Kes töö kõrvalt näpistavad aega metsas käimiseks, korjavad peamiselt marju ja seeni enda ja lähedaste tarbeks, teised müügiks kas kokkuostjatele või müüvad ise turul. Nii Võru taluturu esisel linnale kuuluval alal kui ka turu maa-alal saavad müüjad isegi ulmelisi hindu küsida, iseasi, kas on ostjaid.

„Oma metsas kodumaja lähedalt korjasime lastelastega metsmaasikaid, samast oleme saanud ka kukeseeni,” ütles Voki külas elav Eva, kes vaarikaid ja mustikaid sõitis korjama kaugemal asuvasse riigimetsa.

„Vaarika- ja mustikasaak oli tänavu mullusega võrreldes parem, eriti palju oli vaarikaid, mullu oli kõiki metsamarju vähe,” sõnas Eva ja lisas, korjab ainult endale ja lastele-lastelastele.

Talle on metsamarjade hoidiste juures olulised kaks asja: et marjad on enda korjatud ja neil on ehe maasika, vaarika ja mustika maitse. Suve lõpupoole läheb ta kindlasti pilvikuid, puravikke, riisikaid ja kitsepampleid korjama.

Väike-Tarvastu mahetalu perenaine Airi Hallik Urvaste kandist sõnas, et viimased ligi 20 aastat on tal lausa sõltuvus metsamarju ja seeni korjata, kuid lapsena tegi ta seda lõbu pärast.

„Aiamarjade korjamine on pigem kohustus, metsas ja soos aga on alati huvitav. Metsmaasikaid ja mustikaid saan kodu lähedalt, samuti pohli. Murakate ja jõhvikate, vahel ka vaarikate järele tuleb autoga sõita,” rääkis ta. Tänavu ta kuigi palju vaarikaid ei saanud, sest vanades kohtades neid juba nappis ja uusi kohti ei jõudnud otsida. Mustikaid oli mullusega võrreldes rohkem ning pohli paistab samuti tulevat.

Endale varumise kõrval korjab ta metsamarju Urvaste seltsimaja köögi tarvis, kus valmistatakse pohlašokolaadi ja -keelekesi. Kodus valmistab ta õunakomme, mida kastab jõhvikapurusse.

„Mina ja veel kaks tüdrukut, kellega vahel ka koos metsas käime, korjame marju käsitsi – siis kohe tunned, kuidas sõrmeotstes õnnehormoonid aktiveeruvad,” märkis Väike-Tarvastu perenaine, kes ei ole kunagi marju masinaga korjanud.

Staažikas kokkuostja: metsaande toovad keskealised ja vanemad
Kagunurgas elav Anu Palover ütles, et temal läheb metsaandide kokkuostjana juba kolmekümnes aasta, mille jooksul on ta Võru- ja Põlvamaal korjajatelt marju ja seeni ostnud. „Alustan jaanipäeva järel ja lõpetan esimese lume tuleku järel, päeva jooksul sõidan sadu kilomeetreid. Mul on teede ääres korjajatega üleandmise-vastuvõtmise kohad kokku lepitud,” rääkis Palover.

Ta lisas, et marju ja seeni toovad keskealised ja vanemad. Vanim korjaja on tema sõnul 80-aastane kepi toel kõndiv tädike. „Ligi pooled korjajatest on mehed, kuid lisandunud on ka taskuraha teenivaid kooliõpilasi,” märkis ta.

Võrreldes tunamulluse ja mullusega on Paloveri sõnul mustikaid tänavu rohkem. „Metsmaasikaid toodi tänavu palju, maksin kilost 20, murakate kilost 10, mustikate kilost kolm pool eurot ning kukeseente eest neli eurot.” Paloveri teada maksvat lõunanaabrid korjajatele rohkem, näiteks mustikate kilo eest ligi neli eurot.

Kes ise metsa minna ei saa, saavad metsaande osta ka kokkuostupunktidest. Ülemöödunud nädalal ostsin ühest Võru kokkuostupunktist mustikaid, puhastamata marjade kilohind oli viis pool ning puhastatutel seitse eurot. Laupäeval oli Võru taluturul ka veel metsmustikaid, kaheksa eurot kilo.

Taluturg pakkus üllatusi
Esimene oli juba turu ees asuval linnale kuuluval platsil, kus mitmed pakkusid auto kõrvale asetatud laualt mitmesuguseid metsa- ja aiasaadusi, hinnad kenasti välja kirjutatud. Ühe auto kõrval müüdi kukeseeni, karbitäis viis eurot. Müüja sõnas, et karbis on 400 grammi ja seened on Obinitsa kandist.

Turul küsis Räpinast müüma sõitnud Teevi kahe sama palju seeni mahutava karbitäie eest kuus eurot. „Hommikul küsisime kahe karbi eest kaheksa. Et suurem ostmine hakkab lõppema ja meil ka seened, tegime allahindlust,” selgitas ta.

Teevi sõnas, et ei ole Räpina ümbrusest metsaandide kohti leidnud, küll aga Värska ümbrusest: „Sealt saime mustikaid ja peagi on ka pohlad valmis, praegu on enamik pohli veel valgevõitu.” Turul aga pohli juba oli, kuigi vaid ühel pakkujal, kilohinnaks 13 eurot. Müüja LõunaLehele midagi rääkida ei soovinud.

Nii müüja Ülo kui ka mitu ostjat pidasid 13-eurost kilohinda kõrgeks. „Seda on palju ja varavõitu aeg pohlade korjamiseks ka veel. Minult on pohli juba tellitud, ootan veel korjamisega,” rääkis Ülo ja lisas, et tema hingehinda ei küsi.

Taluturu perenaine Luule Jürisaar ütles, et mustikaid toodi turule vähe ning metsmaasikaid ja murakaid pakkus vaid üks müüja. „Aedmaasikaid müüdi, kuid metsvaarikaid mitte,” sõnas ta ja lisas, et kukeseeni on siiani piisavalt olnud.

„Kas sa maksaksid 800-grammise moosipurgi eest 33 eurot?” küsis minult pool tundi hiljem turult tulnud tuttav. Nägin minagi murakamoosi purke, mille ees sildid: 300 grammi 13 eurot, 500 grammi 25 ja 800 grammi 33 eurot. 33 euro eest saab pea viis kilo metsmustikaid.

Turu eelis on seegi, et müüja võib ulmelist hinda küsida ja ostja otsustada, kas osta või mitte.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/08/2026 10:09:08