Võru Instituudi välja antavas raamatuseerias „Võromaa rahva jutusõ“ ilmus imemuinasjuttude 2. osa.

Raamatuseeria „Võromaa rahva jutusõ“ imemuinasjuttude jao 2. osas on kokku 66 Eesti Rahvaluule Arhiivi kogust pärit muinasjuttu. Jutud on koostajana raamatusse valinud Võru Instituudi keelespetsialist Urmas Kalla. Lisaks on ta 2. osas tutvustanud nende jutuvestjate ja jutukorjajate elukäiku, kellest 1. osas juttu ei ole.

Muinasjutud on pärit Vana-Võromaa kuuest kihelkonnast. Suurem osa neist on saadetud „vanavara aidameestele“ Hurdalõ ja Eisenile juba tsaariajal, aga kõige uuemad on rahvasuust korjatud veel 1966. aastal. Kirev pilt avaneb ka juttude keeles: on nii vanapärase eesti kirjakeele moodi sõnaseadmist kui ka sellist jutujooksu, mis tuleb otsekui elava jutustaja suust. Iga kandi keelepruuki ja sõnakasutust on püütud raamatus alles hoida, kirjaviisi on aga ühtlustatud.

Raamatust leiab jutte ussikuningatest ja näkkidest, suurtest meistrimeestest ja praalivatest vägimeestest, täitmatust ahnusest ja uskumatust kurjusest, mis lõpuks siiski oma palga saab. Muinasjuttude juures on sõnaseletused ja eraldi peatükist leiab jututüüpide kommentaarid. Järelsõna on raamatule kirjutanud Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutu-uurijad Risto Järv ja Mairi Kaasik. Seal on ligemalt räägitud ka sellest, mille poolest Vana-Võrumaa muinasjutud silma paistavad.

Illustratsioonid on teinud raamatule Albert Gulk.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/11/2026 08:13:51