EVELI KUKLANE: milline tulevik ootab lapsi, kellele gümnaasiumikohti ei jätku ehk Infoabi ärevuse ja stressi maandamiseks





Vanemad tahavad lapsele parimat. Punkt. Ja kui kultuuris on kujunenud dogmaatiline veendumus, et lapsele on igal juhul parim läbida gümnaasium ning siis loodetavasti ka kõrgkool, on ilmselt igal vanemal keeruline säilitada külma kõhtu, kui selgub, et soovitud gümnaasiumisse ei mahu. Ent kui küsida, et millistele eeldustele toetub veendumus „ainumõeldavast“ õpiteest, siis näib, et empiiriline tegelikkus kõiki neid eeldusi siiski ei kinnita.
Järgnev on mõeldud kogukondliku ärevuse vähendamiseks. Oma valikuid langetab iga noor ise, olles positiivselt toetatud oma vanemate ja õpetajate poolt.
Esimene eeldus: läbi gümnaasiumi kulgev õpitee toob rahuldava palga.
Selle eelduse aluseks on üldine teadmine, et pärast gümnaasiumi kõrgkooli lõpetanu palk on kõrgem kui kutsekooli lõpetanul. Jah, tõsi. Ent võrrelda on mõtet siiski võrreldavaid ehk siis sama haridustaseme lõpetajate palkasid. Seega oleks paslik võrrelda keskharidustaseme lõpetajate palkasid omavahel ning siin selgub, et kui tööle läheb kaks üheealist noort, kellest üks on omandanud kutsekeskhariduse ning teine lõpetanud gümnaasiumi, siis kutsekeskhariduse omandanu palk on gümnaasiumilõpetaja palgast kõrgem. Noormeeste puhul on palgavahe suisa 18%, mis summeerituna toob sisse enam kui kahe kuupalga võrra suurema aastatulu. Palgavahe pole seotud üksnes sellega, et ühel on eriala ja teisel veel ei ole, vaid ka asjaoluga, et rakenduslikud oskused on tööturul hinnas. Ka rakenduskõrghariduse omandanu palk on kõrgem bakalaureusetaseme lõpetaja palgast. Mõlemil – nii gümnaasiumi kui kutsekooli lõpetanul – on aga võimalik omakorda minna kõrgkooli ja koguda sel moel igal järgneval haridustasemel statistilist palgaboonust.
Teine eeldus: laps ju veel ei tea, kelleks ta tahab saada ning seda ei saa temalt ka eeldada, mistõttu annab gümnaasium lisaaega.
See eeldus tugineb omakorda aluseeldusel, et gümnaasiumilõpetajad jätkavad õpinguid. Kui vaadata aga andmete sisse, siis selgub, et ca 40% gümnaasiumilõpetajaid edasi ei õpi. Vähemasti ei jätka nad õpinguid esimese paari aasta jooksul pärast lõpetamist. Võib-olla millalgi hiljem. Ent tööturule sisenevad nad siiski ilma erialaste oskusteta ning positsioneeruvad sageli lihttööl. Seega 40% gümnaasiumilõpetajate jaoks ei andnud soovitud lisaaeg tulemust. Nad kas ei mõelnudki välja, mis suunas nad oma karjääriga liikuda tahavad või sai neil õppimisest küllalt.
Kolmas eeldus: kui laps valib kutsekooli minnes vale eriala, siis tuleb kas ära kannatada või pooleli jätta.
Ei, siiski mitte. Ehk olete kuulnud, et sel vastuvõtul piloteeritakse kutsekoolides uusi rakendusliku keskhariduse õppekavasid. Üllatus-üllatus, uute õppekavade puhul ei vali noor enam kitsast eriala, vaid õppevaldkonda ning erialavaliku teeb ta alles õpingute jooksul. Ning kui õpingute esimese poole aasta jooksul peaks ilmnema, et isegi valdkond sai valesti valitud, saab noor vabade kohtade olemasolul üle minna teisele õppekavale või isegi teise kutsekooli, ilma et kaotaks juba läbitud õpinguid või aega.
Ent ega ka varem, kui õppekavad olid tõesti erialapõhised, ei langenud maailm kokku, kui selgus, et mõnes teise eriala vastu oleks huvi suurem. Suur osa oskuseid, mida kutseõppes omandatakse, ei ole ju kitsalt ühe erialaga seotud. Toitlustusteenindaja võib vabalt jätkata kõrgkoolis farmatseudiõpinguid ning avastada, et klientidega suhtlemise, retseptidega töötamise, hügieeni jms oskused on ülekantavad. Ehitaja õpib joonestama, mõõdistama, töötama käsitööriistade ja masinatega ning jälgima tööohutust samuti nagu metallitöötleja. Tisler võib leida enda töötamas puidutöötlusseadmete maaletooja müügiesindajana. Teadmiseks: oskused on ülekantavad.
Neljas eeldus: gümnaasiumi järel on lapsel haridustee jätkamiseks rohkem valikuid.
... ja need valikud avanevad tänu edukale riigieksamite sooritusele. Ka siin on rakendusliku keskhariduse õppekavad oluliselt muutmas haridusmaastikku. Nimelt, kui kõrvutada rakendusliku keskhariduse õppekavade üldharidusainete mahtusid gümnaasiumi õppekavadega, siis ilmneb, et rakenduslikust keskharidusest on võimalik välja võtta sama palju üldharidusõpinguid kui gümnaasiumistki. Seega, kui noor valib õpingute jätkamiseks rakendusliku keskhariduse ning otsustab õpingute jooksul valmistuda kõrgkoolis jätkamiseks, on loodud kõik eeldused riigieksamite edukaks sooritamiseks.
Ja üleüldse, kutsekooli lõpetajad on ka senini oma eriala jätkamiseks olnud kõrgkoolides väga oodatud. Erialastele rakenduslikele oskustele tuginevad kõrgharidusõpingud loovad tõesti suurepärase tulemuse. Seda ütlevad kõrgkoolid.
Kui gümnaasiumikohti ei jätku, aga kutseõppeasutustes jätkub, siis on kõik jätkuvalt väga hästi.
Autor: EVELI KUKLANE, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse (EWERS) direktor
Viimati muudetud: 19/06/2025 15:34:59