Tare soojaks põhjavee toel? Kagu-Eesti valiti maasoojusprojekti katsejaamaks

Illustratsioon: Eesti Geoloogiateenistus

Riikliku projekti Avatar raames puuritakse Võrumaal Rõuges, Valgamaal Tõrvas ja Põlvamaal Mammastes maa sisse kümnete meetrite sügavusi auke, et uurida, kuhu on kõige parem rajada maasoojussüsteemi katsejaam. Meie riigis küllalt haruldase ettevõtmise ideeks on põhjavee soojuse ärakasutamine.

Eesti geoloogiateenistus alustas oktoobris Lõuna-Eestis kolmes uuringukohas puurimistöid, et uurida piirkonna sobivust põhjaveel põhineva avatud maasoojussüsteemi katsejaama rajamiseks. Uuringuid tehakse maasoojusenergia teadus- ja arendusprojekti Avatar raames. Puurimistöid alustati Rõuges, järgnesid Põlva vald ja Tõrva.

Geoloogiateenistuse teatel kogutakse puurimise käigus andmeid ala geoloogiliste tingimuste ning põhjavee kohta. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kas piirkonna põhjavee omadused ja sealne veekogus võimaldavad kasutada avatud maasoojussüsteemi.

Kirjelduse kohaselt pumbatakse avatud süsteemi puhul põhjavesi ühe puurkaevu kaudu maapinnale. Selle soojus antakse soojuspumba soojusvaheti abil üle küttesüsteemile ning vesi suunatakse teise puurkaevu kaudu tagasi maa alla. Võrreldes kinniste maasoojussüsteemidega võib avatud süsteem sobivates geoloogilistes tingimustes pakkuda suurema tõhususega lahendust hoonete soojusvarustuseks.

„Puurimistööd annavad meile täpsema ülevaate sellest, milline on selles asukohas geoloogiline läbilõige ja põhjavee potentsiaal. Katsejaama rajamise otsust ei ole veel tehtud. Selle võimalikkust saab hinnata alles siis, kui puurimisele järgnevad uuringud ja pumpamiskatsed on lõpetatud,“ ütles geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja Helena Gailan.

Avatari projekti (maksumus ligi 1,3 miljonit eurot) algatas kliimaministeerium ning seda viib ellu geoloogiateenistus. Projekti eesmärk on analüüsida ja katsetada maasoojusenergia kasutamise võimalusi Eesti väikelinnades ja suuremates asulates ning töötada välja Eesti tingimustesse sobivaid lahendusi. Avatari tulemused loovad eeldused avatud maasoojussüsteemide laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis.

„Maasoojus on ilmast sõltumatu ja väikese süsinikuheitega energiaallikas. Avatari projektiga soovime välja selgitada, kas sellist kohalikku ressurssi saaks tulevikus asulate soojusvarustuses laiemalt kasutada. Samal ajal saame uuringute käigus uusi geoloogilisi ja põhjaveeandmeid, millest on kasu ka tulevaste puurkaevude, ehitiste ja teiste arenduste kavandamisel,“ selgitas Gailan.

Projektiga tahetakse toetada Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist, uurides põhjavee geotermaalenergial põhinevate avatud maasoojussüsteemide kasutusvõimalusi taastuvenergial põhineva küttelahendusena. Projekti tulemused loovad eeldused avatud maasoojussüsteemide laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis.

Puurimistööd algasid paar nädalat tagasi Rõuge katlamaja lähedal ning pidid jätkuma sel nädalal Põlva külje all Mammaste tervisespordikeskuse juures, kuid Rõuges läks plaanitust kiiremini ning puurmasinad jõudsid Mammastesse juba läinud nädalal. Nädal tagasi alustati puurimist ka Tõrvas.

Põlva valla ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Kurmet Müürsepp kirjeldas ERRile katsepuurimise sisu lihtinimesele kenasti arusaadavas keeles: „Mammastes on käimas eeluuringud, et teada saada, kas maapõues on nii palju vett ja see vesi oleks nii soe, et see soojavahetiga muuta soojaks veeks, et sellega hakata lähitulevikus kütma Mammaste spordikeskust, mida praegu köetakse kalli maagaasiga.”

LõunaLeht uuris geoloogiateenistusest Helena Gailanilt, kui kaugele oli selle nädala alguseks töödega jõutud, ning sedagi, milliste konkreetsete objektidega põhjaveega kütmise võimalusi uuritakse.

Gailan kirjeldas, et Rõuges Soojuse 3 katlamaja juures uuritakse võimalust toota soojust Rõuge kaugküttevõrku. Puuriti 43,9 meetri sügavune puurauk, kuhu on paigaldatud filtersektsioonidega toru edasisteks uuringuteks.

Mammastes Orajõe teel uuritakse võimalust kütta Mammaste tervisespordikeskust. Puurimine on käimas ning esmaspäeva pärastlõunaks jõuti ligikaudu 44 meetri sügavusele.

Tõrvas Puiestee 1 uuritakse võimalust toota soojust kohalikku kaugküttevõrku, millega on ühendatud gümnaasium, veekeskus ja kortermajad. Puurimist alustati 15. oktoobril ning sama päeva õhtuks jõuti 28 meetri sügavusele. Puurimismeeskonna vahetuse järel jätkati töid selle esmaspäeva õhtul.

„Põlvas ja Tõrvas on plaanis puurida vähemalt 100 meetri sügavuseni, et selgitada sügavamate kihtide koostist, paksust ja võimalike vettandvate kihtide paiknemist. Puurimistööde lõppaeg sõltub geoloogilistest ja tehnilistest tingimustest,” kommenteeris teenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja.

Praegu ei ole Gailani sõnul veel selge, milline ala sobib katsejaama rajamiseks kõige paremini. Pärast puurimistöid kirjeldatakse puurimisel saadud puursüdamikku, tehakse sellest võetud setteproovidega vajalikud katsed ja analüüsid ning otsustatakse nende tulemuste põhjal edasised tegevused ja katsejaama võimalik asukoht.

„Katsejaam on kavas rajada ühte uuringutulemuste põhjal valitud asukohta täiendama olemasolevat küttelahendust. Jaama valmimine on kavandatud hiljemalt 2028. aasta maiks eeldusel, et uuringud kinnitavad sobiva asukoha olemasolu,” ütles Gailan.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/10/2026 09:31:02