Küsitlus

Kas sul on maksta pangalaene?

TEGUSATE PÕLVKOND: kolmekümnesed toovad Kagu-Eestisse tulevikuinvesteeringuid

Võru linnavolikogu 30-aastase esimehe Anti Haugase eestvõttel võib parimal juhul juba tuleval aastal alustada kohalikus pangamajas tegevust tarkvarainseneride kool kood/Võru – ta tunnistab küll samas, et algne idee pärineb tunamullu 61-aastasena meie seast lahkunud Johannes Kerdilt. Samas rajavad 30-aastane näitleja Lauri Mäesepp ja tema lauljast kaasa Lenna Kuurmaa (37) kaguregioonis ääremaale ehk ilmaveerele sündmuskeskust, mis peaks andma uue elu Obinitsa kool-kirikule ja särtsu kogu piirkonnale.

Võrru IT-kooli rajamine oli üks praeguse linnavolikogu esimehe Anti Haugase (RE) valimislubadusi 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel ning 2023. aasta alguse seisuga on lubadus ja mõte tublisti edasi arenenud. Haugas ütleb aga ausalt, et algne idee pärineb 2017. aasta valimiste ajast ning Johannes Kerdilt (1959‒2021). Haugas kandideeris toona valimistel Võru linnas esimest korda RE esinumbrina, Kert aga kolmandana.

„Johannes pakkus selle plaani välja ja hakkasime toona temaga mingit eeltööd tegema. Tahtsime tuua siia Tallinna tehnikaülikooli kolledžit, seal ka rääkimas käidud, mõtteid mõlgutatud, vesteldud, aga sellist väga head ideed ei tekkinud,” meenutas Haugas. „Nüüd, aastal 2021 olin endiselt seda meelt, et IT-valdkonna kooli on igal juhul Võrru vaja. Ja kuna parasjagu oli alustanud tegevust kood/Jõhvi (programmeerimiskool Ida-Virumaal – toim), siis saigi nendega Võrumaal väiksemas ringis kontakti võetud ja külla kutsutud ning sealt on hakanud vaikselt edenema.”

Haugas nendib, et praeguse seisuga on IT-kooli Võrru tulek üpriski reaalne ning töö ja ettevalmistused selle nimel käivad. Läinud nädalal käis Võrumaa delegatsioon (arenduskeskus ja omavalitsuste juhid) Jõhvis sealse kooliga tutvumas ning näiteks sel teisipäeval toimus võrulastel juba projekteerijaga eskiisprojekti arutelu. Märtsis-aprillis on kavas esitleda toetuse taotlus, et loodava IT-kooli tarbeks teha korda Võrus Jüri ja Tartu tänava nurgal seisva ajaloolise pangamaja neljas korrus.

„Kui me suudame omalt poolt tingimused tagada, siis on kool ise valmis korraldama 2023ndal ehk sellel aastal vastuvõtu ja 2024 jaanuaris juba õppega alustama – see on selline kõige optimistlikum ajakava,” märkis Võru volikogu esimees ja ettevõtmise peamisi eestvedajaid.

Loodav õppeasutus ei kannaks Haugase sõnul mitte kood/Jõhvi Võru filiaali nime, vaid oleks eraldi kood/Võru. Koolina Jõhvi omast väiksem, aga samasuguse õppekavaga ning kindlasti toimuks ka personali ristkasutust.

Kaks aastat intensiivset programmeerimisõpet
Ent mis asi see kood/Jõhvi või tulevikus kood/Võru lühidalt kokkuvõetuna on? Mida ja keda seal õpetatakse?

„Seal õpetatakse tarkvarainsenere, lihtsamas keeles öelduna programmeerimist kahe aasta vältel,” selgitas Haugas. „Valdavalt käib see grupitöös: õpilased peavad grupitööna lahendama ülesandeid, kui see tehtud, siis toimub valideerimine, ja kui ülesanne on sooritatud, saab minna järgmise juurde. Selline intensiivne õpe käib kaks aastat. Kooli eripäraks on see, et uksed on 24 tundi avatud ja rühmad saavad oma õppetempo või -aja ise valida, aga see kindlasti ei tähenda, et seda saaks kuidagi kergekäeliselt võtta. Maht on ikkagi väga suur ja töö kõrvalt oleks seda kahtlemata väga raske teha. Seetõttu läheb hästi ikkagi neil, kes on iga päev koolis kohal nagu tavaliselt, elavad ja ööbivad Võrus.”

Õppurite majutamise asjus on suheldud Võrumaa kutsehariduskeskusega, kasutamaks nende ühiselamut Väimelas, aga lisaks on Haugase sõnul kavas koostöös ettevõtjatega luua mõned ühiselamukohad ehk väiksem ühiselamu ka Võru linna.

Augustis käis Haugas Võru IT-kooli plaane tutvustamas Võrumaa omavalitsuste volikogudele, et allkirjastada vastav ülevõrumaaline heade kavatsuste kokkulepe. Pikalt kood/Võru projektiga tegelenud Haugasele pole probleem leida vastust küsimusele, mida on Võru IT-koolist kasu Antsla või Setomaa vallale.

„Kasu on esmalt see, et kui meil siin sada inimest õpib ja elab, siis tõenäoliselt neist 70‒80% tuleb väljastpoolt Võrumaad ja nad on teenuste tarbijad,” selgitas volikogu esimees. „Teenuste tarbimisest saadav tulu jääb küll tõenäoliselt Võru linna, aga kui me vaatame pikemas perspektiivis, siis IT-sektori töötaja teenib praegu kaks-kolm Eesti keskmist palka tihtipeale isegi oma esimesel töökohal – ja see tähendaks Võru maakonnale maksutulu tõusu.”

Haugas märkis, et IT-sektoris on võimalik teha sajaprotsendiliselt kaugtööd ja kui koolitada välja näiteks kasvõi 20 võrumaalasest programmeerijat aastas, siis tekib viie aastaga maakonda sada töötajat, kelle pealt omavalitsused teenivad keskmisest märksa suuremat maksutulu. Kõrgemapalgalised inimesed eelistavad enamasti linnakorteri asemel elada maamajas ning nii on oodata, et suur osa uutest IT-meestest teeb tulevikus oma programmeerimistööd näiteks Rõuge, Antsla, Setomaa või Võru valla kodukontorist.

„Maksutulu laekumise mõistes on need päris suured summad,” tõdes Anti Haugas. „Kui peast lihtsamat arvutust tehes oletame, et üks IT-töötaja teenib näiteks 50 000 eurot aastas, siis näiteks Võru linn või Rõuge vald teenib juba ühe inimese pealt maksutulu viis ja pluss tuhat eurot. Kui on juba sada inimest, siis on see pluss 500 000 eurot. Ehk see kool tekitab juurde kõrgepalgalisi töökohti, mis aitavad meil lõpuks ka omavalitsuste tulubaasi suurendada ja paremaid avalikke teenuseid pakkuda.”

„Ja kui meil on siin inimesi, kes elavad kohapeal, saavad teenida Võrumaal head palka ilma siit välja minemata, siis ma arvan, et meil on ka elu mitmekesisem – meil on siis Võrumaal rohkem noori ja elu,” lisas ta.

Miljon eurot, neljandik tuleb ise leida
Kõik see kõlab väga ilusasti, aga teadaolevalt võib Võru pangamaja kooli jaoks ülesvuntsimine minna maksma miljoni euro ringis ja praegusi maksumaksjaid huvitab, kust see raha võetakse. Haugase sõnul tegeleb Võrumaa arenduskeskuse koostööpartner Civitta projekti koostamisega, et taotleda raha kevadel avanevast piirkondade ettevõtluse ja konkurentsi tugevdamise meetmest. Selle toetusmeetme puhul on omafinantseering 25%.

„Projekti mõistes on see omaosalusmäär suhteliselt madal ja teisalt saame sellega teha korda Võru pangahoone. Ma arvan, et selle projekti puhul ongi pea sama suur väärtus, et pooleldi tühjana seisnud pangahoone saab perspektiivis korda teha ja kasutusse anda,” leidis Haugas.

Haugas ütles, et on projektist rahastuse saamise suhtes üsna optimistlik. Praegu käib eelprojekti koostamine pangahoone rekonstrueerimiseks ja sõltuvalt võimalustest (omafinantseering) võib linn pangamaja uuendamise ka põhjalikumalt ette võtta.

Nende ridade kirjutamise ajal LõunaLehe toimetuses omaaegse Eesti Panga maja esimesel korrusel kostis ülalt kopsimist ja puurimist ning teisele korrusele pumbati betooni. IT-kooli jaoks on aga plaanis korda teha kogu neljas ehk ärklikorrus. Kui tööd võetakse käsile suuremas mahus, siis tehakse korda ka teise korruse suur pangasaal. Seda saaks kood/Võru kasutada mitmesugusteks tegevusteks või kasvõi väljarentimiseks – ja seal saaks pidada ka Võru linnavolikogu istungeid. Kui projekt realiseerub, siis rajatakse hoone tagaküljele lift läbi nelja korruse.

LõunaLeht tundis lõpetuseks huvi, kas programmeerimiskooli üks eestvedajaid Anti Haugas ise programmeerida oskab.

„Kui on vaja mingeid väiksemaid koodimuudatusi teha, kodulehtedel või HTMLis midagi muuta ja võtan keele ette, siis saan hakkama,” hindas Haugas. „Ma ei saa öelda, et programmeerida oskan, aga saan sellest loogikast aru. Ei välista, et kui mingil hetkel pere kõrvalt aega on, siis võiks isegi seal midagi juurde õppida – aga enne tuleb see kool käima saada.”

Ääremaa saab elamuskeskuse
Lauljatar Lenna Kuurmaa (37) ja tema näitlejast abikaasa Lauri Mäesepp (30) juhivad ehitusvägesid Obinitsa südames vana kool-kiriku ümberehitamisel – sellest saab sündmus- ja majutuskeskus.

Lenna avaldas äsja sotsiaalmeedias foto koos Lauriga, taustal ehitus. „2740 kg kaaluv terasferm on paigaldatud ja seejuures edukalt! Võib vist natuke hullunud näoga rõõmustada küll,“ kiitis Lenna.

„Kui kõik läheb plaanipäraselt, on maja valmis aasta lõpuks,” vahendas Kroonika lauljatari sõnu. „Restaureerime ja ehitame ümber üle saja aasta vanust hoonet, mis oli kunagi kool-kirik. Esimesel korrusel oli kool, teisel kirik.“

Setomaale kolinud abielupaar pani töödele õla alla, et Obinitsa kerkiks Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskus. Ettevõtmine saab teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi ühendasutuse toel.

Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskuse rajamist veab Lenna Kuurmaale kuuluv OÜ JaneDoe Music, mis on registreeritud Setomaa vallas ning kujutab endast peamiselt laulja n-ö juriidilist keha ehk kasseerib raha näiteks kontsertide esitamise eest. Firma on saanud Ilmaveere projekti jaoks toetust majandamise elavdamise meetmest.

Projekt „Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskuse ning sellega seotud teenuste rajamine” sai alguse mullu 5. jaanuaril ning peaks valmima tänavu oktoobri lõpuks. Kokku maksab ettevõtmine 500 000 eurot ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse toetus sellest on 40% ehk 200 000 eurot.

Lenna Kuurmaa firmal oli 2021. aasta seisuga vara 163 000 euro eest, omakapitali suuruseks 103 000 eurot ning kasumiks ca 8000 eurot. Mullu tegi ettevõte kokku ca 125 000 euro eest käivet. Ka kiriku krunt – suurus 2,2 hektarit – kuulub JaneDoe Musicule ning on kirjas ühiskondlike ehitiste maana.

„Projekti käigus rajatakse Setomaa südamesse, Obinitsa külla, kaasaegne Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskus,” on sedastatud projekti kirjelduses. „Keskuse juurde kuuluvad butiikhotell, sündmuste saalid ja restoran. Neid osakesi omavahel kombineerides luuakse terviklikud turismiteenused pere- ja äri- ja sündmusturistidele Eestist ning välismaalt, sh Venemaalt ja Lätist. Projekti eesmärk on taastada turismiteenuste ja -toodete eksport COVID-19 kriisi eelsele tasemele ja suurendada sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/01/2023 19:20:34

Lisa kommentaar