Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

LUKAS: Vabadest kodanikest sõltub kõik!

Sel nädalal toimub Rõuges ajalooline eksperiment, kus viis noort inimest püüavad taastada tuhande aasta taguseid elutingimusi ja neis kenasti hakkama saada. Üksteist toetades ja üksteise soojas magades oli võimalik ellu jääda siis, nagu on kindlasti ka praegu.

Sellest näitest on õppida, et koostegevus aitab eesmärgile jõuda, kui ka seda, et märkimisväärsed sündmused toimuvad tihti Lõuna-Eestis. Eks see ole ka aegade side ja ajalooline traditsioon, mis selle piirkonna tugevaks teevad. Võtame kasvõi näite, et oma kohaliku keele arendamise uus tõusulaine algas just võru ja setu kultuuriringide aktiivsusest, mis on omandanud praeguseks aukartustäratava jõu. Olen ikka leidnud, et kohalikku kogukondlikku patriotismi tuleb Eestis soosida, isegi kui see tundub osale eesti keele uurijatest liigse kirjakeelest kaugenemisena. Riigilgi on tark toetada kohaliku identiteedi kandjaid, sest kes armastab oma kodu ja kodupaika, on hea isamaalane, sest tal on mida hoida. Ta teab, et kaitstes kodumaad, kaitseb ta muuhulgas ka oma kodu.

Rõõmustab, et selline hakkamasaamise vaim on omane noortele peredele. Kui paar aastat tagasi Värskas sealse piirkonna noorte perede ümarlaual ja hilisemal traditsioonilisel koosviibimisel osalesin, oli isegi üllatav, et sotsiaalsetest muredest eriti ei räägitud. Kurtmist eluolu vaesuse ja riikliku hoole puudumise üle ei olnud – valitses aukartust äratav helge optimism. Olen kindel, et kõik, mis sõltub neist peredest, saab tehtud ja soovi Kagu-Eesti kaunis ja puhtas keskkonnas elada on paljudel. Samas muutub hakkajatel noortel elukeskkond ebasoodsaks, kui ümberringi jääb inimesi vähemaks, kui täisvereliseks kogukondlikuks arenguks tarvilik. Selleks, et pidada kooli, teha käsitööd, seda turustada või üleüldse normaalset majanduskeskkonda ülal hoida, on rahvaarvul oluline roll.

Riik ja omavalitsused peavad niisugust elulaadipatriotismi ka igati soosima. Valus on vaadata, kuidas elujõulised noorte peredega kogukonnad peavad justkui omaenda vallavõimuga võitlema kooli allesjäämise nimel. Samas on muidugi vabadele kodanikele iseloomulik, et nad seisavad oma õiguste eest üha aktiivsemalt. Imetleda võib nii Pikakannu kui Pühajärve koolide ümber koondunud kogukondade südikust.

Põhikoolid peaksid säilima isegi siis, kui rahvahulk piirkonnas ei ole enam endine. Sest võrdselt hea põhihariduse ligipääsetavus on regionaalse võrdsuse küsimus ja oma kodulähedane kool rahva maal elamise eelduseks. Riik rahastab ju põhikoole eelisjärjekorras ja nende võrk ei tohiks enam kitsamaks jääda. Kui kool on kodust liiga kaugel, hakkab koolitee lapsi rohkem õpetama, kui kodu ja kool seda kokku teha suudavad. Liiga pikad koolipäevad väsitavad kogu peret.

Gümnaasiumidega on teisti. Väga väikest gümnaasiumi, kus isegi enamus enda piirkonna lastest mingil põhjusel ei käi, pole vähestele õpilastele mõtet lahti hoida. Küll aga tuleb ka iga maagümnaasiumi puhul kaaluda tema võimet olla tugev ja ligitõmbav. Korralik gümnaasium peab olema maakonnakeskuses, kuid teatud huvitavate valikutega pisut väiksemad piirkondlikud gümnaasiumid võiksid säilida ka väljaspool maakonnakeskust. Millised ja millistel tingimustel, seda tuleks arutada – selles peaksid omavahel kokku leppima ka piirkonna omavalitsused. Üleüldse oleks parem, kui koostöö koolipidamisel ja haldusreformi võimalik areng käiksid ühte jalga. Haridusreformi läbi viimise survega alles hiljem haldusreformi esile kutsumine tähendaks, et koolidele, lastele ja õpetajatele saab osaks topeltkoormus ja võimalik, et õppekvaliteedilangus ning koolitranspordi ja muu vajalikku teeninduse auklikkus. Väga suured muudatused toimuksid ilma, et oleks teada, mil määral kohalikud omavalitsused muutuste sujuvuse eest vastutavad ja kas nad üleminekuperioodil õppe kvaliteedi eest ikka hoolitseda suudavad. Minnalaskmismeeleolu, mille muutuste ebaselgus esile võib kutsuda, käib laste ja perede arvelt. See oleks halvim variant.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik kutsub üles kogukondi oma tuleviku kujundamises kaasa lööma. Lõuna-Eestis on selles osas pikad traditsioonid. Praegu on õige aeg mõtteid avaldada, nii et neid ka kuulda võetaks. Just vaba ja vastutustundlik kaasarääkimine viib elu edasi, seetõttu on 21. sajandi rahvusriik võimalik ainult aktiivsete kogukondade koostöös, et ükski inimene ei tunne enda kõrvalejäetuna. Ainult nii on võimalik elavdada ka majanduselu – motiveeritud väärikad töötajad on kasulikud nii ettevõttele kui kogu ühiskonnale. Ainult nii jääb ka Eesti iseseisvus 21. sajandil püsima!

Arutelu kodanike suhetest võimuga, aga ka kodanikuvabaduste ja tulevase koolivõrgu üle algab MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik vedamisel laupäeval, 4. veebruaril kell 13.00 külalistemajas Mõisa Ait (Jüri 20c, Võru linn). Esinevad Tõnis Lukas ja külalisena ajakirjanik Sulev Valner. Olete oodatud kaasa lööma!

Autor: TÕNIS LUKAS, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik, IRL
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:01:53

Lisa kommentaar