundi põhiline toit. Samuti soovitan kariloomapidajatel nõuda keskkonnaametilt, et hunte nii palju ei kütitaks, sest tänane küttimine lõhub hundikarjasid ja tekitab kahjustusi juurde. Need väited on ka uuringutes tõestatud,” teatas MTÜ esindaja. Tema kinnitusel ei vasta ka tõele väide, et sõraliste arvukus on vähenenud kiskjate ehk põhiliselt huntide süül.

„Miks tundub, et otsitakse odavat ja kiiret, ent ajutist lahendust või siis ettekäänet kellegi lõbustuse põhjenduseks? Miks ei usuta korduvaid praktikaid ja tõestusi? Olgu öeldud ka minu isiklik arvamus, et meedias figureerivad koos huntide „vägitegudega“ kariloomade kasvatajad, kes on ise ka jahimehed,” ütles Eleri Lopp hundijahi kohta.

Rahvaalgatus huntide vastu
Raplamaal elav Kristi Kauponen tegi esmaspäeva õhtul rahvaalgatuse suurkiskjate arvukuse piiramiseks. Teisipäeva hommikuks oli see ettepanek rahvaalgatus.ee keskkonnas kogunud juba üle 2300 toetusallkirja ehk algatuse riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 häält oli mitmekordselt ületatud.

„Viimaste aastate andmed näitavad, et huntide arvukus on tõusnud 350−400 isendini ja pruunkarude populatsioon ulatub umbes 1000 isendini. Kuigi suurkiskjate kaitse on oluline, on nende arvukuse kasv toonud kaasa mitmeid probleeme, sealhulgas suurenenud rünnakud kariloomadele ja metsloomadele, mis omakorda mõjutab negatiivselt põllumajandust ja metsandust,” selgitati petitsioonis.

„Meie ettepanek on suurendada suurkiskjate küttimismahtu, et tagada inimeste ja nende lemmikloomade turvalisus ning vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandusele ja metsandusele. Samas jääb tagatuks suurkiskjate populatsiooni jätkusuutlikkus. Selle saavutamiseks palume anda keskkonnaametile ja Eesti Jahimeeste Seltsile rohkem õiguseid suurkiskjate arvukuse KIIRELT kontrolli alla saamiseks,” lisas algataja.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 18/11/2024 08:47:00