Jüri 48 / Paju 2. Foto: Vidrik Võsoberg

Talvel kirjutas LõunaLeht Võrust kui „kilesse pakitud linnast”, sest korraga oli tellingutest ja fassaadikattest ümbritsetud terve hulk südalinna elumaju, lisaks riigimajagi. Nüüd on neis kõigis tööd nii kaugel, et majad vabanevad järjest kilest ja tellingutest ning silma rõõmustava fassaadiga hoonetes pannakse valdavalt i-le punkti vundamentide ja soklite kohendamisega, jätkuvad ka sisetööd. Ka alles tuleval kevadel valmiv riigimaja annab kattest vabanenuna juba aimu, milline see tulevikus välja näeb.

Jüri 48 ja Paju 2 paarismaja linnasüdame servas on valmimas „naabruskonnapõhise rekonstrueerimise” meetme raames. Ligi 1,2 miljonit eurot maksev põhjalik remont peaks kirjade järgi lõplikult valmima detsembriks, aga värskendatud fassaad rõõmustab pilku juba praegu.

Võru riigimaja Jüri 12 sai hiljuti tellingutest ja fassaadikattest vabaks, aga ülipõhjalik remont jätkub seal veel tuleva aasta kevadeni. Ajaloolist haldushoonet remonditakse vähemalt viie miljoni euro eest.

Võrulasi rõõmustab tõenäoliselt kõige rohkem see, et enam ei pea külaliste ees silmi maha lööma, kui uhke keskväljaku ääres Jüri 14 maja poole vaadatakse. Endine hall hruštšovka on viimane Seminari platsi äärsetest majadest, mis seni tõsiselt silma riivas, ent nüüd märksa parem välja näeb ja komplekti sobib. 700 000 eurot maksev remont peaks lõplikult valmis saama sügisel.

Veetorni maja ehk Lembitu 6 keskpargi kõrval. 720 000 euro eest renoveeritav tornelamu asub miljööväärtuslikus piirkonnas ning võib kindlalt öelda, et miljöö on juba paranenud.

Tartu 40 hruštšovka mõne sammu kaugusel keskväljakust. Tööde valmimistähtaeg oli juunikuu lõpp, hiljuti seal aga nokitsemine veel käis. Hinnasilt: 1,1 miljonit eurot.

***

Riigimaja fassaadi lahendus tekitab vastakaid arvamusi

„Kuidagi väga plass,” avaldas üks LõunaLehe toimetuse inimestest arvamust Jüri tänaval asuva Võru riigimaja kohta, mis paljastus fassaadikatte alt üleni ühtlaselt valgena. „See reljeef ja struktuur on kadunud, mis enne oli nende roosade fassaadipaneelidega. Aknapalede jaoks vähemalt oleks võinud värvi jätkuda neist viiest miljonist. Siin kasvõi kirikul, gümnaasiumil ja kõrval kortermajal on aknapaled erinevate värvidega välja toodud. Aga riigimaja on natuke nagu nõuka-aegne haigla või vangla.”

„Ei ole nõus, just kena klassikaline on,” vaidles teine talle vastu.

Kolmas leidis neutraalselt, et ju tahtsid arhitektid värvilahenduse valikuga juba eos tagada, et hoonet hakataks rahvasuus kutsuma Valgeks Majaks, nagu USA presidendi peakorterit.

Tõsi on, et näiteks riigimajast üle platsi asuval gümnaasiumihoonel eristuvad valged sambad kenasti beežidest sissesopistuvatest aknaseintest, andes nii majale reljeefsust.

Samas näitab riigimaja (valminud 1938 maavalitsuse majana) omaaegne foto, et hoone oligi omal ajal ühtlaselt valget värvi. Riigimaja rekonstrueerimise kohta on öeldud „korrastatakse väärika hoone arhitektuurset väljanägemist, taastades hoone algse funktsionalistliku ilme”. Funktsionalismile on omane puhas ja lakooniline vorm ning „siledad fassaadid, mida kaunistavad vaid tagasihoidlikud jooned ja akenderütm”. Teisisõnu: arhitektid lähtusid hoone algsest stiilist ning saatsid ka seepärast maja osalt roosa fassaadi ajaloo prügikasti.

Gümnaasiumimajaga on lood hoopis teised. See oma 300 aastat vana hoone on üks Võru vanimaid ja esindab klassitsistlikku stiili. Klassitsism on arhitektuuris olnud selline suund, milles oli lubatud ja ka taotletud rohkem suurejoonelisust kui hilisemas funkstiilis. Seegi maja sai ilmselt millalgi nõukogude ajal osalt roosa tooni, mis renoveerimisel likvideeriti.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/07/2026 16:20:17