Ehkki suur osa kirjavahetusest on tänaseks internetti ümber kolinud, on postiteenusel ning postiljonidel endiselt oluline roll, et vajalikud kirjad ikka adressaadini jõuaks. Eriti puudutab see tähitud kirju, mis tavaliselt sisaldavad infot, mis kindlasti õige inimeseni jõudma peaks. Paraku jõuab adressaadini hoopis sedel, mis kirja saabumisest teatab, kuid järele tuleb sellele minna postkontorisse. Harvad pole ka juhused, kui sedelike reklaami ja muu rämpsposti seas ära kaob. LõunaLeht uuris, kuidas peaks kirjakandja tähitud kirjade puhul käituma ning mida peaks tegema, kui oma postkasti teistega jagada ei soovita.

Sännas elavale, kuid Võrus tööl käivale Erkile on juba tükk aega teinud muret tähitud kirjade liikumine postiasutuste ja adressaatide vahel. Nimelt on tänane olukord selline, et tähitud kiri adressaadini otse ei jõua, postkasti pannakse vaid sellekohane teatis, kuhu on lisatud kirja saatja ja postkontori kontaktandmed.

„Ma olen siiani silma kinni pigistanud, aga kuna juriidiliselt on need kuupäevad olulised, siis võib sellega alt minna,“ ütles Erki.

Ta toob näiteks sõbraga juhtunud loo, kus tähitud kirjana saabus kiiruse ületamise eest trahviteade. Kuna postkastis läks kirja saabumisest teatav sedelike kaduma ning sõber seetõttu tähitud kirja peale ei reageerinud, läks asi kohtutäituri kätte ning nõue oli märksa suurem. „Nii et ta tuli see täitevameti (seda asutust asendavad tegelikult juba 2001. aastast kohtutäiturid – toim) nõue juba suurem kui trahv ise,“ lausus Erki.

Kohustus toimetada tähtkiri adressaadini
Eesti Posti kodulehel seisab, et tähtstandardkiri väljastatakse saajale tema elu või asukohas allkirja vastu. Väljastamiseks tehakse üks katse. Kui saadetist ei õnnestu väljastada, siis jäetakse postkasti postisaadetise saabumise teade, mille alusel väljastatakse saadetis saajale teatel kirjas olevas postiasutuses.

Ka Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder kinnitas, et postiljonidel on kohustus toimetada tähitud kiri kirjal näidatud aadressile, kuid kui inimest ei ole sel ajal kodus, siis tuleb kirjale juba postiasutusse järele tulla. „Kirjakandja jätab sellekohase teate saaja postkasti,“ sõnas Suder. Tähtkirjadel saaja telefoninumbrit peal ei ole, seega ei ole võimalik postiljonil ka adressaadile helistada ja kirja saabumisest teatada.

Suder tõdes, et mõnikord võivad teatised sattuda postkastis reklaamide vahele ja saaja ei märka neid. „Inimene saab alati uurida postiasutusest, kas tema enda nimele on kirju saabunud,“ pakkus Suder välja võimaliku teguviisi, kuidas vältida tähitud kirjade aegumist.

Erkile, kes elab ise Sännas, kuid käib tööl Võrus, teeb tuska ka see, et töötaval inimesel ei ole sageli võimalik postkontorisse kirjade järele minna, sest kontori lahtiolekuajad ühtivad reeglina tööajaga või on hoopis lühemad. Tema puhul on tähitud kirjad läinud Rõuge postkontorisse, kuid ajal, mil see on avatud, viibib mees tööl Võrus.

Sellistel puhkudel pakub Eesti Post välja võimaluse helistada postkontorisse ning paluda toimetada kiri endale kõige sobivamasse postkontorisse. Seda võimalust on kasutanud ka Erki, kes on palunud oma kirjad saata Võru postkontorisse. „See tehti küll kiiresti ära, et Rõugest saadeti Võrru, see käis operatiivselt ja järgmine päev oli kohal,“ sõnas Erki.

Oma postkasti võib paigaldada igaüks
Maapiirkondades on tavaline ka olukord, kus ühte postkasti jagavad mitmed perekonnad, Erki jagab enda sõnul postkasti koguni kümne inimesega, lisaks asub postkast kodust ligi kilomeetri kaugusel. Arvestades postkastidesse pandava rämpsposti hulka, on sellises olukorras oluliste teadete kadumine üsna tõenäoline.

Inge Suderi sõnul on võimalik igal inimesel üles panna oma postkast, kuid sellest tuleb teavitada ka Eesti Posti, samuti tuleb teada anda senise postkasti asukohta muutmisest, et kirjakandja selle uuest kohast kiiresti üles leiaks. Postkasti paigaldamiseks või asukoha muutmiseks tuleks kirjutada avaldus lähimasse postkontorisse või saata avaldus aadressil info@post.ee. Avaldusse tuleks märkida selle esitaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, paigaldava postkasti täpne aadress ning avaldamise esitamise kuupäeva.

Postkasti paigaldades tuleb aga silmas pidada, et see oleks piisava mahutavusega, ilmastikukindel ja selle ava piisavalt suur, et kirjakandjal oleks võimalik saadetised ilma rikkumata postkasti panna. Sobivad postkaste saab osta näiteks lähimast postkontorist.
Uus postkast tuleks kinnitada kodu piirava aia külge või selle puudumisel tänavapoolse välisukse lähedusse, oluline on, et see oleks kergesti nähtav ja asuks koerte võimaliku rünnaku eest ohutus kohas. Kortermajas elades tuleks postkast paigaldada esimese korruse valgustatud eesruumi ja kui sinna pääsemiseks tuleb kasutada võtit või uksekoodi, siis tuleks ka need edastada Eesti Postile. Kui kodu asub asulast väljas, siis tuleks postkast paigutada kohta, kuhu pääseb aastaringselt transpordiga ligi. Postkast tuleks märgistada ka maja- või korterinumbriga või talu nimega ning maapiirkonnas kindlasti ka perekonnanimi, et kõik ajalehed ja kirjad ikka ilusti kohale jõuaksid.

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 22/08/2013 10:25:29