Foto erakogust

Võru mees Heini Räämet (44) on ette võtnud esmapilgul hullu teekonna. Plaaniks on kõndida jalgsi Euroopa Liidu idapiirist läänepiirini ehk Eestist Portugali. Esimesed kaks ja pool kuud ja pea 1200 kilomeetrit on mehel juba seljataga ning praegu paikneb rändur Poola põhjaosas.

„Väike jalutuskäik” sai alguse 25. aprilli varahommikul, kui Heini hakkas Tallinnast astuma. Esimene sihtpunkt oli mehel ligi 280 kilomeetri kaugusel asuv kodulinn Võru. Sinna jalutamiseks kulus kümme päeva.

Nüüd, oma rännaku 74. päeval, on Heini jalutades jõudnud Põhja-Poolasse, tuntud sadamalinna Gdanskisse. Reisi lõpp-punktiks on planeeritud Portugali läänerannikul asuv kaunis kuurortlinn Cascais, mis asub umbkaudu 5500 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Kogu selle maa rändab Heini üksinda jalgsi läbi.

Jalutuskäik viib teda läbi üheteiskümne riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Gibraltari ja Portugali. Kindlalt on plaanis läbida 17 linna Tallinnast Cascais’ni.

Idee sündis marsruudil Võru-Tallinn

See „väike jalutuskäik” läbi Euroopa ei ole Heinil sootuks esimene. Suurimad jalgsirännakud on tal seni olnud ligi 300-kilomeetrised: Võrust Tallinna läbi Viljandi ning Tartust Vändra kaudu Martnasse. Need jalutuskäigud läbis mees nädalaga, päevas keskmiselt 40 kilomeetrit kõndides.

Heinil on enne suurt Euroopa-rännakut ka ebaõnnestumisi olnud, näiteks kui planeeritud oli Haapsalu-Tallinn retk 420 kilomeetrit. Esimesel päeval sai tal liiga suur tükk hammustatud – korraga ettevõetud 70 kilomeetrit hakkas hiljem jalgadele tundma andma ning ta oli sunnitud retke pooleli jätma.

Lisaks meeldib Heinile ka jalgrattaga sõita. „Mandri-Eesti on risti-rästi ja ümberringi läbi sõidetud. Kui Hiiumaal ja Saaremaal ka ära käin, siis ei ole välistatud, et võtan jalgrattal tulevikus midagi suuremat ette. Maksimaalne projekt võiks olla tiir ümber maakera,” kirjutas mees oma blogis.

Hullumeelne idee Euroopa idapiirist läänepiirini jalutada tuli Heinil koos sõbra ja samuti jalutamist armastava Suleviga Võrust Tallinna tehtud jalutuskäigu ajal. „Kui ma üheksakümne teisel aastal Võrru elama tulin, siis sai tihti sõidetud bussiga Tallinna ja Võru vahet. Sel ajal tekkis mõte ennast proovile panna ja Võrust Tallinna jalgsi minna. Mõte sai teoks tehtud 2003. aasta suvel. Minuga ühines sõber Sulev, kellega rännaku ajal arutasime variandist tulevikus tõsisem väljakutse vastu võtta ja jalutada läbi Euroopa,” meenutas Heini oma veebipäevikus.

„Mind jäigi see mõte kummitama,” lisas mees.

Rännakukaaslane jäi koju

Idee teostamist pidas Heini algselt reaalseks siis, kui ta on 50-aastane ja pensionile jäänud (sõjaväelasena jääb ta nooremana pensionile). 50-aastaseks saab ta alles kuue aasta pärast, 2016. aastal. Siiski nii kaua ta oodata ei jõudnud ja startis juba sel kevadel. „Erinevate asjaolude sunnil alustan 25. aprillil 2010. Tõuke selleks andsid ka 2009. aasta veebruaris Eestist jalgsi läbi rännanud maailmarändurid Ruan ja Tina de Flamingh,” põhjendas Heini oma blogis.

Esialgu koos sõbraga plaani pidanud Heini pidi selle jalutuskäigu lõpuks ikkagi üksi ette võtma. Kedagi teist peale Sulevi mees aga endaga kaasa kutsuda ei tahtnud. „Sõber Sulev mulle sellel rännakul küünarnukitunnet ei paku ja ma ei ole ka kedagi teist rännakukaaslaseks otsinud. Kuigi ma ei ole selline inimene, kes pikalt üksildust naudib, olen selleks rännakuks moraalselt valmis ning tean ka seda, et inimene harjub kõigega,” kirjutas Heini.

Rännakule on Heini kaasa võtnud suure hulga matkavarustust, käru, et seda kergem oleks kaasas kanda, ning päikesepaneeliga laetava sülearvuti, millega ta oma blogi kirjutab ning kõigile oma tegemistest teada annab. Loomulikult saadab teda ka sini-must-valge lipp – et ikka välismaal teada oleks, mis maa mees nii tubli teekonna ette on võtnud!

Probleemid käruga

Nagu juba mainitud, algas Heini teekond 25. aprillil Tallinnas ja Eesti teise otsa Võrusse jõudis ta kümne päevaga. Kodumaa piiri jättis rändur seljataha 18. mail, olles selleks ajaks jalgsi läbinud juba ligi 310 kilomeetrit.

Esimestel rännaku päevadel tegi Heinile muret üks tema varustuse olulisemaid komponente – käru. Juba Tallinnas oli sellega probleeme, nii et Võrru kõndis ta seljakotiga ning pärast väikest täiustamist toimetati käru Heinile Lõuna-Eestisse järele, kus rännak jätkus juba kergemalt. „Asi toimib, olen käru vedamisega juba ära harjunud,” kirjutas Heini blogisse enne Eesti-Läti piiri ületamist.

Kuid varsti olid käes uued probleemid. Kuu pärast rännaku algust, kui läbitud oli 430 kilomeetrit, kirjutas Heini oma blogis: „Olen saanud esmase kogemuse käru vedamisel. Tasasel maal saab 35 kilomeetrit läbida nii, et jalad ei ole eriti väsinudki, enne tuleb õhtu kätte. Künklikul ja liivasel maastikul on liikumine raskem, samuti asulates, kus on kõnnitee äärekivid. Ööbimiskoha valik vabas looduses on ka raskendatud, igast kraavist käruga üle ei pääse.”

Läti läbimiseks kulus Heinil 11 päeva. „Kohtasin siin sõbralikke ja abivalmis inimesi. Oli päikesepaistet ja palavust, vihma ja jahedust ning ka pilvist ilma. Kahju oli Lätist lahkuda. Leedu tervitas mind tugeva tuulega ja lagedate väljadega,” seisab Heini veebipäevikus.

29. mail jõudis Heini Leetu ning võttis kursi Kaunase poole. Rändurit tabas jälle ebaõnn: käru hakkas taas jamama. „Enne Kaunast tunnen, et käru jõnksub kuidagi imelikult, ja linna piiril avastasin, et üks käepide on katki. Hetkel kaalun varianti jätkata teekonda seljakotiga,” kirjutas ta.

Leedus loobus Heini käruga kõndimisest ja jätkas teekonda ainult seljakotiga. „Otsustasin edasi minna ainult seljakotiga. Füüsiliselt on raskem, moraalselt kergem, enne oli vastupidi,” kirjutas ta.

28 päevaga läbi Läti-Leedu

Pärast mõnepäevast puhkust Kaunases, jätkas Heini oma teekonda Poola piiri poole. Läti ja Leedu said läbitud 28 päevaga. „Olen liikunud ja liigun edasi põhja Poolas mööda kitsast, mitte eriti liiklusrohket maanteed. Autojuhid on viisakad, vastutulev auto sõidab suure kaarega mööda. Loodus on siin ilus, künklik ja suuremalt jaolt avatud. Suhelnud olen siiamaani vene keeles. Seljataha on jäänud 925 kilomeetrit,” kirjutas Heini 18. juunil.

Poolas võttis Heini suuna edasi sadamalinna Gdanski poole. Esialgu kimbutas rändurit Põhja-Poolas vilets ilm. „Vihma kallas üleeile õhtust saati ja ei olnud tahtmist edasi minna,” seisab Heini paari nädala taguses blogisissekandes. Lõpuks saatis rändurit päike ning avanes võimalus vihmaga märjaks saanud matkavarustus ära kuivatada.

Juuni lõpus jõudis Heini väiksesse Poola asulasse Milkowosse, mis asub Gdanskist 71 kilomeetri kaugusel. Esimesel juulil avastas rändur Põhja-Poola kauni ajaloolise linna Elblagi, kus endale ka matkavarustust juurde hankis. „Eile oli minul puhkepäev, jalutasin linna peal ringi ja uuendasin varustust. Hetkel on seljataga 1180 kilomeetrit. Täna hommikul liigun edasi Gdanski suunas, kuhu on 60 km,” kirjutas Heini eelmisel reedel.

Nüüd on rändur jõudnud Gdanskisse, kust tal on plaanis edasi jalutada Saksamaa põhjarannikul asuvasse Rostocki linna. Sinna saaks Tallinnast otse ka laevaga, mis sõidab Rostocki kõigest 22 tundi.

Millal Heini jalutuskäigu lõpp-punkti Portugali jõuab ning kuidas ta sealt tagasi Eestisse saab, seda näitab ainult aeg.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 08/07/2010 12:16:11