Foto: erakogu

Tänavu vedas Võru Lastefestivali avarongkäiku üks eriskummaline punane auto. Meil olid külas naksitrallid – Muhv, Kingpool ja Sammalhabe.

Kui aastaid tagasi linnapea olles käisin välja idee hakata korraldama lastefestivali Võrus, siis esimesel idee tutvustamisel lastefestivali eestvedajale Kristi Valsile rääkisin ka sellest autost – no et mul maal kuuri all seisab isegi väga Naksitrallide autot meenutav massin. Igatahes see inspireeris meid ja kümme aastat hiljem oli auto koos vägagi ehtsate Naksitrallidega kenasti lastefestivalil platsis. Mina ise põdesin, et pole olnud jõudu (aega ega vahendeid) seda autot filigraanselt korda teha, kuid maakodu naabrimees Piho Aigar (looduslikult juba Sammalhabe) oli tänavu väga entusiastlik, et käime tehniliselt kiiresti üle ja saab ju ka treileriga kohale viia. Viimasel õhtul leidsime kuurinurgast ka paarkümmend aastat tagasi Rootsist toodud punase värvi, valge Hammerite K-Rautast lisaks – no siis asus pea terve küla kibekiirelt pintsliga värvima ja kaunistama. Igatahes hommikul vuras treileril Võru poole väga Naksitrallide auto moodi masin.

Esimesed pildid sellest autost on mul mälus hetkest, mil sõitsime koos terve suguseltsiga Põltsamaale pulma – mina istusin ruumipuudusel keskel väikesel puittoolil. Veetsin väikese poisina väga palju aega üksinda selles autos – istusin rooli taga, vahetasin käike ja kujutasin ette, kuidas ma ise sõidan. Sellel autol oli kõik väga eriline ja muinasjutuline: auto kuju, kapott, uksed, istmed, spidomeeter, rool, signaali heli, mootori nurrumine – kuni spetsiifilise, kuid meeldiva määrdelõhnani välja, see pole autost tänaseni lahkunud. Kuna vene aja lõpus oli isal olemas ka töö-villis (GAZ-69), siis seda autot kasutasime rohkem pühapäevadel jt erilistel hetkedel. Aastal 1991, kui oli bensiiniga kitsas käes, käskis isa mul selle auto pukkide peale panna. Sinna jäi ta pikkadeks aastateks. Alles mõned aastad tagasi tekkis mõte, et võtaks ta sealt puupakkudelt alla ja prooviks, kas ikka käima läheb. Kaevasin auto kultuurikihi alt välja, pumpasin rehvid täis ja bensiini üles ning oh imet – auto käivitus juba teisel korral starterit andes. Muide, isegi bensiin oli vana – isal oli komme paagid alati triiki kütust täis panna.

Mis selle auto eriliseks teeb? See auto on sündinud Võrus. Kahjuks ma ei tea, kas isa ostis valmis auto kelleltki või lasi spetsiaalselt ehitada – igatahes on see nullist ehitatud Võrus/Võrumaal. Kokku on see pandud erinevate autode juppidest. Auto nina on näiteks Fordi oma, vana Volga mootor, vene villise raam, sillad, rehvid, kastid, väga põnev kapott ei teagi mis autolt – ja pealisehitus paljuski ise tehtud.

Olid ajad, mil väljavalitute hulka mitte kuuludes (isa keeldus parteisse minemast ja vanaisa vältis viimase hetkeni kolhoosiga liitumist) ei olnud auto ostuluba võimalik saada. Tuli läbi ajada Võrus ehitatud autoga – sellise ägeda autoga.

Igatahes oleksin ma väga tänulik info eest selle kohta, kes kirjeldatava auto on ehitanud. Võtaksin meeleldi ühendust ja uuriksin saamislugu veel juurde.

Üks mõte veel. Kui lastevestivali ajal seisis see auto Rannatare platsil, siis oli see lastele väga menukas külastusobjekt. Minu unistus on, et järgmistel lastefestivalidel võiks kogukond veel igasuguseid erilisi muinasjutulisi sõiduriistu välja tuua – et tekiks kohe muinasjutusõidukite paraad ja hiljem ka eraldi teemapark kogu lastefestivali ajaks. Laseksime kogukonnana koos ideedel lennata ja ehk tuleb meile muinasjutulisi autosid ka väljastpoolt külla.

P.S. Auto osales ka Seto kuningriigi sõjaväeparaadil – muinasjutuväe lipu all. Kohal olid Naksitrallid, Kalevipoeg, Siilike ja Robin Hood.

Autor: ANTI ALLAS, Naksitrallide auto omanik, riigikogu liige
Viimati muudetud: 27/08/2026 09:38:51