Küsitlus

Kas sind mõjutab sulaga kaasnev kruusateede lagunemine?

Lõviosa kaguregiooni punamonumentidest kaob ajalukku

Rääptsova mälestusmärk.

Riigikantselei juurde moodustatud punamonumentide komisjon avaldas äsja suvest saati tehtud töö tulemused ehk analüüsi sadade Eesti punamonumentide kohta ja soovitused nende tuleviku asjus. Soovitustes arvestati ka kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni seisukohti. Kaitseminister on juba kinnitanud järjekordse nimekirja sobimatusse kohta maetud teises maailmasõjas langenute säilmete ümberviimiseks ja hauamonumentide teisaldamiseks, selle ülesandega tegeleb sõjamuuseum. LõunaLeht annab ülevaate monumendikomisjoni soovitustest poolesaja Kagu-Eesti punamonumendi kohta: millised tuleb eemaldada, millised tuleks asendada neutraalse hauatähisega, milliseid peeti neutraalseks või kunstiväärtuslikuks. On ka mõned erandid.

PUNAMONUMENDID, AVALIKUST RUUMIST EEMALDADA
Töörühma hinnang: tegemist on punamonumendiga ja tuleb avalikust ruumist eemaldada. Või: kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjon on otsustanud eemaldada ja töörühm toetab eemaldamist.

Punaarmee 3. Balti rinde vägede mälestuskivi Valga vallas Supa külas
Mälestuskivi on pühendatud 3. Balti rinde vägedele ja sellel on tekst „Siin toimusid Suure Isamaasõja ajal 3. Balti rinde lahingud 18‒30.VIII 1944. a. Saksa fašistlike röövvallutajate vastu”.

Saksa okupatsiooniajal hukatute mälestusmärk Võru vallas Võlsi külas
Mälestuskivil on tekst „Siin mõrvasid fašistide käsilased nõukogude inimesi aastatel 1941‒1944”.

66. laskurdiviisi 300. polgu mälestuskivi Räpina vallas Leevi külas
Mälestuskivil on tekst „Igavene au langenud kangelastele. Siin purustasid ägedates lahingutes 330. polgu 66. laskurdiviisi sõdurid ja ohvitserid 13. augustil 1944. a Saksa fašistlike vägede ülekaalukad jõud”.

Aksel Hirve mälestuskivi Rõuge vallas Väiku-Ruuga külas
Mälestuskivi on püstitatud metsavendade käe läbi langenud Võrumaa miilitsa piirkonnavolinikule Aksel Hirvele.

Nõukogude armee leitnandile püstitatud mälestusmärk Setomaa vallas Rääptsova külas
Mälestusmärk on püstitatud 1990. aastal hukkunud Nõukogude armee vanemleitnandile. Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on huvitatud mälestusmärgi võtmisest enda kogusse.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Ruusmäe külas, 40 maetut
Uus dolomiidist monument püstitati 1949. aastal ja selle juurde mustast graniidist mälestustahvlid langenute nimedega 1980. aastal. Sõjahaud kaitseministri käskkirja kohaselt ümbermatmisele määratud.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Saru külas, 59 maetut
Mälestussammas on ühishauale püsitatud 1972. aastal ja selle autor on B. Mark. Veel on samba juures 12 mälestustahvlit langenute nimede ja daatumitega.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Parmupalus, 97 maetut
Samba ees on kaks tahvlit langenute nimedega ja sambal langenud punaväelastele pühendatud tekst. Sõjahaud kaitseministri käskkirja kohaselt ümbermatmisele määratud.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Ala külas, 104 maetut
Ühishauale püsitati monument 1956. aastal ja langenute nimed tahvlitele jäädvustati monumendi juures 1986. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Otepää vallas Kuigatsi mõisas, 114 maetut
Monument püstitati Kuigatsi ühishauale 1955. aastal. Sõjahaud kaitseministri käskkirja kohaselt ümbermatmisele määratud.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Soontaga külas, 157 maetut
1953. aastal püstitati ühishauale dolomiidist mälestussammas.

II MSis hukkunute ühishaud Räpina linnas Ausamba pargis, 200 maetut
Mälestussammas ühishaual avati 1959. aastal, nimede tahvel 1977. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Kulli külas, 424 maetut
Monument püstitati 1952. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva linnas Linnamäe puhkealal, 470 maetut
Praegune monumendil olev mälestustahvel on uuendatud.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Pikasilla külas, 222 maetut
Ühishauda on maetud 1941‒1945 hukkunud punaväelaste säilmed. Võimalusel säilitada monument näidiseksemplarina.

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Helme alevikus, 513 maetut
Mälestusmärk on püstitatud 1941–1944 langenuile.

Mehikoorma dessandi mälestustahvel Räpina vallas Mehikoormas
13. septembril 1969 avati Mehikoorma majaka seinal mälestustahvel, mis oli pühendatud nii Mehikoorma dessandile kui ka 2. löögiarmee üksuste maabumisele selles kohas septembris 1944, nende hulka kuulus ka 8. eesti laskurkorpus. Praeguseks on see mälestustahvel paigaldatud majaka kõrval olevale kivile.

Nõukogude partisanide mälestuskivi Valga maakonna Rõngu-Pikasilla mnt ääres
Mälestuskivil on tekst „13.‒20. veebruarini 1944. a. toimusid siin Võrtsjärve ja Roosimäe vahelisel maa-alal visad partisanilahingud”.

Punase ratsapolgu mälestuskivi Rõuge vallas Missos
Mälestusmärk on pühendatud Vabadussõjas osalenud punaväe ratsapolgule.

Partisan Lembit Sinioru mälestuskivi Põlva vallas Eoste külas
Mälestuskivil on tekst „Siin katkes partisan Lembit Sinioru võitlustee Suures Isamaasõjas 2.09.1943”.


PUNAMONUMENDID, ASENDADA NEUTRAALSE TÄHISEGA
Töörühma hinnang: hauatähise puhul on tegu punamonumendiga, tähis asendada neutraalse hauatähisega.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vanal kalmistul, täpne maetute arv teadmata
Ümbermatmised toimusid ühishauda 1947. aastal ja tahvlid langenute nimedega avati 1975. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Setomaa vallas Miikse kalmistul, maetute täpne arv teadmata
1959. aastal püsitati ühishauale mälestussammas ja 1975. aastal paigaldati mälestustahvlid langenute nimedega.

II MSis hukkunute ühishaud Setomaa vallas Luhamaa kalmistul, 101 maetut
1959. aastal püstitati ühishauale mälestussammas ja 1975. aastal paigaldati mälestustahvlid langenute nimedega.

II MSis hukkunute ühishaud Räpina vallas Mehikoorma kalmistul, 200 maetut
Maetud on 1944. aastal Mehikoormas peetud lahingute käigus langenud punaväelased.

II MSis hukkunute ühishaud Antsla metsakalmistul, 693 maetut
Mälestussammas püsitati ühishauale 1954. aastal ja sama aasta 6. novembril avati tahvlid langenute nimedega.

II MSis hukkunute ühishaud Antsla vallas Puurina-Lüllemäe-Litsmetsa teel, 17 maetut
Sambal on eesti- ja venekeelne tekst „Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest”. Sõjahaud kaitseministri käskkirja kohaselt ümbermatmisele määratud.

II MSis hukkunute ühishaud Kanepi vallas Savernas, 26 maetut
Samba kõrval on ka mälestuskivi hukkunute nimedega. Mälestuskivi nimetahvlitega ümbermatmiseni säilitada.

Terroriohvrite ühishaud Võru linnas Kubja teel, 40 maetut
Monument avati 15. augustil 1964. Kavandi autor on endise teeninduskombinaadi Tamula dekoorateljee kunstnik Bernhard Mark.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Haanjas, 57 maetut
Algne monument püstitati 1949. aastal, kuid see peagi õhiti, taastati endisel kujul 1950. aastal. 1962. aastal avati uus mälestussammas ja selle juures on kaks marmorist mälestustahvlit langenute nimedega. Nimetahvlid säilitada.

II MSis hukkunute ühishaud Otepää vallas Kolli külas, 108 maetut
Ühishauale püsitati monument 1953. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Otepää vallas Vana-Otepää õppespordibaasis, 112 maetut
Monument püstitati ühishauale 1957. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Võru vallas Lasva külas, 118 maetut
Ühishauda on maetud II MSis hukkunute säilmed.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Varstus, 131 maetut
Varstu ühishaud rajati 1959. aastal, mil sinna maeti ümber langenud Kõrgepalu ja Vana-Roosa ümbrusest. Graniitsammas püstitati 1959. aastal. 1968. aastal rekonstrueeriti kalmistu B. Margi kavandi kohaselt ning paigaldati siia tahvlid langenute nimedega.

II MSis langenute ühishaud Põlva vallas Vastse-Kuustes, 136 maetut
1975. aastal püstitati ühishauale monument, autor E. Taniloo. Olemasolevad kivid omavad kunstilist väärtust ja soovitatakse säilitada.

II MSis hukkunute ühishaud Valga vallas Lüllemäel, 314 maetut
Monument püstitati 1955. aastal. Mälestustahvlite asetamine 1986. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Valgas vallas Õruste külas, 325 maetut
1950. aastal püstitati ühishauale mälestussammas.

II MSis hukkunute ühishaud Valga vallas Harglas, 503 maetut
1956. aastal püstitati ühishauale dolomiidist monument.

II MSis hukkunute ühishaud Valga vallas Tsirguliinas, 995 maetut
1952. aastal püstitati ühishauale dolomiidist monument.

II MSis hukkunute ühishaud Võru linnas Kose teel, 202 maetut
Ühishauda maetud langesid 1944. aasta augustis Võru linna ümber toimunud lahingutes ja neile püsitati mälestussammas 1964. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Singa külas, 43 maetut
Mälestussamba avamise aeg on teadmata ja sinna on maetud lahingutes langenud punaarmeelased.

II MSis hukkunute ühishaud Rõuge vallas Kaubi külas, 50 maetut
Ühishauda ümbermatmised toimusid 1946.‒1947. aastal. 1959 püstitati kalmistule standardprojekti järgi dolomiidist mälestussammas. 1975. aastal paigaldati langenute nimedega mälestustahvlid.

II MSis hukkunute ühishaud Võru linnakalmistul Kose teel, 173 maetut
Nõukogude sõdurite ühishaud asub õigeusklike kalmistuosas. Matmispaik on tähistatud nimetahvlitega, mille ülaosas on viisnurga sees sirbi ja vasara kujutis. Selle all on aastaarvud 1941‒1945. Obeliski keskel on eesti ja vene keeles tekst „Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele”. Ühishauda piirab osaliselt hekk ja obeliski ees maas on plaaditud ala.


NEUTRAALSED HAUATÄHISED
Töörühma hinnang: tegemist on neutraalse hauatähisega.

II MSis hukkunute ühishaud Kanepi vallas Maaritsas, 10 maetut
1968. aastal püstitati ühishauale monument, see asendati aastal 2000 uue monumendiga „Murtud eluteed”, mille autorid on Valev Elerand ja Enn Niitre.

Väike-Emajõe forsseerimise mälestuskivi Tõrva vallas Alamõisa külas
Mälestuskivil on tekst „Teise Maailmasõja käigus forsseerisid Nõukogude Armee 11. ja 58. laskurdiviis siin 14.9.1944 Väike-Emajõe”.

Terroriohvrite ühishaud Rõuge vallas Jaanipeebu kalmistul, maetute arv teadmata
Mälestussammas püsitati ühishauale 1950. aastal ja sinna olevat maetud 1918. aastal hukatud Nõukogude aktivistid.

II MSis hukkunute ühishaud Võru vallas Majala külas, 49 maetut
Mälestussammas püsitati 9. mail 1970. aastal ja 1984. aastal paigaldati lisatahvel kolme langenu nimedega.

II MSis hukkunute ühishaud Antsla vallas Tsooru pargis, 53 maetut
Ühishaual on risttahukakujuline mälestusplaat langenute nimedega ja osaliselt ka surmadaatumite ja auastmetega.

II MSis hukkunute ühishaud Otepää vallas Restu külas, 864 maetut
1975. aastal kalmistu rekonstrueeriti ning sinna paigaldati uus monument.

NEUTRAALSED HAUATÄHISED, MILLEL ON KUNSTIVÄÄRTUS
Töörühma hinnang: tegemist on neutraalse hauatähisega, mis omab kunstiväärtust.

II MSis hukkunute ühishaud Kanepi kirikupargis, 316 maetut
17. augustil 1984 avati ühishaual monument, mille autorid on skulptor J. Paberit ja arhitekt G. Valdre. Veel on ühishaual kivi langenute nimedega.
Neutraalne hauatähis, omab kõrget kunstiväärtust.

II MSis hukkunute ühishaud Põlva kesklinnas
Mälestussammas on valminud 1976. aastal.

II MSis hukkunute ühishaud Põlva vallas Ahja mõisa pargis, 55 maetut
1978. aastal avati ühishaual monument „Põlvitav mees”, mille autor on Kalju Reitel. Neutraalne hauatähis, omab kõrget kunstiväärtust. Monument väljendab üldist leina ja sellel puudub ideoloogilist sõnumit kandev tekst või sümbolid.

II MSis hukkunute ühishaud Põlva vallas Tilsis külas, 78 maetut
Esialgse betoonist mälestussamba asemele paigaldati ühishauale 1980. aastal skulptor Endel Taniloo kuju „Leinav ema”. Selle kõrval on mälestuskivi langenute nimedega. Hauatähis on neutraalne, skulptuur omab kunstilist väärtust, soovitus tekstid eemaldada.

Terroriohvrite matmispaik Valga linnas Linnametsa tänaval, 61 maetut
1964. aastal maeti ühishauda ümber 1941. aasta lõpul mõrvatud 61 inimese põrmud Noodi metsa kolmest ühishauast. 1965. aastal avati monument, mille üks kujundusosa on Anton Starkopfi skulptuur „Leinav naine”. Selle taga on mälestusmüür, kus on eesti- ja venekeelne tekst „Inimesed olgem valvsad”. Selle juures asub veel mälestustahvel tekstiga „Meie ei unusta, meie ei andesta! Siin puhkavad 29000 nõukogude inimest, kelle fašistid Valgas surnuks piinasid”. Viimane tuleb asendada neutraalsema tekstiga.


JUBA EEMALDATUD
Töörühma hinnang: hindamise hetkeks eemaldatud.

II MSis hukkunute ühishaud Otepää linnas, maetuid ei olnud
Mälestussammas rajati 1957. aastal ja seda uuendati 1970. aastal. 16. juunil 2022 toimusid väljakaevamised ja tuli välja, et sinna ei olnud kedagi maetud.

Terroriohvrite ühishaud Setomaa vallas Värska alevikus
Sellesse ühishauda maetud olevat olnud Saksa okupatsiooni ajal hukatud ja 2018. aastal maeti nende säilmed ümber Värska kalmistule. Arvatavasti eemaldati kivi ümbermatmise käigus.

VAJAB KAALUMIST

II MSis hukkunute ühishaud Tõrva vallas Barclay de Tolly mausoleumi esisel alal, 795 maetut
1973. aastal püstitati Jõgeveste ühishauale uus graniidist monument (arhitekt A. Murdmaa, skulptor M. Varik), väga kõrge kunstilise väärtusega monument on oskuslikult sobitatud ümbritsevasse maastikusse. Omanik on soovinud Barclay de Tolly mausoleumi juures paikneva ühishaua säilmete ümbermatmist ja hauatähise eemaldamist ning pöördunud kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni poole. Kui sõjahaud otsustatakse teisaldada, soovitab riigikantselei komisjon graniitplaadid ning südamiku tervelt eemaldada ja säilitada. Alternatiivina soovitatakse omanikul säilitada monument algses asukohas ja hinnata selle välisküljel oleva tekstiosa eemaldamise võimalust, nii oleks võimalik muuta see neutraalseks hauatähiseks.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 01/12/2022 10:02:07

Lisa kommentaar