Olen sündinud aastal 1941.Vägagi meeles on põgenemine ema,venna ja õega kodutalust sugulaste juurde,kes said meid varjata.Isa oli veskil ja pääses põgenema.Onu ja vanaema jäid igaveseks siberisse.Nii oligi.See hirmus aeg ei lähe iialgi meelest.Helgi,ka meie süütasime küünlad.
Nädala foto
Foorumi teemad
Viimased uudised:
- Antslas põles vana jaamahoone
- Võru orienteerujad maailmameistrivõistlustel teises kümnes
- Kohus: Tartu-Valmiera õhuliin on rajatud kinnistuomanike õigusi rikkudes
- Sõrmuse eemaldamiseks läks vaja päästjaid
- Valga linnatuumiku riiklik kaitse muinsuskaitsealana lõpetatakse
- Võru poe jõuluvanamütsiga dalai-laama kinkis põlvamaalasele oma lõvitrooni
- Lasketiiru arendamise ohjad haaras tunnustatud juht
- Vihm on siiani põllukultuuride kasvatajate vaenlane
- Linlasi kippus suurürituse ajal kiusama infosulg
- NUKID KOKKU: mõjumees pole oma Võru päritolu unustanud
- Kuidas võrokesed Euroopas keeletuge otsimas käisid
- Laulu- ja tantsupidu "Iseoma"
- Ewert and The Two Dragons annab Tartus oma viimase ühiskontserdi
- Riigikohus: omakäeline testament kehtib vaid pool aastat
- Päästjad kustutasid lõkke ja eemaldasid teelt murdunud puu
- Obinitsas pandi nurgakivi aiasaaduste väärindamiskeskusele
- Valgas jäeti lõke järelevalveta, Võrumaal kärssas pliidil toit
- Tõrva keskringile kerkis „Emapuu”
- Nooruk kukkus krossitsikliga, kaassõitja viidi haiglasse
- Võrus tõi päästjad kohale kõrbev toit, Põlvas gaasilõhn
Kommentaarid
Tagasi uudise juurdeMinu lugu küüditamispäevast