Foto on illustreeriv. Foto: Reelika Riimand / PPA

Teateid perevägivallast jääb küll aasta aastalt vähemaks, aga probleem ei ole kuskile kadunud. Igal aastal vajavad abi tuhanded lähisuhtevägivalla all kannatajad, sealhulgas lapsed.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Lea Bärenson sõnas, et kuigi langustrend võib tunduda positiivne, ei tähenda see, et lähisuhtevägivalla probleem oleks vähenemas või kadumas. „Ametlik statistika võib näidata vähenemist, kuid tegelikkuses jääb suur osa perevägivallast endiselt varju – paljud juhtumid ei jõua kunagi ametlike numbriteni, sest ohvrid ei julge või ei oska abi otsida või ei pea juhtunut piisavalt tõsiseks, et abi otsida. Nii vajab vägivalla ennetamine ja ohvrite toetamine jätkuvalt süsteemset tähelepanu ja piisavaid ressursse, et saavutada pikaajalisem mõju,“ selgitas Bärenson.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Kaire Tamm kinnitas, et pelgalt arvude põhjal ei tohi järeldada, et probleem taandub: oluline on jätkuv teadlikkuse tõstmine, ohvrite julgustamine ja süsteemne toe pakkumine. Seda enam, et Eestis puutub igal aastal perevägivallaga kokku tuhandeid lapsi, kes näevad pealt vanemate vahelist vägivalda ning elavad hirmu ja pingega täidetud keskkonnas.

„Laps ei ole kunagi lihtsalt pealtvaataja, vaid vägivald tema ümber mõjutab teda sügavalt ka siis, kui ta otseselt viga ei saa. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus karjumine, ähvardused või löömine on igapäevane, omandab justkui nähtamatu õppetunni, et selline käitumine on aktsepteeritav ja normaalne. See võib mõjutada tema tulevasi suhteid, enesehinnangut, viia kooliraskuste, sõltuvusprobleemide või isegi vägivallani täiskasvanueas. Seetõttu on ülitähtis, et sekkumised ei keskenduks ainult vahetule ohvrile, vaid vaadeldaks perevägivalla juhtumeid alati ka lapse vaatenurgast,“ lisas Tamm.

Bärenson täiendas, et suvele vastu minnes on iseäranis tähtis teadvustada, et mitte iga lapse jaoks ei ole suvi rõõmuaeg. „Kui kooli tugivõrgustik suvepuhkusele läheb, võivad mõne lapse jaoks kaduda ainsamad talle turvatunnet pakkunud täiskasvanud ja keskkond. Kui kodus valitsevad keerulised olud, hooletus, emotsionaalne või füüsiline vägivald, puudub turvaline päevakava ja toidulaud, jääb peres sirguv laps pikkadeks suvekuudeks kogu selle kriisi keskele ihuüksi,“ märkis ta.

Politseijuht lisas, et perevägivalda saavad märgata kõik: lähedased, naabrid, töökaaslased ja teised kogukonnaliikmed. „Kui näete vägivallale viitavaid märke nagu hirmunud käitumine, seletamatud vigastused või järsk isoleerumine, on oluline mitte jääda kõrvaltvaatajaks. Küsige, pakkuge tuge, aidake inimesel leida tee abi juurde. Sellest on rohkem abi kui te arvate,“ julgustas ta. Tuletame meelde, et kõigi vägivalla ohvrite jaoks on olemas ohvriabi - 24/7 töötab ja on abiks ohvrile kriisitelefon 116006, lisainfot leiab palunabi.ee kodulehelt.

Viimase viie aasta vältel on perevägivalla juhtumite arv iga-aastaselt mõnesaja juhtumi jagu vähenenud. Nii registreeris politsei tänavu viie kuuga üle 3800 perevägivalla juhtumi, mullu samal perioodil oli perevägivalla juhtumeid pisut üle 4200. Umbes kolmandikul juhtudest puutuvad perevägivallaga otseselt või kaudselt kokku ka alaealised lapsed.

Perevägivalla 2024. aasta trendid
* Perevägivalla kuritegude registreerimine vähenes kõigis vanusegruppides ja kõigis regioonides.
* 77% kannatanutest olid naised ja 23% kannatatutest olid mehed.
* Noorim perevägivalla ohver oli alla aastane, vanim 96-aastane.
* Enim perevägivalla juhtumeid leiab aset 35-44-aastaste kannatanute vanusegrupis.
* Politsei jaoks on perevägivalla ennetamine prioriteet ja nii saavad sellised kuriteoteated menetletud keskmiselt 26 päevaga.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 12/06/2025 08:54:12