Käesoleva loo toimetaja pidi nädala algul tööle sõites lühikese aja jooksul teed andma jänesele, rebasele ja toonekurele ning maanteel oli mitmes kohas ka värskeid äkkpidurduse jälgi. Nii on igati ajakohane ornitoloogiaühingu ja kindlustusseltsi hoiatus, et just praegusel ajal satub ootamatult teele nii noorlinde kui ka loomi.

Ornitoloogiaühing palub autojuhtidel olla tähelepanelik, sest suve algupoolel lahkuvad noorlinnud pesast ning olles alles kogenematud, oskamata läheneva sõiduki ohtlikkust ja sõidukiirust hinnata, ähvardab neid suurem tõenäosus teele lennates autoga kokku põrgata. Samuti võivad veekogude läheduses ootamatult teed ületama asuda ka lennuvõimetute poegadega pesakonnad, näiteks sinikael-pardid, kühmnokk-luiged, hallhaned, aga ka kosklad.

Nii noor- kui vanalinde meelitavad teeservadesse toitumisvõimalused, kuna soojad kõvakattega teed tõmbavad ligi arvukalt putukaid. Kokkupõrke risk kasvab oluliselt lindude koondumiskohtades, nt märgalade lähistel või koloniaalsete liikide (nt kaldapääsuke) pesitsuspaikade juures. Teeservades elutsevatele pisiimetajatele ning seal toituvatele värvulistele peavad omakorda jahti röövlinnud, kes võivad jälituslennul madalalt üle tee planeerides sõidukiga kokku põrgata.

Suleliste suhtes tuleks tähelepanelik olla ka öösel: öösorrid peavad pärast päikeseloojangut teedel jahti putukatele ning jäävad sinna ka puhkama.

Lindudega kokkupõrgete vältimiseks tuleks jälgida piirkiirust ning vajadusel aeglustada, silmates teel või tee servades tegutsevaid linde. Märgates lennuvõimetute poegadega pesakonda teed ületamas, tuleks auto kinni pidada ja anda teistele liiklejatele takistusest märku ohutuledega.

Kui siiski ei õnnestu kokkupõrget vältida ja lind löögi tagajärjel hukkub, tuleks surnud lind teelt eemaldada, nõnda saab vähendada riski, et raipetoidulised linnud ja loomad omakorda autorataste alla ei jää. Vältimaks liiklusohtliku olukorra tekkimist, tuleb sõiduki peatamisel jälgida ohutusreegleid ning asudes korjust eemaldama, elementaarseid hügieeninõudeid (korjuse käitlemisel kasutada ühekordseid kaitsekindaid, kilekotti, oksi vms).

Sõiduteel hukkunud või vigastatud loomadest saab teavitada transpordiametit riigiinfo telefonil: 1247. Kui tead mõnd paika, kus linnud teel või selle lähistel sageli liiguvad ja ohtu satuvad, siis palu transpordiametil sinna püstitada lindude võimaliku ilmumise eest hoiatav liiklusmärk.

Kõige rohkem kokkupõrkeid metsloomadega juhtub juulis
Suvekuudel sagenevad kokkupõrked metsloomadega ning kõige rohkem juhtub neid juulis. Salva Kindlustus hüvitab klientidele igal aastal metsloomadega seotud õnnetuste tõttu ligi miljoni euro ulatuses sõidukikahjusid.

Viimase kolme aasta andmed näitavad, et metsloomadega seotud kahjujuhtumite arv kasvab suvekuudel märgatavalt. Juulis registreeritakse neid keskmiselt 27% rohkem kui veebruaris ning ka juunis ja augustis on juhtumeid oluliselt rohkem kui talvekuudel. Kõige rohkem registreeritakse metsloomadega seotud kahjusid Harju- ja Tartumaal, neile järgnevad Saare-, Pärnu- ja Viljandimaa.

Firma sõidukikindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohveri sõnul ei ole suvine õnnetuste kasv juhuslik.

„Suvel liiguvad metsloomad aktiivsemalt ning samal ajal veedavad inimesed rohkem aega teedel. Pikemad sõidud, hilised õhtud ja varahommikud suurendavad tõenäosust, et loom satub ootamatult sõiduteele. Sellises olukorras jääb juhil reageerimiseks sageli vaid murdosa sekundist,“ ütles Tohver.

Kuigi enamik metsloomadega seotud õnnetuste kahjudest ulatub mõne tuhande euroni, võivad kulud olla märksa suuremad, kui juht püüab loomale otsasõitu järsu manöövriga vältida. Salva praktikas on olnud juhtum, kus auto ette jooksnud rebase tõttu pidurdanud juht libises teelt välja ja sõitis vastu teeäärseid puid. Õnnetuse kogukahju ulatus ligi 35 000 euroni.

Metsloomaga kokkupõrke järel vajavad kõige sagedamini remonti auto esiosa, tuled, radiaator ja jahutussüsteem. Suuremate loomade puhul võivad sõiduki vigastused olla aga sedavõrd ulatuslikud, et sõiduki taastamine ei ole enam majanduslikult otstarbekas. Lisaks remondikuludele võivad sellised õnnetused ohustada ka sõidukis viibijate turvalisust.

„Kõige olulisem on märgata ohumärke juba enne looma teele ilmumist. Hoiatusmärkidega teelõikudel tasub kiirust vähendada ja olla valmis ootamatuks pidurdamiseks. Samuti tuleb arvestada, et loomad liiguvad sageli mitmekesi – kui tee ületab üks loom, võib talle järgneda veel mitu. Eriti suvekuudel ei pruugi täiskasvanud loom olla üksi ning talle võib järgneda poeg, kes püüab emale järele jõuda. Mõni lisasekund tähelepanelikkust võib ära hoida nii raske liiklusõnnetuse kui ka suure varakahju,“ ütles Tohver.

Paljud autojuhid eeldavad ekslikult, et metsloomale otsasõidul tekkinud kahjud hüvitab liikluskindlustus. Tegelikult katab kohustuslik liikluskindlustus teisele liiklejale põhjustatud kahju, mitte oma sõiduki kahjustusi.

Kuna kohustuslik liikluskindlustus metsloomaga kokkupõrkel tekkinud sõidukikahjusid ei hüvita, tasub enne pikemaid suviseid sõite veenduda, milline kindlustuskaitse sõidukil olemas on. Vanemate autode puhul võib selleks olla liikluskindlustuse juurde sõlmitav metsloomakasko, mis hüvitab kuni 5000 euro ulatuses metsloomale otsasõidul tekkinud kahjud.

Mida teha pärast kokkupõrget metsloomaga?
Peatu võimalusel ohutus kohas, lülita sisse ohutuled ning välja sõidukist ainult siis, kui see on ohutu. Kui õnnetuses on kannatanuid, helista viivitamatult hädaabinumbril 112. Vigastatud või hukkunud metsloomast teata riigi infotelefonil 1247.

Ära lähene vigastatud metsloomale, sest hirmunud loom võib olla ohtlik. Pildista võimalusel sündmuskohta ja sõiduki kahjustusi ning teavita juhtunust kindlustusandjat.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/07/2026 07:49:57