Tele2 hoiatab, et äsja jõustunud väikesaadetiste tollimaks võib suurendada postipakkidega seotud petuskeemide riski. Konkureeriv sideteenuse pakkuja Elisa aga käib omalt poolt välja viis märki, mis reedavad petukõne juba esimeste minutitega.

1. juulist jõustunud väikesaadetiste tollimaks võib Tele2 teatel suurendada pakkide deklareerimise ja lisatasude maksmisega seotud petuskeemide riski. Petturid võivad uue maksu varjus esineda maksu- ja tolliameti, Omniva, kullerettevõtte või sideettevõtte töötajana ning suunata inimesi võltsitud linkide kaudu oma andmeid sisestama.

Kolmandatest riikidest tellitud kuni 150-eurostele pakkidele lisandub alates 1. juulist Euroopa komisjoni kehtestatud kolmeeurone tollimaks iga kaubagrupi kohta. Suuremate e-kaubanduse platvormide puhul tasub klient tollimaksu üldjuhul juba ostu vormistamisel. Väiksematest e-poodidest tellides võib klient saada paki Eestisse jõudes teavituse, et saadetis vajab deklareerimist ning tollimaks tuleb tasuda kas maksu- ja tolliameti e-teeninduses või Omniva ametlikus iseteeninduses.

Tele2 juhatuse liikme Taivo Kendla sõnul kasutavad petturid sageli ära just selliseid hetki, mil inimeste harjumuspärased toimingud muutuvad või lisandub uusi makse. „Uus tollimaks tekitab paratamatult küsimusi: kas ma pean maksma, kuhu pean maksma ja kas pakk üldse jõuab kohale. Selline ebakindlus on petturitele soodne pinnas, sest nad saavad esineda abivalmi teenusepakkujana ja suunata inimest kiiresti tegutsema,“ selgitab ta.

Tema sõnul võib petuskeem näida veenev, sest inimene võib tõepoolest oodata välismaalt tellitud pakki. „Kõnes, sõnumis või e-kirjas viidatakse väidetavalt kinni peetud pakile, tasumata tollimaksule või deklareerimist vajavale saadetisele. Seejärel suunatakse inimene lingile, kus palutakse sisestada isikuandmeid, pangakaardi andmeid, paroole või Smart-ID ja Mobiil-ID PIN-koode. Tegelik eesmärk on saada ligipääs inimese kontodele ja rahale,“ rõhutab Kendla.

Sideettevõte soovitab kõikidesse tollimaksu, paki deklareerimise või lisatasu tasumisega seotud teadetesse suhtuda tähelepanelikult. Kui tollimaks tasuti juba e-poes, ei pea seda Eestis uuesti maksma. Kui pakk vajab deklareerimist, tuleb toimingud teha ainult ametlikes kanalites, näiteks Omniva iseteeninduses või maksu- ja tolliameti e-teeninduses.

„Kõige olulisem on mitte tegutseda kiirustades. Petturid loovad meelega olukorra, kus inimene tunneb, et pakk jääb saamata, lisandub trahv või makse tuleb kohe ära teha. Sellises olukorras tuleb kõne katkestada, sõnumis olev link avamata jätta ja minna ise teenusepakkuja ametlikule veebilehele,“ soovitab Kendla. „Kui kõne, sõnum või e-kiri tekitab ärevust ja sunnib kohe tegutsema, on see esimene ohumärk. Ükski päris asutus ei kiirusta sind tagant ega vaja sinu PIN-koode, paroole ega pangakaardi andmeid selleks, et pakk kohale toimetada.”

Sidefirma nime kuulmine loob võltsi usaldust
Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis blokeeris Elisa 5,6 miljonit petukõne katset. Osa kõnesid jõuab siiski klientideni ning üha sagedamini kasutatakse nende puhul ka Elisa nime. Kuidas sellist petukõnet ära tunda, selgitab ettevõtte infoturbejuht Mai Kraft.

Viimaste kuude jooksul on politsei registreerinud mitu juhtumit, kus kelmid on esinenud sidefirma töötajatena. Ühel juhul helistati 89-aastasele mehele ning väideti, et tegemist on Elisa ja politsei esindajatega. Petturite mõjutusel andis mees kahel korral tema juurde koju tulnud inimesele sularaha ja kulda. Kahju ulatus üle 84 000 euro.

Teises juhtumis helistati mehele väidetavalt Elisa nimel ning teatati, et tema nimele on avatud mitu kontot ja tekkinud on võlg. Seejärel kaasati vestlusesse väidetavad pangatöötajad ja politseinikud, kes juhendasid meest muutma pangalimiite ning kinnitama Smart-ID tehinguid.

Mai Krafti sõnul on selliste juhtumite puhul oluline mõista, et sidefirma nimi on sageli vaid sissejuhatus.

„Kui inimene kuuleb telefoni teel Elisa nime, kipub ta kõnet automaatselt usaldama. Just sellele kelmid panustavadki. Tegelikult ei ole nende eesmärk enamasti seotud mobiiliteenuse või telefonilepinguga, vaid inimese pangakonto, identiteedi või rahaga,“ ütles Kraft.

Kuidas ära tunda, et helistaja ei ole tegelikult sidefirma töötaja?
Kõne algab Elisana (või muu sidefirmana), kuid jutt liigub pangandusele. Kelmid võivad rääkida väidetavast võlast, inimese nimele avatud kontodest või kahtlastest tehingutest. Mõne minuti pärast ei räägita enam mobiiliteenusest, vaid pangakontodest ja rahast. Ka võivad petturid kliendile rääkida iseteenindusse sisse logimisest, kuid tegelikult logitakse sisse sarnaselt kujundatud lehele, mis on hoopis pettuseks loodud veebileht. „Kui kõne algab mobiiliteenusest, kuid liigub pangakontode, laenude või rahateemade juurde, tasub olla väga ettevaatlik,“ ütles Kraft.

Sind ühendatakse järgmiste „spetsialistidega“. Petukõnedes kasutatakse sageli mitut rolli. Vestluses võivad järjest osaleda väidetav Elisa töötaja, tehniline spetsialist, pangatöötaja, Eesti Panga esindaja või politseinik. Selline skeem jätab mulje ametlikust menetlusest ja suurendab usaldust, kuid tegelikult on eesmärk mõjutada inimest tegema samme, mida ta tavapäraselt ei teeks.

Palutakse kasutada Smart-ID-d või Mobiil-ID-d. „Ükski Elisa töötaja ei küsi telefoni teel Smart-ID või Mobiil-ID PIN2-koode ega palu nende abil tehinguid kinnitada,“ rõhutas Kraft. PIN2-koodide sisestamine tähendab sageli dokumentide allkirjastamist või tehingute kinnitamist. Kui keegi telefoni teel seda nõuab, tuleks kõne kohe lõpetada.

Tekitatakse hirmu ja kiireloomulisust. Kelmid väidavad sageli, et inimese konto on ohus, tema nimele võetakse laenu või politsei uurib parasjagu kuritegu. Eesmärk on tekitada paanikat. „Kui inimene viiakse hirmu või ärevuse seisundisse, on tal keerulisem kriitiliselt mõelda. Just sellele petturid loodavadki,“ ütles Kraft.

Palutakse teha midagi, millel pole sidefirma teenustega seost. Ohumärk on see, kui väidetav sidefirma töötaja palub näiteks muuta pangakonto limiite, võtta laenu, teha ülekandeid, paigaldada seadmesse rakendusi, osaleda videokõnes või anda üle sularaha, pangakaarte või väärisesemeid. „Elisa ei saada töötajaid klientide kodudesse raha või väärisesemeid vastu võtma. Samuti ei palu Elisa klientidel oma raha teisele kontole üle kanda,“ rõhutas Kraft.

Mida teha kahtlase kõne korral?
Kui kõne tekitab kahtlusi, tuleks vestlus katkestada. Seejärel tasub võtta ise ühendust oma sidefirma ametliku klienditeenindusega või oma pangaga, kasutades ettevõtte ametlikke kontaktandmeid.

„Kuigi blokeerime iga päev suure hulga petukõnesid, ei ole võimalik kõiki pettusekatseid tehniliselt peatada. Seetõttu on kõige olulisem kaitse inimese enda tähelepanelikkus. Kui kõne tekitab ärevust, nõuab kiireid otsuseid või puudutab ootamatult teie rahaasju, lõpetage kõne ning kontrollige info õigsust ametlikust kanalist,“ ütles Kraft.

 

Kui miski tundub kahtlane, usalda oma sisetunnet. Kõne katkestamine on alati turvalisem kui riskida oma raha või isikuandmetega.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/07/2026 09:11:30