Küsitlus

Kas külastad sel suvel Eestimaa suvelavastusi?

Nursipalu kaitsjad kritiseerivad mürata tehtud mürauuringut

Laskursuurtükk K9 Kõu hakkab tulevikus Nursipalu kandi rahval kuni paaril päeval aastas kõrvu lukku lööma. Foto: kaitsevägi

Sel nädalal tutvustatud Nursipalu laiendamise mürauuring tehti modelleerimise teel ehk teoreetiliste arvutuste järgi. Siiski nähtus sellest, et vähemalt mõnel päeval aastas hakkavad paugud normtaset ületama. MTÜ Meie Nursipalu leidis, et riik tahtis tutvustusel jätta muljet, et müra saab olema normikohane.

Nursipalu harjutusvälja laiendusega seoses tellis riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) mürauuringu, et saada modellerimise abil ülevaade, kuidas muutub militaarmüra levik harjutusvälja suurenedes ja uutest relvasüsteemidest laskmise lisandumisel, teatas asutus uuringu esmaspäevase tutvustamise järel.

Akukoni teostatud mürauuringu eesmärk oli militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete järgi kaardistada müra levik Nursipalu harjutusväljal 2023. aastal, mudeldada arendusplaanide järgne olukord, tulemusi võrrelda ja anda omapoolsed soovitused. Harjutusvälja laienduse mürahinnang põhineb teoreetilisel arvutusel ja lähtub ette antud stsenaariumitest.

Uuringust nähtub, et 2023. aastal toimunud tüüpilisel aktiivsel harjutuspäeval (aastas kuni 100 päeva) ning suurima laskude arvuga päeval (kuni 20 päeval aastas) militaarmüra normtaset harjutusväljale lähimate eluhoonete juures ei ületatud.

RKIK tunnistas, et olukord muutub harjutusvälja laienemise järel, mil maksimaalse laskude arvuga harjutuspäeval ja suurima helivõimsusega relva nagu liikursuurtükk K9 puhul on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete juures. Selliseid päevi on aastas mõlema olukorra puhul üks kuni kaks.

„Palusime modelleerimisel arvestada meie võimsaimate relvade, K9 liikursuurtükkide teoreetilise maksimumiga. Päriselus räägime kolm korda väiksemast võimsusest, mis vähendab mürataset lähimate eluhoonete juures 5‒10 detsibelli,“ rääkis RKIKi harjutusväljade portfelli juht Elari Kalmaru.

Uuringust nähtub RKIKi teatel, et laskmistest tekkiv müra ei ületa praegu ega ka tulevikus taset, mis põhjustaks ehitus- või kuulmiskahjustusi.

Uuringus esitati hulk soovitusi, millest tulevikus juhinduda. Nii on kaitsevägi ja RKIK otsustanud jätkata helirõhutaseme mõõtmistega harjutusväljal, paigaldada Nursipalu harjutusvälja ümbrusesse lisaks statsionaarseid müramõõtejaamu ning testida müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju müraolukorrale. „Lisaks tellime lähiajal töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade müra vähendamise võimalusi, ning korraldame näidislaskmised koos müramõõtmisega,“ loetles Kalmaru.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu lisas, et kaitsevägi jätkab senistest kokkulepetest ja seatud piirangutest kinnipidamist: suurekaliibrilistest relvadest ei lasta suvel, öisel ajal ega nädalavahetustel. Võimalike mürarohkete päevade puhul, mis liikursuurtükkide laskmisega kaasneb, hakatakse kohalikke kavandatavast pikemalt ette teavitama.

„Valime liikursuurtükkidele laskepositsioonid eluasemetest võimalikult kaugemale ning vaatame üle ka koguselised piirangud,“ lisas Tikerpuu.

Müra leevendamiseks võttis valitsus eelmise aasta mais vastu harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipaluga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse, meenutas RKIK. Kohalikele elanikele makstakse ühekordset 500 000 euro suurust toetust, mis on mõeldud akende ja uste paigaldamiseks või müravallide ja -seinte ostmiseks.

Harjutusvälja kasutatakse väga erineva iseloomuga õppusteks. Mitte igasuguse õppusega ei kaasne olulist müra. Ka tänasel päeval on harjutusväljal müra tegemiseks ajalised piirangud. 1. maist kuni 31. augustini on keelatud suure müraga tegevused (alates suurema kui 20 mm kaliibriga käsitulirelvad, käsigranaadid, tankitõrje harjutus- ja lahinggranaadid, miinipilduja, lõhkematerjalid). Harjutusväljal on konkreetsed reeglid väljaõppe läbiviimiseks, millest kaitsevägi ja kaitseliit peavad kinni pidama.

„Tegelikku müra mõju ei avalikustatud, sest ilmselt oli vaja jätta ajakirjanikele mulje, et planeeritav müra on normikohane,” kritiseeris mürauuringu tutvustamisel järel sotsiaalmeedias MTÜ Meie Nursipalu.

„Ettekandja jutt tõi asjasse rohkem segadust kui selgust: kompott valedest alusandmetest, erialaterminitest ja asjakohatutest võrdlustest mingite 2023. aasta laskegraafikutega,” jätkus kriitika. „Materjale rahvale ei näidatud. Samuti ei näidatud jooniseid suure müra mõjust, mis oligi ju kõige põletavam küsimus. Selle asemel näidati mingit keskmise käsirelvade laskepäeva joonist ja väideti, et müra ei ületa norme. Kui inimesed hakkasid küsima, siis ikka selgus, et seda väita ei saa ja tegelikku maksimaalset müraolukorra joonist rahvale ei näidatagi. Pidavat tulema hiljem. Mürauuringu tegija ütles, et tema vastutust ei võta, kuna lähtus RKIKi antud alusandmetest ja RKIK omakorda vastutust ei võta, sest lähtuvat omakorda uurijalt saadud tulemusest.”

MTÜ märkis, et pärislaskmised lubati teha aasta lõpus või uue aasta alguses. Samas meenutasid Nursipalu kaitsjad, et mullu 6. oktoobril lubati mürauuringut kuu lõpuks – selle loogika järgi võib nende sõnutsi reaalse uuringuni kuluda kes teab kui mitu aastat.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/06/2024 08:15:44

Lisa kommentaar