Mul koduukse juures oli mesilaste pesa, ukse kohal väike auk, kust käisid majja sisse. Alguses ei seganud, harjusime. Kunagi sai proovitud mürki, selle peale mõned kukkusid maha, aga probleem üldiselt jäi.

Hiljuti naine oli lastega ära ja ma üksi kodus. Auto aknad olid suvekuumaga lahti, läksin õhtul neid kinni panema. Uksest välja astudes lendas mesilane prilliklaasi ja silma vahele, välja teda sealt kuidagi ei saanud, tekkis täielik paanika. Prillid lendasid suure kaarega eemale ja ajasin muudkui mesilast ära. Tundsin, kuidas laks käis. Ai kui valus! Ja muidugi paanika oli, silm on ju nii õrn asi. Haarasin kohe kapist jääd jahutamiseks. Aga ma ei saanud aru, kuhu ta selle nõela torkas. Läksin peegli ette, nägu hakkas üles tursuma, silma all mingi suur jura. Rebisin pintsettidega oma nägu, püüdes nõela välja saada. Silmaga näha midagi ei olnud.

Edasi oli paras paanika. Uksest enam käia ei julgenud. Liikusin tagant rõduukse kaudu. Siis leidsin mesinikumütsi üles. Välja minnes oli jope seljas ja müts peas, autos võtsin ära.

Pidasin tehisaruga nõu. Et mis mürk neid võtab või kuidas auku kinni panna ehk kuidas mesilastest lahti saada. Kuna nõel jäi esialgu näkku sisse, siis mina järeldasin, et mesilane nõelas.

AI soovitus: ei, mingil juhul ära lase mürki, emamesilane muneb uusi mune nagunii juurde, pole mõtet, peate proffide poole pöörduma.

Vaatasin siis netist, et on olemas mingisugune sülemiabi, elukutselised. Kodumaakonnas oli kirjas neli mesiniku kontakti. Helistasin nad kõik läbi, rääkisin oma murest. Üks ütles, et ei, tema siia maakonda ei tule. Teine ütles, et temal selliseid vahendeid pole. Üks naisteravas filosofeeris, et mida võiks teha. Aga et tema pigem õunapuu otsast viib sülemi. Paneb välja korjekastid, meelituskastid, töö kestab mitu päeva ja mis see kõik maksab.

Niisiis pöördusin professionaalse abi poole, oli neli kontakti ja tulemuseks oli null. Mida üks kodanik siis lõpuks teha saab? Ei saa uksest sisse ega välja käia.

Vaatasin, et netis mesinike lõimes kirjutas keegi onu, et kui mingit möginat pritsida, siis saab lahti. Kontakte polnud, aga sain lõpuks numbri ja helistasin. Asus minu kodust mitte eriti kaugel. Selline rahuliku häälega onu. Ütlesin, et kompenseerin, tulge lihtsalt kohale, ma ei oska kuidagi lahendada. Tuli onu kohale, läks vaatama. Nii kui vaatas, tuldi. Ütles: ahah, juba rünnati, meil oli temaga silmside olemas. Tõmbas kaitse ette ja läks. Võttis välja plastmasssüstla, pani siis seda möginat.

Leidis ühe mahalangenu ja ütles, et see on ikka herilaselaadne toode. Mina siis, et nõel jäi ju sisse nagu mesilaste puhul. Ta ütles, et käega vehkides puht füüsiliselt vigastad nii, et ka herilase nõel võib sisse murduda.

Ma sain vahepeal teada, et kui silma sisse saad laksu, siis võid pimedaks ka jääda. Tuli veel suurem ahastus peale.

Onu lasi seda möginat. Küsisin, et kui palju kütust kompenseerin. Ütles, et anna niipalju kui saad. Mul sularaha 30 eurot oli ja tema ütles, et väga hea. Ja et anna siis teada, kuidas läks.

Järgmisest päevast saati mitte ühtegi lendajat! Nagu noaga lõigatud. Helistasin, et mis imerohi see oli? Ütles, et ai, mul läksid süstlad sassi, see oli tegelikult sipelgatele mõeldud mürk. Aga noh, toimeaine sama. Söövad seda magusat värki, viivad pessa, söödavad ka emale ja siis rahulikult teevad kollektiivse suitsiidi.

Niisiis: kasutasin tehisaru, pöördusin ametliku organisatsiooni poole, aga abi sain juhuslikult papilt.

 

Autor: JAANUS, lõunaeestlane
Viimati muudetud: 27/08/2026 09:00:14