1960ndate keskpaigast kõikjal Eestis kerkima hakanud kooperatiivisuvilate hind sõltub nüüdseks peamiselt asukohast ja erineb mitmekordselt. Osa neist on siiani väga hinnatud, teisi aga ei taheta eriti ka võileivahinna eest.

„Omaaegsetest aiandusühistu- ja kooperatiivisuvilatest on nüüdseks kujunenud kaks teineteisest eristuvat kinnisvaragruppi. Tallinna ja teiste suuremate linnade lähedal ning veekogu ääres on krundi- ja majahinnad viimase 5-10 aastaga käinud sama jalga kogu kinnisvaraturuga, samal ajal kui nõrgema taristuga äärealadel püsib nõudlus paigal või kahaneb,“ räägib Pindi Kinnisvara maakler Üllar Born.

Ta tõdeb, et suvilad ei ole kuhugi kadunud, kuid nende olemus on pärast taasiseseisvumist põhjalikult muutunud. „Nõukogude ajal kuulus kooperatiiv ettevõttele või organisatsioonile ning inimene sai krunti üksnes kasutada, mitte omada. 1990. aastate alguses vastu võetud seadused võimaldasid kooperatiivi vara erastada ja ühistu ümber kujundada. Nüüdseks on enamikust saanud tavalised eramukrundid või lausa aastaringse elamise asumid, kus ühiskasutuses olevat taristut haldab aiandusühistu,“ selgitab Born.

Aastaringseks elamiseks on suurema tõenäosusega ümber ehitatud need suvilad, mis on suurema linna lähedal. Tallinna ümbruses on seda eriti hästi näha näiteks Mähel ja Muugal, kus enamik kunagistest suvemajadest on kas rekonstrueeritud püsielamiseks või sootuks lammutatud ja asendatud moodsa eramuga.

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on portaalis hetkel müügil ligi 300 suvilat. Keskmiselt on müüdavas suvilas põrandapinda 64 ruutmeetrit ja arvestada tuleks umbes 78 500-eurose hinnaga ehk keskmiselt peab välja käima 1227 eurot ruutmeetri eest.

„Kõige rohkem on suvilaid müügis Harjumaal, millele järgnevad Ida-Viru-, Rapla- ja Pärnumaa. Kõige vähem pakkumisi on Jõgeva-, Hiiu- ja Valgamaal,“ räägib Uibomäe. Kõige nõutumad piirkonnad on ka tema sõnul Tallinna ümbrus ning läbi aegade tuntud puhke- ja suvituspiirkonnad.

Müügil oleva suvila ostab on Borni sõnul enamasti see, kes otsib alalist elukohta ja näeb suvilas ümberehituse võimalust või vaatab seda kui lihtsalt krunti, kuhu ehitada uus maja. Samas on ka neid, kes otsivad endale veekogu äärde või suursaarele suvekodu ning väike nõukaaegne suvila sobib selleks hästi. „Linnaläheduse kõrval on enam nõutud Peipsi piirkond ning Haapsalu ja Pärnu lähiümbrus,“ räägib Born.

Popim piirkond tähendab aga ka kõrgemat keskmist müügihinda, nähtub Kinnisvara24 statistikast. Näiteks Harjumaal saab suvila omanikuks ligikaudu 100 000, Haapsalu kandis 103 000 ja Peipsi ääres 97 000 euroga. Samas on kõigis neis paigus aga ka pakkumisi, mille hinnavahemik jääb juba 100 000-200 000 euro vahele.

„Kagu-Eestis seevastu on hind üldiselt madalam,“ nendib Uibomäe. Näiteks Võrumaalt leiab suvila umbes 48 000, Põlvamaalt 77 000 ja Valgamaalt 84 000 euroga. Samas Otepää ümbruses maksavad suvilad keskmiselt juba 102 000 eurot.

Vana suvila ostmisel soovitab Born hilisemate ebameeldivate üllatuste vältimiseks üle kontrollida juurdepääsu võimalus kinnistule nagu ka see, kas kõik hooned on ehitusregistris nõuetekohaselt kirjas. Samuti soovitab ta selgitada välja, mida tohib krundile ehitada ja seal lammutada ning kuidas on lugu vee- ja kanalisatsioonivarustusega. „Vana hoone ümberehitust kaaludes võiks tellida ehitusauditi, sest see on oluliselt odavam kui hilisem vaidlus müüjaga maja juures ilmnenud puuduste üle,“ soovitab ta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/07/2026 09:35:00