Põlva matkaklubi 45 tegusat aastat
Matkamine on peaaegu nagu rääkimine teistest sajanditest inimestega. Seda tunnet said ilmselt kogeda kõik Põlva matkaklubi 45. sünnipäeva tähistamisele tulnud.
45 aastat on pikk aeg. Kas seda on klubi jaoks vähe või palju, oleneb sellest, mille või kellega võrrelda. Kui seda aega võrrelda eestlaste keskmise vanusega, siis oleks nagu kaks kolmandikku keskmise eestlase eluteest läbitud. Kui aga võrrelda klubi tegevust Eestimaa sümboliks oleva ning lõuna poolt Emajõge hoo sisse saanud laulupidude traditsiooniga, siis saaks öelda, et klubi on väljumas põlvpükste kandmise ajast. Kui me aga võrdleme Põlva matkaklubi teiste klubidega, siis võime uhked olla: oleme 45-aastased ja kõik need 45 aastat olnud väga edukad.
Tõsi, paljud tänastest matkaklubi liikmetest polnud 45 aasta eest isegi ilmavalgust näinud. Mõned nooremad on saanud imetleda kauneid kive, sarvi, või muid suveniire, mida ema või isa on kaugetelt maadelt mälestuseks koju toonud.
Aastad on oma tööd teinud. Enamusest matkaklubi asutajatest on saanud hallipäised vanaemad ja vanaisad, aga ka kogemustega matkaveteranid, kelle saavutuste üleslugemine võib osutuda raskemaks kui tõus Mont Blancile või võitlus süstadel ellujäämise nimel Tsirka- Kemil mässavates voogudes. Või siis suusatamine Putoranal Lama järvede piirkonnas olenevalt tuulest 40-60-kraadises külmas või matkamine 40-50-kraadises kuumuses, kus iga põõsa või kivihunniku läheduses võis kohata ka „sõbralikke“ madusid nagu gürsa, eefa ja kobra.
Põlva matkaklubi 2. novembril Mooste Veskiteatris toimunud 45. sünnipäeva tähistamine algas kokkutulnute osalemisega töötubades, kus rühmadel tuli:
1. teha ettepanekuid koos vajalikke vahendite leidmisega matkaklubi edasiseks veelgi edukamaks tegutsemiseks; 2. valmistada matkaklubi sünnipäeva tähistamiseks plakateid; 3. lavastada väike etendus mõne huvitavama matka teemal; 4. kirjutada sünnipäevateemalisi luuletusi.
Pidulik osa algas töötubades valminud tööde tutvustamisega, kus rühmade esindajad seletasid plakatitel kajastuvat, lugesid ette luuletusi ja lavastasid huvitava matkameenutuse. Seejärel andis matkaklubi president Meelis Maidla lühikese, kuid meeleolukate episoodidega ülevaate matkaklubi tegevusest ja edaspidise tegevuse plaanide kohta.
Matkaklubi esimese presidendi Ülo Needo (aastatel 1979-1985) ettepanekul mälestati minutilise leinaseisakuga meie hulgast lahkunud matkajaid.
Matkaklubi 45-aastase tegevuse tunnustamisele ja sünnipäeva tähistamisele andsid kaalu juurde Põlva maakonna spordiliidu peasekretäri Ingrid Muuga tervitus ja kingitus klubile, Võhandu maratonide peakorraldaja Hillar Irvese tervitus ja kingitused ning Eesti matkaliidu juhatuse liikme Martin Suga tervitus.
Meeleolukas õhtu jätkus väga rikkalikult ja tervislikult kaetud peolauas, kus korraldajate poolt ei olnud ette nähtud alkoholi. Peolaua ääres istumisel sammaldumise vältimiseks oli korraldajate poolt välja mõeldud huvitavaid seltskondlikke mänge ja laule. Üheks huvitavamaks oli iga laua esindaja poolt kaabust pimesi laulu nimega sedeli võtmine ja selle esitamine selliselt, et laulusõnade asemel kasutati ainult matkaklubi presidentide nimesid.
Ka avanes kõigil huvilistel võimalus meenutada matkaklubi tegemisi 45 aasta jooksul nii klubi poolt aastate jooksul Põlva kaubamaja seinal olnud fotode, aga ka paljude matkajate poolt kaasa võetud fotode, albumite ja meedias avaldatud mälestustega.
Pühapäeval jätkus matkaklubi sünnipäeva tähistamine 10 km pikkuse matkaga. Nagu matkajatele omane, ei kardetud ka seekord külma, tuult ega vihma.
Lõpetuseks. Loomulikult ei ole võimalik selles loos kirjutada kõigist sünnipäevapeol toimunud mängudest ja meeldivatest kohtumistest vanade, juba hallipäiste matkakaaslastega, kellega koos sai 45 aastat tagasi alustatud Põlva matkaklubile hinge sisse puhumist, aga ka nende väheste noortega, kes võib-olla nägid alles ilmavalgust 45 aastat tagasi või veelgi hiljem. Kõlama jäid ka matkaveterani Raivi Kuruski võimsalt kõlanud sõnad: „Põlva matkaklubi oli, on ja jääb“.
Aitäh president Meelisele ja tema fantastilistele aitajatele väga sisuka ja meeldejääva klubi sünnipäevapeo korraldamise eest.
Jüri Variku 55 matka-aastat
Selle loo kirjutaja, kes nimetab end tagasihoidlikult meheks metsast, alustas LõunaLehele teadaolevalt matkamist 1969. aastal TPI Matkaklubi presidendi Aleksander Kilgi kutsel. 55 aasta jooksul on Jüri Varik juhtinud 106 raskusastme matka, milles on osalejaid olnud üle 930. Ka on Varik korraldanud vähemalt 176 lühi-, ehk ühe-kahe väliööbimisega matka, kus on osalenud ligi 1800 matka- ja loodusehuvilist. Varik on 55 aasta jooksul jaganud matkatarkusi vähemalt 350 noorele, viimati ENTRUM’i mentorina Põltsamaal ja Rahingel. Jüri Varikule on antud juba 2000. aastal Eesti matkaliidu poolt Põhjatähe Matkateenete II liigi märk ja 2009. aastal olümpiakomitee poolt tänukiri pikaajalise pühendunud tegevuse eest matkaspordi edendamisel. LL
Autor: JÜRI VARIK, mees metsast
Viimati muudetud: 07/11/2024 08:33:57